1-12-11377/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-12-11377

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2013. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-12-11377 (09250100649) Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Piia Jaaksoo Galina Kozelkova Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi F.M 199 lg 2 p 7, 8

süüdistus KarS § , § 209 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

F.M - , , elukoht * isikukood xxx, * kodanik

*haridus emakeel * keel, valdab * keelt, t oht * , öök ,

kriminaalkorras karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja

Maarika Kutser

RESOLUTSIOON

1. F.M 7, 8 Õigeks mõista süüdistuses KarS § 199 lg 2 p järgi.

2. F.M KarS 209 lg 1

vangistusega 3 . Süüdi mõista § järgi ja karistada (kolm) kuud

3.Vastavalt KarS § 74 lg 1 3 jätta ärakandmata , vangistus F.M suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 3 vangistust ei pöörata täitmisele -kuulist kui

F.M (kaheksateis ) jooksul ei pane toime uut tahtlikku 18 tkümne kuulise katseaja kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Määrata F.M katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.1.elama oma alalises elukohas *;

4.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

2 täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks 4.1.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.2.Katseaja alguseks 18. aprill 2013. a. lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

4.3.Kui F.M katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

5

.F.M suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. F.M-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-11377

ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 480 eurot; (nelisada kaheksakümmend) - koopiate tegemise kulu 45 senti.

Ajatada

välja mõistetud kriminaalmenetluse ku tasumise tähtaeg lu 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulu kogusummas 480 eurot 45 senti tasumisele ( ) nelisada kaheksakümmend

osade kaupa 12 (kaheteist) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 39.90 eurot tasuda

kohtuotsuse jõusutmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 40.05

eurot . järgnevate kuude 10.kuupäevaks Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu

7.

tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata OÜ Nehatu Kuivati

süüdlaselt õigusvastaselt tekitatud kahju välja mõistmiseks 2356,93 eurot . Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

8.Jätta rahuldamata BLRT Refonda OÜ õigusvastase F.M vastu esitatud tsiviilhagi lt tekitatud kahju 1147 eurot 53 senti hüvitamise nõu on kahju hüvitanud. des, kuna on F.M

9.Rahuldada F.M taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks hüvitada - riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud (nelisada F.M-ile tasu 406 kuus . ) eurot 80 senti

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu 10 päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja kuulutamise . st

I episood

F.M selles, et tema süüdistatakse tungis täpsustamata viisil grupis kohtueelse

menetlusega kindlaks tegemata isikuga ajavahemikul 13.07-28.07.2009 sisse Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvasse osaühingule Nehatu Kuivati kuuluvasse kuivatisse, kust võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot,

elektrikeevitusgeneraatori koos 30 kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot, ja

3

desintegraator veski kahe elektrimootoriga maksumusega 2356,93 eurot. Kuriteoga tekitas F.M kannatanule osaühingule Nehatu Kuivati varalise kahju kogusummas 14982,29 eurot, millest

127,82 eurot moodustavad sõidukulud elektrimootorite tagasi toomiseks ning 383,47 eurot moodustab tagastatud elektrimootorite remondile kulunud raha.

Sellise tegevusega pani F.M grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.

Kohus

leiab, et kohtuistungil on kannatanu OÜ Nehatu Kuivatid esindaja M.Vikman ütlustega

tõendamist leidnud 29.07.2009 on OÜ , et ajavahemikul 13- -le Nehatu Kuivatid kuuluvast Nehatu

külas asuvast kuivatist varastatud süüdistuses nimetatud esemed ja samuti on M.V ütlustega

tõendamist leidnud varastatud esemete maksumus, mis langeb kokku süüdistuses nimetatud maksumusega. Varguse toimepanemise ajavahemik on tuvastatud asjaoluga, et M.V ütles istungil, et viimati käis kuivatis 13.07.2009, mil kõik oli korras ja järgmine kord s.o 29.07.2009, kui kuivatisse läks, avastas varguse. Kohtul tuleb kohtule esitatud tõendite pinnalt leida vastus küsimusele, kas F.M oli isikuks, kes eelkirjeldatud varguse toime pani. Kohtuistungil andis

süüdistatav F.M ütlusi, et vargust ei ole toime pannud.

Kohtule on esitatud sündmuskoha Lääne maakond Hanila vald Nehatu külas asuva OÜ Nehatu

Kuivatid viljakuivati ja selle ümbruse Sündmuskohta on vaadeldud vaatlusprotokoll /tl 35-44/.

28.07.2009. i Sündmuskoha vaatlusprotokoll kohaselt on sündmuskohast tehtud 30 fotod. Prokurör esitas kohtule koos vaatlusprotokolliga - sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod 1 14, prokurör ei osanud kohtule seletada, miks ülejäänud fotod puuduvad. Kohus leiab, et kuna sündmuskoha kirjeldust ei ole võimalik seostada kirjelduses viidatud fotodega (fotod 15 30), saab sündmuskoha vaatlusprotokollis - kirjeldatut vastavalt tegelikule olukorrale tuvastada kuni fotoni 14. Sündmuskoha vaatlusprotokollilt on näha, e ülje suure ukse juures on sõiduki jäljed, näha mõni koht, kust t kuivati tagak hoones sees on

elektrimootorid on võetud, hoones sees näha lohistamisjälgi ja tallamustri fragmente. on Seega

vaatlusprotokoll viitab küll faktile, et kuivatist on ära viidud vara, kuid vaatlusprotokoll ei anna

vastust küsimusele, sündmuskohal olnud sõiduki ja jalatsijälgi ei ole kes varguse toime pani, se st seostatud konkreetse sõiduki ega konkreetsete jalatsitega ega nende võimalike omanikega.

Prokurör l esiteks fakt, et eidis, et F.M süü on tõendamist leidnud kahe tõendi kogumis – F.M viis varastatud elektrimootorid 29.07.2009 Vakaru Refondasse metalli kokkuostus seega –

olid varastatud asjad tema valduses ning teiseks - - jälitusprotokolliga, millest nähtub, et 24 25.07.2009 asus F.M mobiiltelefon Pivarootsi masti piirkonnas, kuhu jääb ka Nehatu küla.

F.M on kohtuistungil selgitanud, kuidas esemed, millised ta viis metalli kokkuostu, tema

valdusesse sattusid. F.M 28.07.2009 s is autoga Lagedi teel, see on Tartu mnt ja ütles, et õit

Narva mnt vahel. Vaatas

s. Pidas , et sellel autol on , et üks meesterahvas hääleta auto kinni. Nägi kummid tühjad, astus ligi ja pakkus väikest tööd, et aita, et viime mootorid ära. Ü see mees tles, et nii väike auto, et laguneb laiali. pakkus raha ja nõustus, et ligidale sõita. Ajas auto kõrvale j Mees a nad laadisid peale. Selle tee ääres olnud auto numbrit ei tea. Kaks meest oli, nad ütlesid, et kogu aeg

sõidavad mööda Eestit ringi ja lõikavad vanu veskeid ja lautu. Ja siis viivad kokkuostu. Ei olnud konkreetset juttu, et kustkohast ja mis. Siis viis metalli Refondasse, just nemad soovisid Refondasse

, seal on veel lähedal vastuvõtupunkte, aga nad tahtsid just Ref tõstsid ma ondasse. Refondas ha ja siis hakati pabereid vormistama.

Prokurör i nende isikute leidis, et V.Nikitn ütlused äratavad kahtlust, kuna ta ei oska nimetada e nimesid, telefoninumbreid ega autonumbrit, kelle metalli ta väidetavalt kokkuostu viis.

Kohus leiab, et F.M ütlusi ei muuda iseenesest ebausaldusväärseks fakt, et ta ei tea nende

isikutega seotud andmeid, kelle metalli ta väidetavalt üle andis. V.Niktin on selgitanud, et aitas juhuslikke inimesi, kes olid tee ääres hätta sattunud, teab, et üks neist oli Mati nimeline, muud ö - elda

ei oska. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kui süüdistava ei tea nende isikute

kontaktandmeid, siis see mitteteadmine ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks.

4 Ebausaldusväärseks saab lugeda süüdistatava ütlusi juhul, kui ta teab, aga keeldub avaldamast tema

kaitseversiooni aluseks olevaid asjaolusid. Tegelikult ju prokurör ei leidnud, et V.Nikitn ütlused oleks ebausaldusväärsed, vaid ainult leidis, et F.M mitteteadmine äratab kahtlust – kohus leiab, et see on emotsionaalne hinnan

g F.M ütlustele ja ei anna alust F.M ütlusi kõrvale jätta. Tunnistaja A.S 2009 a suvekuudel F.M-iga kohtumisest s is hommikul 9- on andnud ütlusi – õit 10 ajal, see oli nädala algus, ämma juurde õit

, tegi seal remonti. Teel sinna s is Sankt- Peterbugi mntoranz - suurem veoauto lt Lagedi poole, siis vastassuunas nägi kahte veoautot. Üks oli kollakas– ja selle järel seisis Viktori auto järelkäruga. Seisid seal. Suurest autost, millel oli kraana, sealt midagi laaditi Viktori autole, nii tundus. Andi i s signaali ja sõit s edasi, ta lehvitas ja kõik. Kahte inimest märkas kindlasti, rohkem ei märganud. seal veel

Prokurör leidis, et A.S ütlused ei anna olulist tõenduslikku infot, kuna ta ei näinud, mis asju laaditi, ega tea, millal see täpselt oli.

Kohus leiab, et kui A.S gi ütlused üksinda ei pruugigi anda tõendamiseseme kohta olulist infot, tuleb kogumis. järgida KrMS § 61 lg 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise korda ja tõendeid hinnata

Kohus leiab, et seda aega, mil A.S nägi, et F.M autole tõsteti asju teiselt autolt, täpsustas ta

sellega, et selgitas, et n -olla enne seda teel kohtumist, k F.M-i eli päeva võib äis juures õli vahetamas, t , . Mingi pidu seal Viktori juures. al on garaaž ja seal on kanal see oli nädalalõpp käis Inimesed olid, aga kedagi ei tundnud, kes olid. Oli seal umbes 2 tundi, umbes kella poole 10. Võis sinna kella 7 ajal minna. Kohtus kinnitasid nii süüdistatav F.M kui tunnistaja V.L, et 24.07.2009 toimus F.M juures pidu. Tunnistaja L kinnitas, et sel õhtul käis sealt läbi ka A.S, kes tegutses oma autoga.

Kohus, vaadelnud 2009.aasta kalendrit (kohus loeb 2009.aasta kalendri KrMS § 60 lg 3 alusel üldtuntud k sealt kuupäevade ja nädalapäevade kohta asjaoluks, sest seda vaadates saab mistahes isi ühesugust ja tunnistaja A.S poolt antud ütluste valguses tõendite muutmatut teavet) , leiab, et nende võrdlemine kinnitab, et A.S käis F.M pool oma autot remontimas 24.07.2009 (mis oli reede) ja

oma sõnade kohaselt kohtas ta F.M teel umbes neli päeva hiljem, see oli nädala alguses – 28.07.2009 on kolmapäevane päev. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V.Nikitn autole

oleks 28.07.2009 vahetule eelnevatel või järgnevate päevadel Lagedi teel teiselt autolt kaupa laaditud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et asjaolu, et varastatud elektrimootorid olid V.Nikitn valduses, ei tõenda, et tema pani nende mootorite varguse toime. F.M s andnud ütlusi on kohtu , kuidas need mootorid tema valdusesse sattusid

, milliseid ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A.S ütlused.

Prokurör leidis, et varguse toimepanemist tõendab asjaolu, et vastavalt jälitusprotokollile /tl 69/, oli V.Niktin telefoninumber * on viibinud 24.07.2009 kella 23.14 ja 25.07.2009 kella 00.39 ajal Lääne maakonnas Hanila vallas Pivarootsi masti piirkonnas, kuhu alal jääb ka Nehatu küla. F.M selgitas kohtuistungil, et 24. ja 25. juuli 2009 tegi sauna L koos. Siis natuke hiljem helistas üks tuttav ja siis nad tulid kolmekesi külla Lõuna paiku hakkasi kütma, kolm tundi on vaja . d sauna kütta. Tegid šašlõkki ja istusid õhtuni, kell 12 need kaks naisterahvast ja tuttav mees jäid

-1-ni, tema

juurde ööbima ja L läks koju. tähist ä * Igal aastal ab 24.07, sest 2008 a 24 juulil k isid L* kalal

paadiga ja käisi Soe oli küll, aldast eemal läks paat kummuli ja pidi välja d sellega kummuli. k d ujuma. 24. oma kodus. 25.07 oli ka kodus, k *parandasid pead, tuttava pidid 07 ööbis ülalised oli. L ära sõitma – al kuskil pool päeva olid . 25 nd seal. Tunnistaja V.L* kinnitas, et just 24.07.2009 oli F.M-i juures, d oma tähistasi teist sünnipäeva. Täpselt a püüdsi ära uppuma. Ja seetõttu ongi see asta enne seda, 24.07.2008 d kala paadiga ja pidid kuupäev nii hästi meeles. Sel õhtul ei läinud F.M kuhugi. Tema silme all teda kogu aeg ei olnud, aga sellist asja, et ta kuhugi sõidaks, seda ei olnud. Viktori juurde võis minna päeval kell 3 või 4.

Seal olid veel Viktori tuttavad. d d, tegid kki, puhkasid. Käisi saunas, jõi šašlõ Pidu võis kesta keskööni. Ülejäänud rahvas jäi sinna ööbima ei jäänud, sest maja on seal kõrval. 12. , tema F.M

5 helistas hommikul, et tule pead parandama, kusagil kella üheksa ajal läks. äeval Viktor oli kodus. P peale lõunat läks ära.

vist

Ka

tunnistaja A.S* on kinnitanud, et käis sel päeval F.M juures, kinnitas, et seal oli pidu.

Seega kinnitasid nii süüdistatav kui V.L , miks neil on nii täpselt meeles 24.07.2009 – * seoses sellega, et eelmisel aastal sel kuupäeval oli neil juhtunud paadiõnnetus ja seega tähistasid oma teist sünnipäeva. Süüdistatav kinnitas, et sel ööl oli kodus, tema juures ööbis vee inimesi. V.L

* kinnitas, et oli F.M-i juures 24.07 päeval kella kolmest kuni kuskil keskööni, seal ajal F.M kodust ära ei k

äinud. Prokurör leiab, et tunnistaja L* ütlustes annab aluse kahelda asjaolu, et ta on süüdistatava sõber.

Kohus leiab, et ainuüksi fakt, et tunnistaja on süüdistatava sõber, ei anna alust kahelda tunnistaja

ütlustes. V.L* ei ole kohtuistungil varjanud, et tunneb V.Nikinit 15 aastat, et nad suhtlevad ja vahetevahel pidutsevad koos. Tunnistaja ütlusi saab ebausaldusväärseks lugeda vaid siis, kui nad on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud t *

õendeid, mis annaks alust tunnistada tunnistaja L ütlused ebausaldusväärseks.

Prokurör on ka leidnud, et L* võib eksida sündmuste pika ajalise vahe tõttu. Kohus leiab, et

tunnistaja on selgitanud, miks ta 24.07.2009 F.M juures käimist nii hästi mäl – etab nad tähistasid oma teist sünnipäeva. Täpselt sama on kinnitanud ka süüdistatav. Kohtule ei ole esitatud

mitte ühtki tõendit, mis selle esitatud fakti ümber lükkaks. Kohus leiab, et eelnimetatud olulise sündmuse tõttu saigi nii tunnistajal kui süüdistataval meeles olla, mida nad tegid 24.07.2009.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava ja V.L ütlustega on tõendamist leidnud, et * F.M 24-25.07.2009 oli oma kodus ja seega ei saanud asuda Pivarootsi masti piirkonnas.

Samas, -25.07.2009 piirkonnas, jälitusprotokollis on info, mis näitab, et F.M telefon viibis 24 kuhu jääb ka sündmuskoht.

F.M *kasutas tema telefoni Saaremaal põhjendas seda kohtuistungil sellega, et tema

komandeeringus käies, aga tema ei teadnud seda. 2009.aasta juulikuus elasid koos,

üksteise käikudest vähem oli sai rääki ei teadnud, enamd lahus. * da kuu aega hiljem. Kuu aega peale 28.juulit. * telefoni. Peale seda ei suhtle ei tahtnud rääkidagi, et ta kasutas üksteisega. ütles, * et ta ei lähe kuhugi ütlusi andma Ütles uurijatele, et kutsuge välja.

, oli vihane.

Tl 78-79 on 04.03.2010 F.M kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, kus ta on öelnud: „Mina ei ole oma telefoni ka kellelegi kasutada andnud ja ka kaarti kasutada anda. Minul oli sel ajal s.o 24.07.2009 sama telefon, mis praegu, selle IMEI on * .“

Tl 80-82 olevt F.M 28.09.2012 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ei s si alda ütlusi telefoni kasuta sell kuri m kohta. mise või e võimaliku teosünd use läheduses viibimise põhjuste

Kohtuistungil ütles F.M, et ei rääkinud algul uurijale * telefoni andmist, sest ei teadnud seda, sai hiljem teada, hakkasid oli temaga jutt sellest. On * lahku minema. Kui uurija käis Tallinnas, siis poolt telefoni kasutamisest kohtueelses uurimises rääkinud, aga ei tea, mis seal kirjas on. Mitu korda kuulati üle. Viimasel ülekuulamisel septembris 2012 rää küsis, et kas tunnistajad on üle kuulatud, kis, uurija ütles, et on nii kiire, et kohtus saab need üle kuulata, et tal on vaja asi lõpetada. Omakäeliselt

ütlusi ei saanud anda, kirjutas eraldi paberi peale tunnistajate nimed ja tahtis neid uurijale anda, aga neid ei võetud vastu. Naine on öelnud talle, et ei tule kusagile ütlusi andma, on vihane.

Prokurör heitis V.Nikitn`ile ette, et ta ei kutsunud , et tõendada alibi * kohtuistungile tunnistajana

tõepärasust. F.M põhjendas seda sellega, et nad on tülis. Samas on V.Nikitn avaldanud, kes

tema alibit teaks kinnitada, kuid ka prokurör ei ole ise midag e võtnud, et võimalikku tõendi i ett

allikat kohtuistungile tunnistajana kutsuda.

Prokurör heitis V.Nikitn`ile ette ka seda, et alles kohtuistungil rääkis, et telefoni kasutas 24-25.07 tema *, et mitmekordsetel ülekuulamistel ei ole seda eeluurimisel avaldanud.

Kohtus avaldatud tõendite pinnalt on F.M eeluurimisel rääkinud ühel korral telefon

kasutamisest. 04.03.2010 ema pole telefoni kellelegi kasutada ülekuulamisel on ta öelnud, et t

andnud. Kohus leiab, et asjaolu, et F.M 28.09.2012 ülekuulamise protokollis ei ole midagi

6 telefoni

kasutamisest kirjas, ei näita, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. F.M ütles, et tema sellest 28.09.2012 . uurijale rääkis F.M on väitnud, et uurija keeldus 28.09.2012 ülekuulamisel

tema käest tunnistajate nimekirja üldse vastu võtmast ja ütles, et tunnistajaid saab üle kuulata ka

kohtus, mis lõpuks ka V. L puhul juhtus. Ülekuulamise protokollist näht * ub, et F.M on

avaldanud, et teab inimesi, kes sündmuste asjaolusid teavad, kuid protokollist ei nähtu, et oleks

küsitud, kes need inimesed on. Samas kaitsja on vastavalt eelistungile avaldatule taotlenud prokuratuuris tunnistajate ülekuulamist, asjaolude kohta, mida F.M on juba eeluurimise käigus

avaldanud. * Kohus leiab, et selline asjade käik näitab, et V.L võis tõepoolest juba 28.09.2012 ülekuulamisel rääkida võimalikest tunnistajatest ja ka oma naisega seotud asjaoludest, kuid neid ei

ole kajastatud. Sellise arvamuse kujunemisele annab aluse ka F.M poolt avaldatu, et uurija

väitis, et asjaga on kiire – tõepooles selleks ajaks oli kurteo toimepanemisest möödunud juba üle

t

kolme aasta ja süüdistustest ega kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole selle kriminaalasja

uurimisel teostatud mahukaid ega keerukaid uurimistoiminguid, mis põhjendaks nii pikka menetlemisaega.

Samas ei välista ka süüdistuskõnes seda asjaolu, et süüdistatav võiski 24.07.2009 oma prokurör kodus viibida, leides, et - see asjaolu ei välista, et vargus võidi toime panna teistel kuupäevadel 13 28.07.2009. Sisuliselt on ju prokurör seeläbi jõudnud tõdemusele, et jälitusprotokoll ei ole tõendiks,

mis tõendaks, et just F.M oli isik, keda saab läbi jälitusprotokoll seostada sündmuskoha läheduses viibimisega. Kohtule ei ole aga esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et F.M oleks

toime pannud varguse süüdistuses näidatud teistel kuupäevadel kui 24-25.07.2009. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ei ükski kohtule esitatud tõend iseseisvalt ega tõendite kogumis ei kinnita süüdistatava poolt süüdistuses süüks arvatud teo toimepanemist. talle

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et F.M on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatava kuriteo. Seega tuleb süüdistatav süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks mõista.

II episood

F.M selles, et tema, olles eelnevalt ajavahemikul 14.07. 28.07.2009 a süüdistatakse –

Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatis toime pannud

metalli varguse, toimetas sealt varastatud 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot ja elektrikeevitusgeneraatori koos 30 kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot 28.07.2009

Tallinnasse Paneeli 4D asuvasse OÜ Vakaru Refonda vanametalli kokkuostu ning müüs need nimetatud ettevõttele, mille eest maksti talle 17 955 krooni (1147,53 eurot).

F.M kinnitas oma allkirjaga asjade üleandmise vastuvõtmise aktil - nr 1290728001

28.07.2009, et need kuuluvad talle omandiõiguse alusel, millega lõi OÜ Vakaru Refonda metalli kokkuostupunkti töötajale K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. * K*

Kuna varastatud asjad võeti politsei poolt 31.07.2009 OÜ Vakaru Refonda valdusest ära ja tagastati OÜ Nehatu Kuivatile, tekitati kelmusega BLRT Refonda OÜ le (endise ärinimega OÜ Vakaru - Refonda) varaline kahju 1147,53 eurot. Sellise tegevusega pani F.M varem varguse toime pannud isikuna toime varalise kasu

saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

KarS § 209 lg 2 p 1 sätestab kuriteona varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise.

Kohtuistungil tunnistas

ja andis süüdistatav F.M end kelmuse toimepanemises süüdi järgmisi ütlusi õit . 28.07.2009 s is autoga Lagedi teel, see on Tartu mnt ja Narva mnt vahel. Vaatas, et

7 üks meesterahvas hääleta auto kinni. Nägi autol on kummid tühjad, astus ligi ja

s. Pidas , et sellel see mees pakkus väikest tööd, et aita, et viime mootorid ära. Ütles, et nii väike auto, et laguneb laiali. Ta pakkus raha ja nõustus, et ligidale sõita. Ajas auto kõrvale j Selle tee ääres olnud

a nad laadisid peale. auto numbrit ei tea. Kaks meest oli, n kogu aeg ad ütlesid, et sõidavad mööda Eestit ringi ja lõikavad vanu veskeid ja lautu. Ja siis viivad kokkuostu. Ei olnud konkreetset juttu, et kustkohast ja mis. Siis viis , just nemad soovisid Refondasse, ära Refondasse seal on veel lähedal vastuvõtupunkte, aga nad tahtsid just Refondasse. Tal Refondas ha ja siis hakati oli ükskõik, viis Refondasse. tõstsid ma pabereid vormistama. Siis kes kaasa tuli, see üks Mati nimeline (perekonnanime ja telefoni ei tea), ütles, et dokumendid jäid autosse tee peale, et ole hea, kirjuta alla. i mõelnud midagi ja kirjutas alla. E Ja siis nagu oleks mootorid tema omad.

. Raha maksti kohe tema Ei mõelnud, et nii võib juhtuda arvele, kirjutas alla, andis oma arve numbri. 5 minutiga oli raha peal. Peterburgi Raha võtsid välja

mnt bensuka juures, seal on see Hotell Susi, kuskil 300 400 meetrit Refondast. Arvele laekus – 17 000 Eesti krooni, mise eest 200 krooni. Andis raha Matile ise sai ära vii , ta jäi automaadi juurde, t ja ise

al pidi keegi järgi tulema sõiduautoga läks ära. Tl 68 on Vakaru Refonda BLRT Grupp (tl 70-71 olev

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk näitab, et BLRT Refonda OÜ endine ärinimi oli Vakaru Refonda) blanketil

üleandmise vastuvõtmise akt - nr 1290728001, mis on koostatud 28.07.2009, mille kohaselt F.M (ära näidatud isikukood,

arveldusarve, kontakttelefon, elukoht, veoki number) on 28.07.2002 kell 10.16-10.36 üle andnud

2,660 tonni metalli, mille maksumus oli 17 955 krooni. Aktil on kiri, et müüja kinnitab oma

allkirjaga, et esitatud andmed on õiged ja kaup kuulub talle omandiõiguse alusel. All on ostja ja müüja allkirjad. Tunnistaja K* K* s 29.07.2009 Refondas m F.M andis kohtuistungi ütlusi, et tööta etalli vastuvõtjana. tõi sel päeval või kokkuostu elektrimootoreid, arvuliselt umbes 24 midagi selline number.

Koguselt oli mingi kaks tonni. Rahaliselt umbes 16 000 krooni. Need elektrimootorid tõi Volkswagen kaubikuga, lahtine, millel oli järelkäru. F.M oli kaks töömeest kaasas, kes loopisid mootoreid maha. Omavahel nad rääkisid vene keeles. Tal olid alati töömehed kaasas. V , mille allkirjastas. . O irjastas ormistas üleandmise akti Andmed aktis on õiged stumüügilepingu allk

F.M. F.M tõi alati musta metalli, seekord värvilist metalli ja siis tegi nagu nalja, et kus sa vargil käisid ja ütles, et viljakuivati läks lammutamisele. Järgmine hommik kui tööle tuli, siis F.M

oli email, et vargus oli. Politsei k manik viis . äis vaatamas, o asjad platsilt ära Peale seda tahtsid oma F.M hakkas ajama, et tal ei ole enam raha ja ei saa raha kätte saada, siis Tallinnasse tulla. F.M, , Siis ütles et need on ju varastatud, et too vähemalt meie rahagi tagasi siis ei olnud aega ja raha ega midagi. Metalli eest sularahas ei luba seadus maksta, k , enamalt jaolt kohe, k õik läheb arvele ui mingi tõrge on, siis ühe päeva pärast. Tema ise ei teosta ülekandeid.

Kohus eidnud F.M poolt kelmuse leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist l toimepanemine. F.M kirjutas üleandmise vastuvõtmise aktile alla ja oma allkirjaga kinnitas, et - esitatud andmed on õiged ja kaup kuulub talle omandiõiguse alusel. Kohtuistungil selgitas F.M,

et tegelikult andis üle metalli, mis talle ei kuulunud. Seega lõi F.M metalli vastuvõtjale OÜ

, Vakaru Refondas metallivastuvõtjana töötavale K K teadvalt ebaõige ettekujutuse nagu üleantava

metall kuuluks talle. Nii K.Kirsipuu kui F.M ise on kinnitanud, et F.M on ka ennem

toonud vanametalli. Seega ei olnud vanametalli kokkuostu viimine V.Nikit`ile esmakordne, ta oli

seal kehtivate reeglite ja protseduuridega tuttav. Kuna vanametalli üle andes peab üleandja kinnitama, et siis just metall kuulub omandiõiguse alusel talle, selle kinnituse tagajärg on see, et raha kantakse metalli omaniku arveldusarvele. kandis Valeri F.M, kes oli oma OÜ Vakaru Refonda

allkirjaga kinnitanud, et on metalli omanik, arveldusarvele vanametalli eest 17 955 krooni (s.o 1147,53 eurot).

Tunnistaja K.K ja kannatanu OÜ Nehatu Kuivati esindaja M.V ütluste kohaselt politsei vaatles 31.07.2009 OÜ Vakaru Refonda laoplatsil neid elektrimootoreid ja andis mootorid üle OÜ Nehatu

8 Kuivati esindajale M.V. Mootorite vaatlust kinnitab asitõendite vaatlusprotokoll /tl 50-66/ ja tl 67 on M.V allkiri selle kohta, et ta on kätte saanud temale kuuluvad 28 mootorit ja keevitusagregaadi. Kuna F.M poolt kokkuostu toodud metall anti üle selle tegelikult omanikule, siis OÜ-l Vakaru Refonda tekkis varaline kahju summas, mille nad olid kandnud F.M-ile s.o 1147,53 eurot.

F.M on kinnitanud, et koheselt peale metalli Refondasse viimist laekus tema arveldusarvele aktis ette nähtud tasu metalli eest s.o 17 uba 5 minuti möödumisel 955 krooni. F.M kinnitas, et j läksid võtsid koos Mati arveldusarvelt välja ja te -nimelise isikuga selle raha tema ma ise sai sellest tasuks tr a sai Mati. anspordi eest 200 krooni, ülejäänud rah

Asjaolu, et elektrikeevitusgeneraator koos 30 27 elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot ja

kw elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot, -le Vakaru mis F.M 28.07.2009 müüs OÜ

Refonda, on ajavahemikul 14.07. – 28.07.2009 a Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas

asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatis , on tõendamist leidnud kannatanu OÜ Nehatu t varastatud Kuivatid esindaja M.Vikman ütlustega. M.Vikman andis kohtus ütlusi, et vargus kuivatist on toime

pandud 13-29.07, see on periood mil kuivatis ei käinud, varguse avastas 29.07.2009. Varastatud asjade maksumus on t -34/, mille õendatud M.Vikman kohtueelses menetluses antud ütlustega /tl 32

kohaselt elektrikeevitusgeneraator koos 30kW elektrimootoriga maksis 2323,83 eurot ja 27 elektrimootorit 9790,24 eurot. See, et F.M-ile maksti eelnimetatud metalli müügi eest Vakaru

Refonda OPÜ 955 krooni (11147,53 eurot), on tõendamist leidnud üleandmis vastuvõtmise -le 17 - aktiga /tl 68/.

Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et kannatanu OÜ Vakaru Refonda tegi

rahaülek nde F.M-ile just seetõttu, et F.M oli loonud kannatanu töötajas pettusega a ettekujutuse, et üleantud metall kuulub talle. Raha laekus F.M arvele, seega kannatanu Vakaru Refonda OÜ vara vähenes ja F.M vara suurenes vastavalt. Asjaolu, et V.Niktin andis raha üle Mati-nimelisele -1- isikule, ei oma käesoleva kuriteo puhul tähtsust, sest Riigikohus on otsuses nr 3

1-70-98 selgelt öelnud, et „süüdlane ei peagi vara vahetult endale võtma, see võib minna ka kolmandate isikute vara hulka.“

Eelpool leidis kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et F.M on isikuks, kes on toime pannud 14.07-28.07.2009 OÜ Nehatu Kuivatist metalli varguse ja kohus mõistis V.Niktin`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks. Seetõttu tuleb käesoleva süüdistuse tehiolude kirjeldusest välja jätta, et F.M on isikuks, kes „olles eelnevalt ajavahemikul 14.07. Lääne maakonnas Hanila -28.07.2009 vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatis toime pannud metalli varguse“.

Kuna tõendamist ei ole leidnud, et F.M oli 28.07.2009 isikuks, kes on varem varguse toime pannud, siis F.M poolt toime pandud süüdistusest tuleb välja jätta Kars § 215 lg 2 punkt 1 ja tegu vastab KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistus on kohtus tõendamist leidnud järgmises mahus:

F.M süüdistatakse selles, et tema, – 28.07.2009 a Lääne toimetas ajavahemikul 14.07.

maakonnas Hanila vallas Nehatu külas asuvast OÜ Nehatu Kuivati kuivatist varastatud 27

elektrimootorit koguväärtusega 9790,24 eurot ja elektrikeevitusgeneraatori koos 30 kw

elektrimootoriga maksumusega 2323,83 eurot 28.07.2009 Tallinnasse Paneeli 4D asuvasse OÜ Vakaru Refonda vanametalli kokkuostu ning müüs need nimetatud ettevõttele, mille eest maksti talle 17 955 krooni (1147,53 eurot).

F.M kinnitas oma allkirjaga asjade üleandmise vastuvõtmise aktil - nr 1290728001

28.07.2009, et need kuuluvad talle omandiõiguse alusel, millega lõi OÜ Vakaru Refonda metalli kokkuostupunkti töötajale K K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kuna varastatud asjad võeti politsei poolt 31.07.2009 OÜ Vakaru Refonda valdusest ära ja tagastati OÜ Nehatu Kuivatile, tekitati kelmusega BLRT Refonda OÜ le (endise ärinimega OÜ Vakaru - Refonda) varaline kahju 1147,53 eurot.

Sellise tegevusega pani F.M toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi.

9

Kohus leiab, et F.M . Kuigi V.Niktin ei pani talle süüks arvatava teo toime otsese tahtlusega

olnud metalli omanik, kinnitas ta oma allkirjaga, et metall kuulub talle, seega esitas ta teadvalt

valeandmeid ja just sellise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tõttu tegi kannatanu varakäsutuse ja raha kanti üle F.M arveldusarvele. Kohus leiab, et F.M oli isikuks, kes on ka enne korduvalt viinud metalli kokkuostupunkti, ta on protseduuridega tuttav. Samuti on ta oma ütlustes selgelt väljendanud, et saab aru ja teab, et raha kantakse üle vaid selle isiku arvele, kelle oma metall on, kes oma kontaktandmed ja ka arvenumbri annab. Teo õigusvastasus. T

eo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja

kohtule esitatud tõendeid, mis välist süü temale süüks arvatud kuriteo aks F.M toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on toime pannud KarS § järgi F.M 209 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista.

KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 09 lg 1

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. K tatud. Kohus leiab, et F.M aristamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvas süü ei ole suur, kuigi tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on ka süü tunnistamine ja kahetsus. E arS § 57 lg 1 p 2 sätestatud sineb ka K

karistust kergendav asjaolu - , F.M esitas kohtuistungil kahju vabatahtlik hüvitamine

maksekorralduse, et on BLRT Refonda OÜ le kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud. - Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 9-10 on mille kohaselt F.M ei kriminaalkorras karistatud. karistusregistri teatis,

Karistusregistris on kirjas karistused väärtegude toimepanemise eest, kuid need karistused on Liiklusseaduse ja Kalapüügiseaduse rikkumiste eest, s.t teiseliigiliste süütegude toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud kolm aastat ja 9 kuud, F.M ei ole sel

ajal uusi kuritegusid toime pannud. des eeltoodust leiab kohus, et uute kuritegude Lähtu toimepanemise oht F.M puhul ei ole suur.. Kohus leiab, et kõik eelpoolloetletud asjaolud annaks aluse karistada V.Nikit`it rahalise karistusega.

V.Nikitn andis kohtuistungi ütlusi, et kui ta kohtus süüdi mõistetakse, siis kaotab ta töökoha, sest töötab turvamehena ja samast asjaolust lähtudes palus ajatada ka menetluskulude tasumise. Kohus

leiab, et asjaolu, et F.M süüdimõistmise korral kaotab töö turvamehena, näitab, et tal ei ole

võimekust karis Kohus leiab, et eelnimetatud olukord võib saada tusena kanda rahalist karistust. takistuseks isiku resotsialise , sest erumisel ja võib isegi anda tõuke uute kuritegude toimepanemiseks

ka käesoleva kuriteo puhul saab kuritegeliku käitumise tõukeks lugeda raha teenimise võimalust. Seetõttu leiab kohus, et F.M tuleb karistada vangistusega, kuid alammäära lähedases määras.

Samas leiab kohus, et arvestades eelkirjeldatud teo tehiolusid, kuriteo toimepanemisest möödunud

aega, kuriteoga tekitatud kahju h on F.M üvitamist ja F.M isikut, võimalik vabastada

vangistus kandmisel e t tingimuslikult, määrates ta katsejaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades täitma kontrollnõudeid. Kohus leiab, et minimaalne seaduses sätestatud katseaeg on piisav, et tagada F.M resotsialiseerumine.

10

TÕKEND

F.M suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12 13/. Tõkend tuleb - tühistada pale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI

Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud tsiviilhagi, milles taotletakse OÜ Nehatu Kuivati õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud 27.07.2009 Lääne maakonnas Hanila 14-

vallas Nehatu külas asuvasse OÜ Nehatu Kuivatile kuuluvast kuivatist asjade vargusega tekitatud kahju 2356,93 euro /tl 5-6/. hüvitamist süüdlaste poolt

KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi

vaatamata. Kuna kohus mõistab 27.07.2009 OÜ F.M-i 14-

Nehatu Kuivatist varguse toimepanemises

õigeks, tuleb OÜ Nehatu Kuivati tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 310 lg 3 on kannatanutel õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud BLRT Refonda OÜ tsiviilhagi, milles taotletakse õigusvastaselt tekitatud kahju 1147,53 euro hüvitamist, mis on tekkinud F.M poolt 28.07.2009

kelmuse toimepanemisega /tl 7-8/. Kohtuistungil esitas F.M maksekorralduse /tl 31/, mille selgituses oli kirjas asjas 1-12-11377 ja selle kohaselt on 25.02.2013 BLRT – kahju hüvitamine krim.

Refonda OÜ le tasutud 1147,53 eurot. Kanatanu BLRT Refonda OÜ esindaja P.R kinnitas - kohtuistungil, et see raha on laekunud.

Seega on BLRT Refonda OÜ nõue rahuldatud, mistõttu tuleb tsiviilhagis esitatud BLRT Refonda OÜ poolt käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi jätta rahuldamata. ASITÕENDID

Asitõen elektrigeneraatorit ja 28 erineva suuruse ja võimsusega metallist dina on vaadeldud korpusega elektrimootorit ja /tl 50-66/. Vaadeldud esemed on tagastatud kannatanu esindajale M.V /tl 67/. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. 1

Menetlus

kuludeks käesolevas kriminaalasjas on: KrMS § 175 lg 1 p 9 – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev , mis vastavalt KrMS § alusel sundraha 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1 1,5x320= 480 eurot, mis ,5 palga alammäära, mis on tuleb F.M-ilt välja mõista.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas koopiate tegemise kulu kriminaalasjas on see 0,45 senti /tl 75/.

Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks F.M tasuda menetluskulud ühe aasta

jooksul osade kaupa, kui F.M süüdi mõistetakse, siis ta kaotab oma töökoha turvafirmas ja

seega ka sissetuleku ja korraga ei ole võimalik kulusid tasuda. Kohus leiab, et menetluskulude ajatamise taotlus kuulub rahuldamisel KrMS § 180 lg 3 alusel, sest juhul kui F.M kaotab töö,

võib tekkida olukord, kus majanduslikult menetluskulude korraga tasumise kohustus seaks ta raskesse majanduslikku olukorda, mis takistaks omakorda resotsialiseerumist.

KrMS 175 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kulu

u § valitud kaitsjale makstud mõistlik

suurusega . Kaitsja esi tasu tas kohtuistungi tõendid selle kohta, et F.M on valitud kaitsjale

M.Kutser`ile tasunud käesolevas kriminaalasjas esindamise eest 1000 eurot. Kuna kaitsja taotles F.M õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, siis palus kaitsja osa kaitsjatasust jätta riigi kanda. F.M süüdistati käesolevas kriminaalasjas 2 kuriteo toimepanemises, millest ühes kuriteoepisoodis mõistis F.M-i õigeks. KrMS § 181 lg sätestab, et õigeksmõist kohus va kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

11

Tl 99 on kaitsja poolt esitatud F.M poolt kriminaalasjas nr 1-12-11377 kantud kaitsjatasude nimekiri esindamine kriminaalasjas – – hind kokkuleppel 1000 eurot. Nimekirjas ei ole välja toodud

ei kaitsja töötunni hinda ega kaitsele kulutatud töötundide arvu. Kohus leiab, et need andmed on vajalikud olukorras, kus kaitsja taotles, et riik hüvitaks valitud kaitsjale makstud tasu, mis on seotud

F.M õigeksmõistmisega, sest kohus saab hüvitada vaid valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Kuna kaitsja ei ole kohtule esitanud andmeid, milline oli ajakulu seoses kaitse teostamisega

episoodis, milles kohus F.M õigeks mõistis ja milliseid toiminguid kaitsja sellega seoses teostas, lähtub kohus kohtule teadaolevatest andmetest. Kohtule on esitatud kaitseakt. Kohtule esitatud tõendite pinnalt hindab kohus, et kriminaalasi ei ole

mahukas, samuti ei ole kriminaalasi keerukas. Kohus leiab, et kohtuistungi õiguslikult ettevalmistamiseks on põhjendatud ajakulu 3 tundi. Kaitsja osales Haapsalu kohtumajas 06.02.2013

kohtu eelistungil 15 minutit, kohtuistung 03.04.2013 kestis 2 tundi, kohtuvaidlused kestsid

08.04.2013 tund, kohtulahendi kuulutamine kestab eeldatavalt 15 minutit, seega kohtuistungid ½ kokku 3 tundi. -l korral, Kohtuistungitega seoses on kaitsja pidanud sõitma Rakverest Haapsalusse 4

Haapsalu-Rakvere vahemaa on 199 km. Kohus arvestab, et kõikidest eelnimetatud ajakuludest kummagi episoodi kaitsetööks on kulunud aega võrdselt.

Kuna k hinda ohtule ei ole esitatud kaitsja tunni töötasu , saab kohus lähtuda riigi õigusabi korras õigusabi osutamise eest määratud tasudest ja kuludest.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et F.M-ile kuulub valitud kaitsjale makstud tasust seoses

õigeksmõistmisega hüvitamisele ettevalmistamise tasu 1 ½ tunni eest s.o 3x18=54 eurot,, kohtuistungite tasu 1 ½ tunni eest s.o 3x18=54 eurot. Sõidule kulutatud ajatasu 199 km eest on 30 eurot, seega tuleb tasuda neljal korral sõitmise eest ajatasust pool s.o 60 eurot. Sõidukuluna arvestab kohus samuti pool läbisõidetud kilomeetritest s.o 796 km eest, s.o 0,3x796=238,80 eurot.

Lähtudes eeltoodust tuleb riigieelarve vahenditest V.Nikitn`ile hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 54+54+60+238,80=406,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piia Jaaksoo

Kohtunik