1-12-736/280 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-736

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-736 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi V.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8,

9, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 järgi; S.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; O.G süüdistus KarS §199 lg 2 p 5, 9, § 391 lg 1 ja § 202 lg 1 järgi; K.J süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi;

S.F süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi; H.O süüdistus KarS § 202 lg 1 ja § 213 järgi ja Z.H süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. jaanuari 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.V Prokurör Marina Zagorets Süüdistatav V.V

Isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel: vene keel, elukoht: XXX, töökoht: puudub

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kuuel korral tõkend: vahistamine alates 29.08.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 09.01.2013 kohtuotsus muutmata ja süüdistatava V.V apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega tunnistati V.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7,

8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati V.V süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Veel tunnistati V.V süüdi KarS § 121 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning V.V-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja V.V lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati V.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (kannatanu Ž.G. episood) ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti V.V-le lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 2 kuud vangistust Viru Maakohtu

28.02.2011 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat vangistust ning loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 2 aastat vangistust Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat 4 kuud vangistust ning lõplikult kuulub V.V ärakandmisele 4 aastat 4 kuud vangistust. V.V karistuse kandmise alguseks on 29.08.2011.

Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et V.V on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka KrK § 139 lg 2, KarS § 199 lg 2 ja § 266 lg 2 järgi.

Seega on tegemist tema poolt samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega.

V.V pani lühikese ajaperioodi vältel (12.01.2011–25.08.2011) toime 24 varguse episoodi, ebaseadusliku sissetungimise ja kehalise väärkohtlemise. Eelmisel korral tunnistati

V.V süüdi Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega ja karistati vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. Vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkas katseaeg kulgema 28.02.2011. Uue kuriteo pani ta toime juba 05.03.2011. Seega on kõik kuriteod, v.a esimene vargus, toime pandud kehtival katseajal. Asja materjalidest ei nähtu, et V.V oleks pärast viimast kohtu poolt süüdimõistmist asunud paranemise teele ja teinud enda jaoks õiged järeldused. Lisaks sellele arvestas maakohus siinkohal ka asjaolu, et 18.03.2011 kohaldati V.V suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Vaatamata sellele, et tema suhtes oli juba alustatud kriminaalmenetlust ja kohaldatud leebemat tõkendit, jätkas ta kuritegude toimepanemist.

Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.V puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks luges kohus süü tunnistamist ja kahetsust.

Arvestades kõike ülaltoodut leidis maakohus, et V.V tuleb karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei olnud põhjendatud, kuna legaalne regulaarne sissetulek tal puudub ning enamus kuritegudest on ta toime pannud kehtival katseajal.

Maakohus ei pidanud võimalikuks V.V taas karistuse kandmisest tingimisi vabastada, piirdudes käesoleva ajani vahi all oldud ajaga. Siiski pidas kohus võimalikuks mõista talle karistused määras, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmisi määrasid.

23 varguse episoodi eest KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi pidas maakohus põhjendatuks mõista V.V-le karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks pidas kohus põhjendatuks mõista V.V-le 3 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Kannatanu Ž. G seotud varguse episoodi eest, mis oli toime pandud enne kehtivat katseaega, pidas maakohus põhjendatuks mõista V.V-le karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes V.V-le ärakandmisele kuuluvateks karistusteks 2 aastat 4 kuud vangistust ja 2 kuud vangistust.

Vangistusele 2 kuud tuli KarS § 65 lg 1 alusel liita Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega mõistetud vangistus 2 aastat ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

Kuna kõik uued kuriteod, v.a esimese varguse, pani V.V toime Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega mõistetud tingimisi vangistuse kandmise ajal, pidi maakohus kohaldama KarS § 65 lg 2 ning suurendama uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Maakohus märkis, et karistuste osaline liitmine või kaetuks lugemine ei ole sel juhul seaduse kohaselt võimalik. KarS § 65 lg 2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra

Eeltoodu alusel liitis kohus vangistusele 2 aastat 4 kuud Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega mõistetud vangistuse 2 aastat ning lõplikult kuulub V.V ärakandmisele 4 aastat 4 kuud vangistust.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.V , taotledes otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Süüdistatava motiivid on seejuures järgmised. V.V ei ole nõus temale mõistetud liitkaristusega 4 aastat ja 4 kuud, leides, et kohus võinuks jätta temale Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega mõistetud 2-aastase tingimisi vangistuse käesolevale karistusele liitmata ning see võinuks kulgeda paralleelselt 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega või olla sellega kaetud. V.V leiab, et mõistetud liitkaristus on liialt karm ning ebaõiglane. Süüdistatav märgib, et Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega karistati teda tingimisi 2-aastase vangistusega 3-aastase katseajaga ehkki kõik viis episoodi olid toime pandud ajavahemikul 2005 kuni 2009 ja pärast nende toimepanemist kandis V.V ära temale Harju Maakohtu 25.05.2010 otsusega mõistetud karistuse kuritegude eest, millised olid toime pandud pärast episoode, mille eest mõisteti karistus Viru Maakohtu

28.02.2011 otsusega. V.V-le ei öelnud keegi, et need kuriteod, mille eest teda Viru Maakohtu 28.02.2011 otsusega karistati, oleks pidanud vähemalt osaliselt olema kaetud Harju Maakohtu 25.05.2010 otsusega. V.V saab aru, et Viru Maakohtu 28.02.2011 otsus on jõustunud ja seda ta enam vaidlustada ei saa, kuid leiab, et Viru Maakohus võinuks oma 09.01.2013 otsuses selle ebaõigluse parandada. Maakohus aga ignoreeris tema palvet.

V.V on seisukohal, et maakohus suhtus temasse eelarvamuslikult. V.V leiab, et tema olukord on analoogne kaassüüdistatava H.O-ga, keda maakohus pidas aga võimalikuks karistada tingimisi vangistusega. V.V-le aga mõisteti reaalne vangistus. Maakohus ei võtnud arvesse V.V palvet suhtuda temasse leebemalt ega tahtnud arvestada kergendavaid asjaolusid, millele süüdistatav viitas – V.V tunnistas enamuse episoode ise üles, tegi koostööd uurijatega, tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ning kahetses siiralt. V.V palub nimetatud asjaolusid kohtuotsuse tegemisel arvestada. Ta on nõus kandma karistust, kuid mitte nii karmi nagu selle mõistis maakohus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu 12.03.2013 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 1

1 alusel

apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 01.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

Tartu Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad V.V-le mõistetud karistuse osas on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul KarS § 64 lg

1, 65 lg 1 ja 65 lg 2 alusel. s.o kehtivast seadusest lähtuvalt, loogiliselt ja arusaadavalt kohtuotsuses välja toonud, miks ta mõistab V.V-le nimelt sellise liitkaristuse.

Kohtuotsuses kajastatud sellekohane arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid V.V-le mõistetud karistuse muutmise.

Vastuseks apellatsioonis esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.

Apellatsioonis leiab V.V , et maakohus võinuks jätta temale Viru Maakohtu

28.02.2011 otsusega mõistetud 2-aastase tingimisi vangistuse käesoleva otsusega mõistetud karistusele liitmata ning see võinuks kulgeda paralleelselt talle 9. jaanuari 2013 Viru

Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega või olla sellega kaetud.

Ringkonnakohus leiab, et V.V nimetatud taotlus ei ole kooskõlas kehtiva seadusega ning seetõttu ka ainetu.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistas Viru Maakohus 28. veebruaril 2011 S. Bahtijarovit tema poolt toimepandud varguste eest 2 aastase vangistusega, kuid maakohus ei pööranud mõistetud karistust KarS § 74 alusel tingimuslikult täitmisele, määrates seejuures katseaja pikkuseks 3 aastat. V.V pani talle käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteod toime ajavahemikul

12. jaanuar 2011 kuni 25. august 2011. Seega pani V.V nimetud kuriteod (v.a 12.

jaanuaril 2011 toimepandud Ž.G. vara varguse) toime talle Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 kohtuotsusega määratud katseajal.

Karistusseadustiku § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule.

Seega tuleneb nimetatud sättest üheselt ja tõlgendamisruumi mittejätvalt, et juhul kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, pööratakse täitmisele ka talle tingimisi mõistetud karistus.

Seejuures näeb KarS § 74 lg 5 ainsa erandina, mitte pöörata tingimisi mõistetud karistust täitmisele, juhu kui süüdistatav on talle määratud katseajal toime pannud uue kuriteo ettevaatamatusest. Kuivõrd V.V on talle määratud katseajal toime pannud tahtlikud kuriteod, siis tuleb talle varsemalt, s.o Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 kohtuotsusega mõistetud karistus pöörata ka täitmisele. Nimetatud karistuse täitmisele pööramine toimub aga KarS § 65 lg 2 ettenähtud reeglistiku kohaselt.

Ülaltoodust tulenevalt puudus maakohtul ka seaduslik võimalus jätta V.V-le mõistetud karistused liitmata.

Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus V.V on pärast kohtuotsuse tegemist (28. veebruar 2011), kuid enne nimetatud kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmist, toime pannud uued kuriteod. Seega on tegemist olukorraga, kus pärast kohtuotsuse kuulutamist (28. veebruar 2011) tekkis maakohtul, seoses V.V poolt uute kuritegude toimepanemisega, vajadus talle juba mõistetud karistusele liita veel üks karistus. Kuivõrd V.V pani kuriteod (välja arvatud 12. jaanuari 2011 episood) toime pärast kohtuotsuse kuulutamist kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, siis on tegemist kohtuotsuste kogumiga.

Kohtuotsuste kogumi korral tuleb kohtul liitkaristuse moodustamisel lähtuda KarS § 65 lg 2.

KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra järgides KarS §

64 lõigetes 2,4,5 sätestatut.

Seega tuleneb eeltoodust, et juhul, kui süüdistatav on pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime pannud uue kuriteo, tuleb uue kuriteo eest mõistetud karistust kohustuslikult suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtul puudub siin valikuvabadus.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on V.V talle Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsusega mõistetud karistus, 2 aastat vangistust, kandmata. Seega, on maakohus, tulenevalt KarS § 65 lg 2, õigustatult liitnud Viru Maakohtu 13. jaanuari 2013 otsusega V.V-le mõistetud karistusele tema poolt Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 mõistetud ja kandmata karistuse.

Kuivõrd KarS § 65 lg-s 2 puudub viide KarS §-le 64 lg 1, mis võimaldab karistuste osalist liitmist või kergema karistuse kaetuks lugemist, siis tuleb V.V ärakandmata karistus (28. veebruar 2011) liita täies mahus talle 13. jaanuari 2013 otsusega mõistetud karistusele.

Seega on põhjendamatu ka V.V aotlus lugeda talle Viru Maakohtu 28. veebruari

2011 otsusega mõistetud karistus kaetuks talle 13. jaanuaril 2013 kohtuotsusega mõistetud karistusega.

Apellatsioonis leiab V.V , et talle mõistetud liitkaristus on liialt karm ning ebaõiglane.

Oma väidet põhjendab apellant asjaoluga, et Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsusega karistati teda kuritegude eest, millised ta oli toime pannud enne neid kuritegusid, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 25. mai 2010 kohtuotsusega ning talle ei öelnud keegi, et kuriteod, mille eest teda Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsusega karistati, oleks pidanud vähemalt osaliselt olema kaetud Harju Maakohtu 25. mai 2010 otsusega.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on nii Harju Maakohtu 25. mai 2010 kui ka Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsus käesolevaks hetkeks jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus igasugune seaduslik võimalus juba jõustunud kohtuotsuste revideerimiseks ning maakohus sai oma otsuses, millise ta tegi 13. jaanuaril 2013, lähtuda V.V-le liitkaristuse moodustamisel vaid jõustunud Viru Maakohtu 28. veebruaril 2011 otsuses kajastatust.

Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V.V etteheited Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 kohtuotsusele ei ole lahendatavad käesoleva kriminaalasja raames.

Apellatsioonis leiab V.V , et maakohus suhtus temasse eelarvamuslikult, sest kuigi tema olukord karistuse mõistmisel oli analoogne kaassüüdistatava H.O-ga, karistati teda reaalse vangistusega, H.O aga vabastati tingimuslikult karistuse kandmisest.

Ringkonnakohus leiab, et V.V taoline väide on põhjendamatu.

Karistuse mõistmisel isikule lähtub kohus KarS § 56 sätetest ning nimetatud sättest lähtuvalt individualiseerib kohus igale süüdistatavale mõistetud karistuse. Ringkonnakohus leiab, et mõistes V.V-le tema poolt toimepandu eest karistuse, on maakohus ülanimetatut ka järginud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase otsustusega.

Ringkonnakohtu arvates ei tingi H.O-le mõistetud karistus kuidagi V.V-le mõistetud karistuse kergendamist ega näita kuidagi kohtu eelarvamuslikku suhtumist temasse. Pealegi on põhjendamatu V.V väide nagu oleks tema ja H.O õiguslik olukord neile karistuse mõistmisel sarnane ja seda juba ainuüksi seetõttu, et kohus tunnistas V.V süüdi 24 kuriteoepisoodi toimepanemises, H.O aga 2 kuriteoepisoodis.

Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus