1-13-2387/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-2387 (12230111830, 13230103449) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk Aleksandra Krasnošlõk Kriminaalasi K.E (K.E) süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 121, § 120, § 257 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Alice Simm

Süüdistatav K.E

isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel - vene keel;

kesk-eri haridus; töötab juhutöödel; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud:

- 27.01.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS §121 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud, katseaeg 18 kuud

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva (15.03.2013-17.03.2013) Määratud kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista K.E KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Süüdi mõista K.E KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud.

2 3. Süüdi mõista K.E KarS § 257 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud.

4. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada K.E-le mõistetud

üksikkaristustest raskeimat ja mõista K.E-le liitkaristus – 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus.

5. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka K.E poolt eelvangistuses

viibitud aeg 3 (kolm) päeva (15.03.2013-17.03.2013). K.E tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus.

6. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta K.E-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv

karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.E ei pane 3 (kolme) aasta

pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

7. Võttes aluseks KarS § 75 lg 1 kohustada K.E järgima katseajal järgmisi

kontrollnõudeid: 4.1.elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX.

4.2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

4.6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 2 kohus määrab, et K.E on

käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

6. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 5 kohus määrab, et K.E on kohustatud

minema alkoholi võõrutusravile hiljemalt 18.07.2013.

7. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 8 kohus määrab, et K.E osaleb

kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

8. Määrata K.E

katseajaks Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.E-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.04.2013.a.

8. K.E suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

9. Välja mõista K.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Sundraha

tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 EUR.

10. Välja mõista K.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 233,70 EUR, so 232,80 EUR kaitsjatasu ja 0,90 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 23,37 EUR.

11. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on 2800049777. Selgitus:

3 kriminaalasi nr 1-13-2387, K.E, sundraha ja menetluskulud“.

12. Menetluskulude, sundraha ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile.

13. Kriminaalasja juurde võetud asitõendid: 3 CD plaati helisalvestustega hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral.

Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 18.04.2013. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata.

Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Esitatud süüdistus: K.E’it süüdistatakse selles, et tema 20.08.2012 kella 20.30 paiku aadressil XXX, Tallinn

asuvas korteris, olles alkoholijoobes, surus oma abikaasa NL’i vastu seina ise samal ajal käega viimase rinnakorvi ülemisele osale vajutades ning põhjustas seeläbi N. L ’ile füüsilist valu.

Samuti tema, 26.08.2012 kella 18.00 paiku aadressil XXX, Tallinn asuvas korteris, olles alkoholijoobes ning kuuldes, et NL soovib kutsuda politsei, haaras käega kinni NL’il kaelast ning

pigistas, millega põhjusta viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: punetus ja marrastus kaela paremal ja vasakul poolel. Samuti tema, 15.03.2013 kella 18.17 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi

tekkinud tüli käigus ühe korra lahtise käega näopiirkonda oma abikaasat NL’it ning lükkas õla piirkonnast, mille tulemusel NL lõi oma pea vastu seina ära ning tundis selle tagajärjel füüsilist valu.

Seega pani K.E toime valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu.

Samuti tema, 20.08.2012 kella 20.30 paiku aadressil XXX, Tallinn asuvas korteris, olles

alkoholijoobes ning surunud oma abikaasa NL’i ühe käega vastu seina, surus oma teise käe

rusikasse ja hoidis seda NL’i pea kohal ning ähvardas NL’it tapmisega, samuti sellega, et lööb

viimase pea katki. Arvestades K.E alkoholijoovet, agressiivset käitumist ning NL’ile

vahetult enne ähvardamist füüsilise valu põhjustamist, samuti seda, et K.E on juba

varasemalt mõistetud süüdi (27.01.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-10-

13854) NL’i suhtes füüsilise vägivalla kasutamises, võttis NL K.E ’i poolt väljaöeldud ähvardusi reaalselt ning tal oli alus karta ähvarduste täideviimist.

Samuti tema, 15.03.2013 kella 18.17 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, olles

alkoholijoobes, ähvardas tekkinud tüli käigus ja peale vägivalla kasutamist oma abikaasa NL’i

suhtes, viimast tapmisega. Arvestades K.E alkoholijoovet, agressiivset käitumist ning asjaolu, et K.E on juba varasemalt mõistetud süüdi (27.01.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-10-13854) NL’i suhtes füüsilise vägivalla kasutamises, võttis NL K.E ’i poolt väljaöeldud ähvardusi reaalselt ning tal oli alus karta ähvarduste täideviimist. Seega pani K.E toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, so KarS § 120 järgi kvalifitseeritud kuritegu.

4

Samuti tema, 26.08.2012 kella 17.30 paiku aadressil XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes,

haaras oma abikaasal NL’il ühe käega kinni parema käe randmest ning pigistas, teise käe surus rusikasse ning hoidis seda NL’i pea ees justnagu kohe lööma hakates ning nõudis samal ajal NL’i

käest raha, mille ta ise oli eelnevalt NL’i kätte andnud igapäevaste kulutuste katteks, alkoholi ostmiseks ning ähvardas tapmisega, kui viimane talle raha ei anna. NL’il õnnestus oma käsi K.E

’i käest välja tõmmata, kuid koheselt haaras viimane NL’il uuesti käest kinni ning jätkas

tapmisähvarduste saatel alkoholi ostmiseks raha nõudmist. Kui NL’il õnnestus ennast K.E ’i haardest vabastada ning sulgeda tualettruumi ja politsei hädaabinumbrile helistada, kuulis viimane seda ning lahkus korterist. Umbes poole tunni pärast, so kella 18.00 paiku, naasis K.E eelpoolnimetatud aadressile ning hakkas uuesti tapmisähvarduste saatel NL’ilt raha nõudma. Oma tegevusega põhjustas K.E kannatanu NL’ile hirmu oma elu ja tervise pärast, samuti

füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema käe randmel hematoom, vasaku käe II ja III sõrmel kriimustused.

Seega pani K.E toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamist ebaseaduslikus

korras, mis on olnud seotud vägivalla ja sellega ähvardamisega, so KarS § 257 järgi kvalifitseeritud kuritegu.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:

KarS § 121 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega KarS § 120 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 5 kuu pikkuse vangistusega KarS § 257 sätestatud kuritegude toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, seega mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.- 17.03.2013, so 3 päeva. Seega kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Prokuröri abi palub kohtul süüdistatavale karistus tingimisi kohaldamata jätta vastavalt KarS § 74 lõikele 1 ning kohaldada tema suhtes 3 aasta pikkust katseaega vastavalt KarS § 74 lõikele 3. Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 nimetatud kohustusi: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.E’it käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada K.E’i minema alkoholi võõrutusravile hiljemalt 18.07.2013. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada K.E’it käitumiskontrolli ajal osalema

5 sotsiaalabiprogrammis. K.E määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli

tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.E-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral

1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II

astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. K.E pani toime II astme kuriteod, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. K.E-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 232,80 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. K.E kaitsjale tehti kriminaalasja materjalidest koopia, koopiakulu on 0,90 eurot. Seega tuleb Cristo Krügerilt välja mõista menetluskulu 233,70 eurot.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus

määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. K.E avaldas, et tal hetkel ei ole ametlikku töökohta ja ta töötab juhutöödel; kaitsja esitas taotluse, et K.E saaks menetluskulud ja sundraha tasuda pikema aja jooksul, prokurör nõustus kaitsja taotlusega. Kohus leiab, et K.E võib menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud 3 CD plaati kõnesalvestustega. Kohtu hinnangul võib CD plaadid otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kohtunik: