4-13-1755/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-1755

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprillil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1755 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

F.D kaebus Politseija Piirivalveamet

Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo,

Liiklusjärelevalvetalituse 21.03.2013.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2230,13,009099 (10220132564297) Kvalifikatsioon: LS § 240 lg 1 Kaebuse esitaja

F.D (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht AS UM) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Korrakaitsepolitseiosakond, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalitus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo,

Liiklusjärelevalvetalituse 21.03.2013.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2230,13,009099 (10220132564297) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista F.D-le (F.D) LS § 240 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv

50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot.

3. Võimaldada F.D tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul s.o

20 (kakskümmend) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse

kättesaadavaks tegemise päevast

Politseija Piirivalveamet

Korrakaitsepolitseiosakonna,

Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalituse

21.03.2013.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2230,13,009099

(10220132564297) märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011

SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, Danske Bank 333416110002,

№rdea Bank 17001577198 märkides viitenumbri lahtrisse otsuse number

10220132564297 ja selgitusse: rahatrahv, väärteoasi nr 4-13-1755, F.D .

2

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud, menetluse käik

28.03.2013.a laekus Harju Maakohtule F.D kaebus Politseija Piirivalveamet

Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalituse 21.03.2013.a

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2230,13,009099 (10220132564297). Nimetatud

otsusega karistati F.D LS § 240 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 66

trahviühiku ulatuses, s.o 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot. Kaebuse esitaja palub vähendada määratud rahatrahvi summat, kuna kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tekitas raske majandusliku olukorra. Saab aru oma eksimusest ja tunnistab, et on rikkunud seadust.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et liiklusjärelevalve eesmärk on vähendada liikluses vigastatute ja hukkunute

arvu. Euroopa Komisjoni soovituse kohaselt on turvavarustuse mittekasutamne,

mootorsõiduki joobes juhtimine ja lubatud sõidukiiruse ületamine on kolm kõige rängemat liiklusnõuete eiramist. Turvavöö on lihtsaim ja odavaim lahendus õnnetuse korral vigastuste

vältimiseks. Alates 2006.a on turvavööde kinnitamine kohustuslik kõigis sõidukites kogu

Euroopa Liidus. Enne sõidu alustamist on juhil kohustus kontrollida, et kõik reisijad on

turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö kinnitamine ei mõjuta sihtpunkti jõudmise

aega. Turvavööta kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastete, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma

liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid isikuid. Ka väikesel kiirusel on

kokkupõrkel inimesele mõjuvad jõud piisavalt suured, et vastu esiklaasi paiskudes tõsiseid vigastusi kaasa tuua. Oluline on teadvustada, et laste turvavarustus on mõeldud lapse elu ja

tervise päästmiseks. Autos turvavöö või vastava turvavarustuse abil kinnitamata laps võib viga saada juba järsu pöörde või äkkpidurduse korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et F.D karistamine LS § 240 lg 1 alusel rahatrahviga 66 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud F.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) kohaselt juhtis F.D 21.03.2013.a kell 21:22 Kehra

mnt 6, Kose vallas, Harju mk mootorsõidukit

Mitsubishi Galant (registreerimismärk/tehasetähis XXX), milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus esiistmel istuval reisijal süles. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 36 lg 7, § 33 lg 11 p 4, § 36 lg 6

3 ning pani toime LS § 240 lg 1. LS § 36 lg 7 kohaselt auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad

istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps. LS § 33 lg 11 p 4 kohaselt juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta LS § 30 lõike 4 või LS § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. LS § 36 lg 6 kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. Kaebajat on karistatud LS § 240 lg 1 rikkumise eest. LS § 240 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt

turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et tekkis olukord, kus oli vaja last transportida, kuid lapse turvatool oli jäänud lapse isa autosse. Saab oma õigusrikkumisest aru

ja tunnistab oma süüd. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on F.D tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Kaebaja ütlusest ning kaebusest nähtub, et ta mõistab oma rikkumist. Karistusregistri andmete kohaselt on isikut väärteokorras varem karistatud ühel korral.

F.D-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja F.D-le LS § 240 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 240 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses s.o. 200 (kakssada eurot).

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt F.D ei oma suurt sissetulekut, samuti maksab eluaseme laenu. Kohus on

seisukohal, et F.D sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul s.o 20 (kakskümmend) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik