1-12-12276/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-12276

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.aprillil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul ringkonnaprokurör Silva Rood advokaatide Ann Saar ja Anne Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

, süüdistatav G.M, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistatud 7 korda, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 424 järgi ja

süüdistatav K.P, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistatud 5 korda, väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkuleppeid,

t u v a s t a s:

Süüdistus

G.M-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - ajavahemikul 08.november 2009.a kuni 29.november 2009.a tungis esimese korruse avatud akna kaudu sisse Tartumaal Ülenurme vallas Külitse alevikus Aroli 9 majja, kust võõra vara

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Alvarina OÜ-le kuuluvad 5tk maja siseust koguväärtusega 639.12 eurot.

- 27.veebruaril 2010.a grupis koos K.P-ga, võttis Tartumaal Tähtvere vallas Haagel Side põik 2 territooriumil pargitud OÜ Põdra Majale kuuluvast sõidukist Volvo reg nr XXX

võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 63,1 liitrit diiselkütust väärtusega 68.51 eurot.

Sellega pani G.M toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

24.aprillil 2010.a kella 19:00 paiku Tartus XXX korteris haaras kinni K.R. vasaku

küünarliigese piirkonnast ja väänas seda, põhjustades K.R. füüsilist valu ja küünarliigese piirkonna punetuse.

Sellega pani G.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

02.septembril 2010.a kella 23:45 paiku Tartu linnas Ülikooli tänaval juhtis mootorsõidukit Ford reg. nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani G.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

K.P süüdistatakse selles, et tema 27.veebruaril 2010.a grupis koos G.M-iga , võttis Tartumaal Tähtvere vallas Haagel Side põik 2 territooriumil pargitud OÜ Põdra Majale kuuluvast sõidukist Volvo reg nr XXXX võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 63,1 liitrit diiselkütust väärtusega 68.51 eurot.

Sellega pani K.P toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad

nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja

suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.M-ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.M-ile karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.M-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.september 2010.a ja 12.-13.aprill 2012.a, s.o. 4 päeva vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka G.M-i poolt KrMS § 202 lg 2 p 3 tehtud 12 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 alusel vastab 6 päevale vangistusele. Seega mõista lõplikuks liitkaristuseks 11 kuud ja 20 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel moodustada G.M-ile liitkaristus, suurendades eelnimetatud karistust Tartu Maakohtu 19.oktoobri 2012.a kohtuotsusega mõistetud 6 kuu vangistuse võrra ning mõista talle karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistust.

Mõistetud liitkaristusest jääb G.M 6 kuu vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks

19.oktoobri 2012.a Tartu Maakohtu otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud

osa, s.o 11 kuud ja 20 päeva vangistust jätta G.M-i suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel

tingimisi kohaldamata ja määrata, et 11 kuu ja 20 päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.M ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul, mis KarS § 78 lg 1 alusel hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elada

kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Senikaua, kui ei ole möödunud 19.oktoobri 2012.a kohtuotsusega kohaldatud katseaeg 18 kuud, mille kulgemise alguseks on 19.oktoober 2012.a, tuleb karistuse täitmisele pööramise korral pöörata täitmisele liitkaristus 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistust.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub G.M hüvitama tsiviilhagi Alvarina OÜ kasuks summas 639.12 eurot ja tsiviilhagi solidaarselt koos K.P-ga OÜ Põdra Maja kasuks summas 68.51 eurot katseaja jooksul.

KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.P-le karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada K.P-le mõistetud karistust 09.detsembri 2008.a

Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 28 päeva

vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda K.P-le mõistetud karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 19.jaanuari 2011.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust ning lugeda karistus kantuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäi kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 121 ja § 424 järgi ja K.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendeid ei ole.

Tsiviilhagid on esitatud Alvarina OÜ poolt summas 639.12 eurot ja OÜ Põdra Maja poolt summas 68.51 eurot.

Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanute hagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub G.M-ilt ja K.P-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale toimiku materjalist

koopia tegemise kulu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et mõlemale süüdistatavale on liitkaristus vähemalt osaliselt moodustatud KarS § 65 lg 1 alusel,

siis on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti on, arvestades süüdistatavate taotlusi, põhjendatud määrata menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta G.M vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust. G.M

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. G.M

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks G.M-ile raskemaga, üks (1) aasta vangistust.

Karistusaja hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 02.- G.M-i 03.september 2010.a ja 12.-13.aprill 2012.a, s.o. kokku neli (4) päeva vangistust ja KrMS §

202 lg 6 alusel poolt tehtud kaksteist (12) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 G.M-i

lg 1 alusel vastab kuuele (6) päevale vangistusele, mõistes lõplikuks liitkaristuseks G.M-ile üksteist (11) kuud kakskümmend (20) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel suurenda mõistetud karistust Tartu Maakohtu

G.M-ile 19.oktoobri 2012.a kohtuotsusega mõistetud kuue (6) kuu vangistuse võrra ning mõista G.M-ile karistuseks üks (1) aasta viis (5) kuud kakskümmend (20) päeva vangistust.

Mõistetud liitkaristusest jääb kuue (6) kuu vangistuse osas tingimuslikult

G.M vabastatuks 19.oktoobri 2012.a Tartu Maakohtu otsusega määratud tingimustel. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel liitkaristuse ülejäänud osa, s.o üksteist (11) kuud kakskümmend

(20) päeva vangistust jätta suhtes tingimisi kohaldamata ja määrata, et üheteist

G.M-i (11) kuu kahekümne (20) päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.M ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on kohustatud hüvitama väljamõistetud tsiviilhagid

G.M

Alvarina OÜ kasuks summas 639.12 eurot ja tsiviilhagi (solidaarselt koos K.P-ga) OÜ Põdra Maja kasuks summas 68.51 eurot katseaja jooksul.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse

G.M-i kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse G.M (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kuni 19.oktoobri 2012.a kohtuotsusega kohaldatud katseaja kaheksateist (18) kuud

möödumiseni (kulgemise algus 19.oktoober 2012.a), kuulub karistuse täitmisele G.M-i pööramise korral täitmisele liitkaristus üks (1) aasta viis (5) kuud kakskümmend (20) päeva vangistust.

G.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud K.P vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 09.detsembri 2008.a K.P-le

Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kaks (2) kuud

kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks seitse (7) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva K.P-le vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu K.P-le

19.jaanuari 2011.a otsusega mõistetud karistuse üks (1) aasta kaks (2) kuud neliteist (14)

päeva vangistusega ning lugeda mõistetud karistus kantuks. K.P-le

K.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Alvarina OÜ (arveldusarve G.M-ilt 221010368485 Swedbank) kasuks kuussada kolmkümmend üheksa (639) eurot 12 senti ning

G.M-ilt ja K.P-lt solidaarselt OÜ Põdra Maja kasuks (arveldusarve 221010738374 Swedbank) kuuskümmend kaheksa (68) eurot 51 senti.

KrMS § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjale toimiku G.M-ilt

koopia tegemise kulu 45 senti ja kaitsjatasu kolmsada kaksteist (312) eurot ning K.P-lt

kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 45 senti ja kaitsjatasu kolmsada kuuskümmend üheksa (369) eurot 60 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud

G.M ja K.P

osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik