1-13-3590/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIM

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-3590 (13231500153 ) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi B.G süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav B.G

eluk XXX, ik

XXX, ilma kodakondsuseta,

keskeriharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 18.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 2) 21.04.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7,

9 järgi; 3) 04.10.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-

25 lg 2 järgi; 4) 13.02.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg

2 p 9- 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 2 kuud ja 20 päeva vangistust, vabanes pärast karistuse ärakandmist 02.05.2012, karistus kustumata,

Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks 6 B.G KarS 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt B.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse

4 (neli) kuud.

Kohaldada B.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.04.2013.a..

Välja mõista B.G-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 129,60 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske

Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

B.G on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 16.04.2013 kella 10.00 paiku Harjumaal Viimsi

vallas Randvere tee 1B asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Viimsi Rimi Supermarket, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara

hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 4 pudelit alkoholi METAXA kogumaksumusega 51,16 eurot ja 21 tk šokolaadi GEISHA kogumaksumusega 18,69 eurot, peitis

alkoholipudelid endale jope alla põue ja šokolaadid kaasasolnud kotti, möödus kassadest ja läbis

turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata summas 69,79 eurot, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

Seega B.G isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav B.G tunnistab end täielikult süüdi esitatud

süüdistuses ja seletab, et

16.04.2013.a. Viimsis kaupluses Rimi võttis ta mitu šokolaaditahvlit ja 4 pudelit konjakit, mille pani kotti ja riiete alla. Kassas maksis ainult saia eest ning peale kassast möödumist peeti ta kinni turvatöötajate poolt. Varastatud kaubad tahtis ära müüa. Kahetseb oma tegu. (tl 43-45, 11-12 ).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja I. V ütlustega selle kohta, et 16.04.2013.a. oli ta tööl turvatöötajana

Viimsi

Supermarketis ning nägi, kuidas süüdistatav pani korvišokolaadid ja liikus alkoholiriiulite

poole, sealt tagasi tulles liikus kassasse, korvis enam šokolaade ei olnud. Kui mees möödus

kassadest, pidas tema kinni ja palus näidata ette koti sisu, kuid meesterahvas hakkas rabelema. Mehest kinni haarates tulid põuest nähtavale neli pudelit Metaxat ja kotis oli 21

tahvlit šokolaadi Geisha, mille eest ei olnud makstud; kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud (tl 5-7);

- avaldusega (tl 2);

- ettekandega seoses õigusrikkumise toimepanekuga, mille kohaselt 16.04.2013 kell 10.09

peeti aadressil Randvere tee 1B, Tallinn, asuvas Viimsi Rimi kaupluses kinni B.G , kellel olid põues 4 pudelit Metaxat ja kotis 21 tk Geisha šokolaadi, mille eest ei olnud maksnud 69,79 eurot; (tl 3);

- Harju Maakohtu 13.02.2012 otsusega nr 1-12-1382 /tl 22/;

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.G isikuna, keda varem

korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega B.G pani toime varguse katse korduvalt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

võimalust mõjutada süüdistatavat e

daspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.G on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest. Väärteokorras samuti süstemaatiliselt karistatud raha

trahvidega, mis on

tasumata. Teda

ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see olek

vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes

väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik o

märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-

03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades B.G isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas

kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab

kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on

varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uus

õigusrikkumisi ning suudab elada õigusk

uulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema

formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-

06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on

mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed

eeldused, mida tuleb alati arvestada. B.G on kriminaalkorras

korduvalt karistatud,

väärteokorras süstemaatiliselt karistatud, sh KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 15-1 järgi Viimase

karistuse kandmiselt vabanes B.G 02.05.2012.a. ning suhteliselt

lühikese aja

möödumisel pani toime uue varavastase kuriteo.

Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik

mõjutada B.G

kuritegude toimepanemisest loobuma. Varasemalt ei ole ta suutnud

katseaega edukalt läbida, pannes toime uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. B. on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma.

Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud B.G

loobuma süütegude

toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat

karistada reaalse vangistusega. Arvestades asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning varastatu väärtus ei ole suur, võib teda karistata sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega.

Kohus peab põhjendatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks B.G vahistada.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka

menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS

§ 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud

kaitsjale makstav tasu summas 129,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

summas 240 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, kuid mida KrMS § 256-5 kohaselt kohus kiirmenetluses kohtuotsust

tehes vähendab, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Süüdimõistetu on kohustatud tasum

menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

kohtuotsuse jõustumisest alates.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik