1-11-14372/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14372 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. märtsi 2013

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu P.G (P.G) ja tema

kaitsja vandeadvokaat Ann Saare (Saar) määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 25. märtsi 2013

määrus muutmata ning süüdimõistetu P.G (P.G) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. tunnistati Tartu Maakohtu 29.12.2011 otsusega süüdi KarS § 329 järgi

P.G

ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 20.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.2012 ja lõpeb 21.11.2013. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 22.02.2013.

2. vangistusest tingimisi enne

Tartu Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti P.G tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 on alates 1999. aastast kriminaalkorras karistatud

Maakohus tuvastas, et P.G üheksal korral. Praegu kannab ta vangistust kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest

kõrvalehoidumise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Põhiliselt on ta toime

pannud varavastaseid ja liiklusalaseid kuritegusid. Teda on allutatud kriminaalhooldaja

2 käitumiskontrollile seoses vangistusest tingimusliku vabastamise, vangistusest ennetähtaegse

tingimusliku vabastamise ja üldkasuliku töö määramisega, kuid vaatamata sellele jätkas ta

uute kuritegude sooritamist. Seega kannab P.G praegu vangistust teise astme

kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata veel ligi 8 kuud. Varasemad käitumiskontrollile allutamised ei ole andnud positiivset tulemust. Eeltoodust järeldas kohus,

et käitumiskontrollile allutamised pole olnud P.G jaoks piisavad, et ära hoida uusi

kuritegusid. Tal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, vargustele ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisele.

2.2 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib

endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest P.G on pika aja vältel ja korduvalt käitunud õigusvastaselt ning eelnevad karistused ei

ole talle positiivset mõju avaldanud. Samuti on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist

pärast eelmise vangistuse lõppu, kuigi ta läbis vanglas Liiklusohutusprogrammi ja

Agressiivsuse asendamise treeningu. Järelikult ei ole ka eelmärgitud sotsiaalprogrammide

läbimisel olnud mingit olulist mõju tema õigusvastasele käitumisele. Asjaolust, et

süüdimõistetu on läbinud individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ei saa järeldada, et ta tulevikus süütegusid enam ei soorita ning oleks nüüd

võimeline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, sest tal on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Veel võttis maakohus arvesse, et P.G on

tasumata rahalisi nõudeid üle 4000 euro, mistõttu ei ole välistatud, et kehvapoolse majandusliku olukorra tõttu võib ta toime panna uue varavastase kuriteo. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele.

2.3 ei kujutaks

Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et P.G

vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, vaatamata sellele, et teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras

karistatud, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, soovib enda sõnul edaspidi käituda seaduskuulekalt ja loobuda alkoholi tarvitamisest, tal on kindel elukoht ja perekond ning võimalus saada töökoht OÜ-s XXX . Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on pikka aega

ja korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole varem suutnud kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile alluda ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole

otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Järelikult peab P.G kandma vangistuse tähtaja lõpuni.

3. ja tema kaitsja,

Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu P.G

taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada P.G

vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebustes esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamisel on kohus jätnud

tähelepanuta, et tagajärg, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

vabanemine, olnuks tema jaoks igati positiivne. Liiati tuleb kaitsja hinnangul arvestada ka

seda, et vabastamisel oleks P.G-le määratav katseaeg üks aasta, mis on pikem kandmata jäänud karistusest. Kohus on jätnud arvestamata, et P.G on koheselt pärast

vabanemist võimalus asuda tööle OÜ-s XXX ning seega kindel sissetulek. Tegemist on

veisekasvatusfarmiga, kus peatselt algavad kevadised tööd. Seega ootab ka tööandja

P.G vabanemist, et rakendada vabanenu abitöödele. Samuti ootab P.G tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist tema abikaasa E.A. . Tulnuks arvestada, et perekonda on 5.11.2012 sündinud laps, korter vajab remontimist ja ka siin on isa roll oluline.

Ka Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et P.G suhted abikaasaga on head ja toetavad.

3

3.2 käitumine

Tartu Vangla poolt väljastatud iseloomustusest nähtuvalt on P.G karistuse kandmise aja jooksul muutunud positiivsemaks. Ta on täielikult täitnud vangla poolt koostatud individuaalse täitmiskava ning on motiveeritud osalema kooli kõrvalt ka tööhõives.

Ta on omandanud tisleri eriala. Praeguse vangistuse jooksul on ta edukalt läbinud

sotsiaalprogrammi. P.G on motiveeritud oma alkoholiprobleemidega tegelema ning

tunneb, et sotsiaalprogrammist Eluviisitreening on temale kasu olnud. Ta on omandanud oskuse alkoholiga seonduvaid riskiolukordi paremini mõista. Veelgi enam – ta peab oluliseks, et on võimeline vabanemisel alkoholitarvitamisest täielikult loobuma. Vangla iseloomustuse kohaselt P.G mõistab ja väärtustab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuigi varasemalt on

ta neid korduvalt rikkunud. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust elus, saab aru oma süüst ning on valmis vabanemisel muutuma seaduskuulekaks ühiskonnaliikmeks.

3.3 Käesoleva vangistuse ajal on P.G teinud kõik enesest sõltuva, et täituks tema

ootus ja lootus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta

need jõupingutused, mida P.G käesolevalt vangistuses viibides on paranemise teele

asumiseks teinud. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on P.G

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel heitnud talle ette rohkeid

varasemaid karistusi ja katseaegade ebaõnnestumisi. Kaitsja möönab, et P.G on varasemalt korduvalt karistatud, kuid käesolevalt pidanuks kohus lähtuma just sellest, millised

hoiakud on P.G kujundanud viimase karistuse ajal. Dokumentidest nähtub ja

P.G enda ütlustest selgub, et tema hoiakud on muutunud elujaatavaks ja ta on loobunud alkoholi tarvitamisest.

3.4 Positiivsena tuleb arvestada ka asjaolu, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on P.G puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vaid

36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul veelgi väiksem. Kohtul

tulnuks arvestada, et siinjuures ongi oluline osa kriminaalhooldajal, kellega koostööks on

P.G valmis ja kaitsjal on alust arvata, et P.G ei pane vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral toime uusi kuritegusid.

3.4 KarS § 76 lg 3 mõttest lähtuvalt arvestab kohus isiku tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas ka tema elutingimusi. Kuigi materjalidest

nähtuvalt on korter XXX, kuhu P.G vabanemisel elama asuks, kasinas seisukorras,

siis pidanuks arvestama, et just kevad-suvisel ajal on kõige parem ja mõistlikum teha

remonttöid, et jõuda enne külmade ilmade saabumist korteri remondiga lõpuni. Samuti on

vaja korter poja jaoks turvalisemaks muuta. Tulnuks arvestada, et P.G karistusaeg

lõpeb 21.11.2013, mistõttu temal on viimane võimalus taotleda tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Humaansuse printsiibist lähtuvalt tulnuks anda P.G-le võimalus ennast näidata hea perekonnaisana, kes suudab säilitada temale pakutava töökoha ja hoolitseda kodu eest.

4. ja tema

Tartu Ringkonnakohtu 8.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu P.G

kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti

määruskaebuste kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on P.G puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on

4

veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P.G ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures

on maakohus arvestanud ka määruskaebustes esile toodud positiivsete asjaoludega

(P.G puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, olemas on kindel elukoht ja perekond ning võimalus saada tööle OÜ-s XXX ), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks P.G ennetähtaegset

vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse

võtnud ning mis õigustaksid P.G ennetähtaegset vabastamist, määruskaebustes esitatud ei ole.

7. on kokku üheksal korral Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et P.G kriminaalkorras karistatud ning senini tema suhtes kohaldatud karistuslikest meetmetest pole

ükski suutnud panna teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tähelepanu väärib, et

P.G on varem olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid katseajad lõppesid

negatiivselt, sest P.G ei suutnud järgida kontrollnõudeid ning jätkas kuritegude

toimepanemist. Seega on P.G-le varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda

mõistetud karistusi vabaduses, kuid ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus tema seekordseid lubadusi uskuda.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid P.G vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. P.G on võimalik näidata end hea

perekonnaisana, kes on suuteline säilitama töökohta ja hoolitsema kodu eest, ka pärast vangistuse ärakandmist ning tähtaegselt vabanemist.

9. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau