1-11-8854/151 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-8854 Lk 1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2013.a, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8854 (10250102063) Täitmiskohtunik Indrek Nummert Kriminaalasi Denis Harri jt süüdimõistmises vastavalt KarS § 184; § 188; § 213 järgi üldmenetluses Menetlustoiming kirjalikus menetluses KrMS § 413, 431 ebatäpsuste parandamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 431, § 413 kohus

m ä ä r a s :

1. Teha täpsustus 28.03.2012.a Pärnu Maakohtu otsuses kriminaalasjas nr 1-11-8854 Denis Harrile mõistetud karistuse osas:

Tühistada Denis Harrile 16.09.2010 Pärnu Maakohtu määrusega (kr asi nr 1-09-1105) kohaldatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga 17.02.2009 Pärnu Maakohtu otsuse järgi. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ära kantuks sooritatud ÜKT kaudu 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistust antud määruse ja otsuse järgi on 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 28.03.2012 Pärnu Maakohtu otsusega Denis Harrile mõistetud lõplikku karistust (s.o 7 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust), 16.09.2010 Pärnu Maakohtu määruse ja 17.02.2009 Pärnu Maakohtu otsuse järgi kohaldatud ja ärakandmata karistuse osa – 2 kuu ja 4 päeva vangistuse - võrra, lugedes lõplikuks karistuseks käesoleva määruse järgi 8 (kaheksa) aastat 2 (kaks) kuud ja 2 (kaks) päeva.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi lugeda tema karistusaja alguseks 18.01.2011.a.

Määruse ärakiri edastada kinnipidamiskohta, kriminaalhooldajale ja asjaomastele kohtumenetluse pooltele (süüdimõistetu D. Harri, kaitsja A. Raudsepp, ringkonnaprokurör E. Keeman) ja Karistusregistrile.

1-11-8854 Lk 2 / 3

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

28. märts 2012.a tunnistas Pärnu Maakohus antud kriminaalasjas esitatud süüdistuse alusel süüdi Denis Harri jt.

02.04.2013 esitas kriminaalhooldaja taotluse seisukoha võtuks, kuivõrd üks karistus on jäänud 28.03.2012 otsuses liitmata, mis osas oli toimunud kriminaalhooldus. Nimelt, 16.09.2010 Pärnu Maakohtu otsusega rahuldati kohtutäituri taotlus ja asendati 17.02.2009 Pärnu Maakohtu (1-09- 1105) otsusega D. Harrile mõistetud tasumata rahaline karistus vangistusega ja seejärel üldkasuliku tööga (edaspidi ÜKT) 266 tunni ulatuses, mis pidi olema sooritatud 6 kuu jooksul. D. Harri täitis ära nimetatud karistusest 7,5 tundi ÜKT-d.

MAAKOHTU SEISUKOHT KrMS § 413 järgi kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65. Nii vastavalt seadusele kui ka kohtupraktika kohaselt tuleb kõik hilisemad kohtuotsused liita otsuse tegemisel või hilisemalt täitmiskohtunikul (nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus 06.09.2012 kriminaalasjas nr 1-12-3338). 20.01.2011.a vahistati D. Harri käesolevas kriminaalasjas kahtlustustes, sh episoodide tõttu, mis on ka hilisemalt tema süüdimõistmise kaasa toonud 28.03.2012.a Pärnu Maakohut otsusega. 02.04.2013 kriminaalhooldaja kirja järgi 16. septembris 2010 määratud ÜKT-st kriminaalasjas nr 1-09-1105 täideti ära üksnes 7,5 tundi 18. jaanuar 2011 seisuga, kui D. Harri kahtlustatavana kinni peeti ja järgnevalt vahistati. Tähtaeg töö tegemiseks oli 6 kuud. Seega ca nelja kuu jooksul oli sooritatud vaid 7,5 tundi tööst.

D. Harrile pidid olema ka teada tagajärjed, kui ÜKT sooritamise ajal pannakse toime kuriteod. ÜKT tegemise ajal oli D. Harri kriminaalselt aktiivne. Nimelt, käesolevas kriminaalasjas tunnistati D. Harri süüdi kuritegudes, mis olid toime pandud vahemikus 16.09.2010-10.01.2011, s.o pärast 16.09.2010 kohtu määrusega kohaldatud ÜKT toimepanemist ja ka enne 10.01.2011.a (s.o Viljandi kohtumaja otsuse järgi ning ka enne 18.01.2011 kahtlustatavana kinnipidamist käesolevas asjas). Need kuriteod oli kvalifitseeritud nii KarS § 213, § 188 kui ka § 184 järgi ning nende eest karistati D. Harrit vangistusega 28.03.2012.a otsusega.

KarS § 69 lg 7 alusel kui süüdimõistetu paneb ÜKT tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest karistatakse teda vangistusega, asendatakse talle mõistetud ÜKT tegemata osa KarS § 65 lg 2 järgi. RKL nr 3-1-1-104-10 p 8.3 tulenevalt KarS § 65 lg-st 2 peab kohus olukorras, kus süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendama uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

1-11-8854 Lk 3 / 3

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja

5 sätestatut. Seega nähtub asjakohastest materiaalja menetlusõiguse sätetest, et kohtuotsuste kogumi korral tekib kohtul uue kuriteo eest karistuse mõistmisel kohustus lahendada liitkaristuse mõistmisega seonduv vastavalt KarS § 65 lg-le 2. Kohus möönab, et nimetatud asjaolul pidanuks olema juba otsuses liidetud D. Harri kõik karistused, kuid kohtule ei olnud ekslikult teada, et nimetud ÜKT on sooritamata.

D. Harrile määrati ÜKT 266 tunni ulatuses, millest on sooritatud 7,5 tundi. 266-7.5=258.5. KarS §

69 lg 1 alusel vastab ühele päevale vangistusele 2 tundi ÜKT-d. 258.5:2=129.25 - s.o ümardatult isikule soodsamalt 128 tundi. 128:2=64 (64 päeva ehk 2 kuud ja 4 päeva vangistust). KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 ja juhindudes KrMS § 413, tuleb see ärakandmata karistus liita D. Harri lõplikule karistusele antud kriminaalasjas nr 1-11-8854.

Indrek Nummert Täitmiskohtunik