1-13-3117/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated- 16.07.2012.a. Pärnu Maakohtu poolt mõisteti süüdi KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 2-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi.
Legislator headnote
AI generated1-13-3117/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Pärnasalu põik 1 juures mootorsõidukit Mercedes Benz E 290, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,30 mg/g). T.J rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
17. aprillil 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus
kohtunik
Margot Mikler
sekretär
Moonika Rubizova juuresolekul
prokuröri abi Aare Pere osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja
T.J
Ik XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, ei tööta, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral viimati
- 16.07.2012.a. Pärnu Maakohtu poolt mõisteti süüdi KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga, väärteokorras karistatud 2-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas
T.J süüdistatakse selles, et tema 12.02.2013 kella 13:18 ajal juhtis Harjumaal, Saue linnas,
Pärnasalu põik 1 juures mootorsõidukit Mercedes Benz E 290, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,30 mg/g). T.J rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.
T.J pani sellega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Aare Pere, süüdistatav T.J ja tema kaitsja Kristina Suvalova on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et T.J-ile taotleb prokurör KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.07.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva – võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 28 päeva, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg-le 1 üldkasuliku tööga 776 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 allutada T.J üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6
Kriminaalasi nr.
1-13-3117
ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.
Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all:
• elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 50 lg 1 p 1 korras lisakaristuseks mõista sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11-ks kuuks.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.J temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,5, 9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 74 lg 5, § 75 lg 1 p 1-6, § 65 lg 2, § 69 lg 1, 3, 4, § 50 lg 1 p 1 kohus:
o t s u s t a s
Süüdi tunnistada T.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.07.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 28 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 28 päeva, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg-le 1 üldkasuliku tööga 776 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 allutada T.J üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.
Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all:
• elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Katseaja alguseks lugeda 17.04.2013.a.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta T.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 11-ks kuuks.
Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on T.J kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.
Välja mõista T.J-ilt 480 eurot sundraha, ekspertiisitasu 38 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsja tasu 21,60 eurot riigi tuludesse.
Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist
KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik