4-13-1000/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 15.04.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik

U.H, isikukood xxx, elukoht XXX, töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 järgi (väärteoprotokoll nr AB 1308739) Istungil osalenud isikud

Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna esindaja Oleg Klok

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi U.H Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 15 päeva.

Arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.06.2013.a. Nimetatud kuupäevaks arestimajja mitteilmumisel kohaldada U.H suhtes sundtoomist.

Välja mõista U.H-lt ekspertiisitasu summas 35.- eurot. Ekspertiisitasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedbankis 221023778606 viitenumbriga 2800049777.

Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 08.05.2013.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1308739 tarvitas U.H 02.11.2012 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasi nr.4-13-1000

2 2

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Kuna menetlusalune isik ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekiri- uuringuaktiga, mille kohaselt tuvastati isikul narkojoove fentanüüli tarvitamisest, menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tarvitas fentanüüli, ja teiste toimiku materjalidega.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et U.H on varem korduvalt karistatud

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, sh arestiga, kuid ta ei teinud sellest vajalikke

järeldusi, rahatrahvid on tasumata, töökohta ega sissetulekut isik ei oma. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik