1-12-10527/24 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. aprill 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10527 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi D.L süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. veebruari 2013 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav D.L kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Prokurör Ain Tali Süüdistatav D.L, isikukood: XXX elukoht: XXX. Kriminaalkorras karistatud kaks korda. Väärteokorras üks kord. Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 5. veebruari 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot ja 60 senti (s.h käibemaks 9 eurot ja 60 senti) vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt apellatsioonimenetluses D.L-ile riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista D.L-ilt menetluskulud, s.o

kaitsjatasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot ja 60 senti riigituludesse.

D.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

2

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „eesja perekonnanimi 1-12-10527 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. D.L anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o selles, et ta ajavahemikul 05.10.2010 – 20.01.2011 XXX võltsis

volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks oma isa A.I. allkirja, eesmärgiga omandada õigust kasutada A. I kuuluvat mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX .

2. Viru Maakohtu 05.02.2013 otsusega mõisteti D.L süüdi KarS § 344 lg 1 järgi, mõistes

talle karistuseks vangistuse 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes

karistuseks 4 kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui D.L ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab talle KarS §-s 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti 05.02.2013.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

3. Kohus, kontrollinud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud

tõendeid ning sedastanud, et D.L end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud – kasutades õigust keelduda kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi mitte anda, samuti

soovimata enda ülekuulamist kohtumenetluses, samuti asjaolu, et süüdistatava isa A.I. ei olnud võimalik kohtueelses menetluses üle kuulata, kuivõrd ta on alates 05.11.2010 teadmata kadunud, leidis, et D.L süü on tõendatud.

3.1 Kohus märkis, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel on kõige olulisemaks tõendiks käekirjaekspertiisi akt kui tervik. Käekirjaekspertiisi aktiga nr 11E-DK0152 (23.11.2011) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud 20.01.2011 A.I. ja Virve D.L elukohas läbiotsimise käigus avastatud A. D.L-ile kuuluva mootorsõiduki Citroen Berlingo reg märk XXX kasutamise volikirja käsikirjalise teksti on

kirjutanud D.L . Volikirjal oleva allkirja tõenäoliselt on kirjutanud D.L ja tõenäoliselt ei ole kirjutanud A.I. ega V. I. Allkiri mootorsõiduki Citroen Berlingo reg märk XXX kasutamise volikirjal, allkirjad ja allkirjade fragmendid sõiduauto Citroen Berlingo reg nr XXX vaatluse käigus 21.01.2011 avastatud 24.11.2010 Paide Linnalehe esija tagakülje servadel on tõenäoliselt kirjutatud sama isiku – D.L poolt. Tõenäoliselt jaatav eksperdiarvamus tähendab käesoleval juhul seda, et A.I. allkiri volikirjal

mootorsõiduki kasutamiseks on tõenäoliselt kirjutatud D.L poolt, sest tõenäosus, et

kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Tõenäoliselt eitav eksperdiarvamus tähendab käesoleval juhul seda, et A.I. allkiri volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks ei ole tõenäoliselt

3 kirjutatud ei tema enda poolt ega ka tema abikaasa V. D.L poolt, sest tõenäosus, et

kirjutajaks on keegi teine isik, on suur. Võrreldes omavahel volikirjal oleva allkirja ja käsikirjalise teksti ning Paide Linnalehe servades olevate allkirjade ja allkirjade fragmentide

kirjajooni, on ekspertiisiaktis tuvastatud kokkulangevused kirjajoonte värvuses ja

morfoloogias, millest saab järeldada, et volikirja tekst, allkiri ning allkirjad ja allkirjade

fragmendid Paide Linnalehel on kirjutatud tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga, mis viitab samale kirjutajale.

3.2 Kohtu arvates on eluliselt usutav see, et D.L , kes kirjutas mootorsõiduki Citroen Berlingo reg märk XXX kasutamise volikirja käsikirjalise teksti, kirjutas ka volikirjal oleva

oma isa A.I. allkirja. Eluliselt ebausutav on see, et täiskasvanud inimene, kes enda nimel dokumendi allkirjastab, eelnevalt oma allkirja kirjutamist ajalehe peal harjutab, ehk otsesõnu

öeldes, miks pidanuks A.I. enne oma pojale D.L-ile antud volikirja mootorsõiduki

kasutamiseks allkirjastamist oma allkirja kirjutamist 24.11.2010 Paide Linnalehe peal harjutama. Lisaks sellele väärib märkimist, et 30.11.2010 on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas

alustatud menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel selle kohta, et alates 05.11.2010 on XXX

teadmata kadunud A. D.L. See, et A. D.L-ile ei meeldinud kirjutada, nähtub

ekspertiisimäärusest, millega määrati kriminaalasjas käekirjaekspertiis. Kriminaalasjas ei

olnud võimalik leida A.I. käekirjaproove, mistõttu on võrdlusmaterjali saamiseks Viru

Maakohtu Rakvere kohtumajast välja nõutud kriminaaltoimik 1-10-7583 D.L süüdistuses KarS § 121 järgi ning ekspertiisimääruse juurde on lisatud sellest toimikust A.I.

kannatanuna ülekuulamise protokoll ning kannatanu nõusoleku protokoll kokkuleppemenetluses, mille ta on allkirjastanud. Samale kirjutajale, s.o D.L-ile viitab ka asjaolu, et volikirjal olev käsikirjaline tekst ja allkiri ning sõiduauto Citroen Berlingo reg nr

XXX vaatluse käigus 21.01.2011 avastatud 24.11.2010 Paide Linnalehe servades olevad allkirjad on kirjutatud sama kirjutusvahendiga.

3.3 D.L pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul ei ole oluline

see, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult eelpoolnimetatud õigus omandati, ehk teiste sõnadega, kas D.L võltsitud volikirjaga mootorsõiduki kasutamiseks ka tegelikult oma

isale A. I kuuluvat mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kasutas, kuivõrd õigushüve, mida see süüteokoosseis kaitseb, on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga.

3.4 D.L käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

3.5 Karistuse mõistmisel arvestas kohus KarS § 56 sätestatut, samuti seda, et süüdistatava teos

puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Uue tahtliku kuriteo toimepanemine lühikese ajavahemiku möödumisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse

kandmiselt vabanedes näitab, et D.L ei teinud vajalikke järeldusi ei viimasest ega ka sellele eelnevast karistusest. Eelnevad kuriteod on D.L toime pannud oma isa A.I. suhtes ning ka käesolev kuritegu on seotud tema isaga. Toimepandud kuritegu on teise raskusastme

kuritegu, mille eest rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et D.L on varem kriminaalkorras 2 korral karistatud, kuid ta pani taas lühikese ajavahemiku möödumisel karistuse kandmiselt vabanedes toime uue tahtliku kuriteo. Lisaks sellele omab

tähtsust asjaolu, et D.L on käesoleval ajal töötu. Arvestades karistuse üldja

eripreventiivseid eesmärke, karistas kohus D.L vangistusega, mis jäetakse tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks kaheksateist kuud.

4

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

4. Kaitsja taotleb tühistada Viru Maakohtu otsus D.L süüdimõistmises KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista ta õigeks. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Puudub tõendite kogum, mis kinnitaks D.L süüd võltsimises. Asitõendite

vaatlusprotokollid tõendavad ajalehe ja volikirja leidmist, ent ei tõenda allkirja võltsimist volikirjal. Ekspertiisimäärus on menetlusdokument, mis pole käsitletav tõendina KrMS § 63

lg 1 mõttes ning samuti ei tõenda võltsimist. Ekspertiisiakt viitab isiku süüle üksnes tõenäolikus vormis.

4.2 Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistev kohtuotsus, mis tugineb ainult ühele

tõendile, kuid sellisel juhul tuleb esiteks tõendi uurimisel tõstatatud kahtlused ka veenvalt

kummutada ja teiseks on seni aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid otsestele tõenditeletäpsemalt ütlustele (Riigikohtu 3- 1-1-15-12 punkt 13).

Antud juhul on kohus, leidmaks kinnitust tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele, tuginenud mitte tõenditele, vaid üldisele arutelule oletuslike tegude elulise usutavuse kohta.

Olukorras, kus eksperdi tõenäolik arvamus jätab kuigi väikese, aga siiski võimaluse, et süüdistatav ei ole süüdistuses märgitud tegu toime pannud ja puuduvad muud tõendid, mis kinnitavad vastupidist, on isiku süüdimõistmine vastuolus ülaltoodud KrMS sätete nõuetega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et D.L kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja

teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-115-04).

Samuti tuleneb senisest kohtupraktikast, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust

läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). Nimetatud seisukohast

tulenevalt ning tuginedes KrMS § 342 lg 3 p-le 1 vastab ringkonnakohus apellatsioonis tõstatatud argumentidele järgmist.

6. Apellatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsja hinnangul tuleb D.L õigeks mõista

seetõttu, et käesolevas kriminaalasjas puudub tõendite kogum, mis kinnitaks süüdistatava süüd võltsimises.

6.1 Ringkonnakohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas D.L süüdimõistva

kohtulahendi tegemisel ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust apellandi poolt osundatud viisil. Seonduvalt maakohtu poolt osundatud tõendikogumiga märgib ringkonnakohus, et tõepoolest

asitõendi vaatlusprotokollid tõendavad vaid ajalehe ja volikirja leidmist ning nendest

5 eraldivõetuna ei nähtu allkirja võltsimist volikirjal. Samuti ei tõenda kaitsja poolt osundatud ekspertiisimäärus võltsimist.

Samas nähtub maakohtu otsusest, milliseid kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid kohus kontrollis (kohtuotsuse lk 3-4) ning iga tõendi puhul on

kirjeldatud, millised asjaolud neist nähtuvad. Sealhulgas on maakohus osundanud asitõendi

vaatlusprotokollidele 21.01.2011 ja 08.02.2011 kriminaalasjas nr 10240106412, mille kohaselt sõiduauto Citroen Berlingo reg nr XXX vaatluse käigus leiti ajaleht Paide Linnaleht, mille esi - ja tagaküljel on servadele kirjutatud visuaalsel vaatlusel A.I. allkirjale sarnanevaid allkirju, ning samuti leiti A.I. ja V. I elukoha läbiotsimisel muuhulgas volikiri mootorsõiduki kasutamiseks. Ilmselgelt ei järeldu veel nimetatud tõenditest, et volikirja võltsis süüdistatav.

Ekspertiisimäärusele on maakohus osundanud vaid eesmärgiga välja tuua selles kajastatud

asjaolud (kohtuotsuse lk 3 pöördel), ning nagu nähtub kohtuotsusest, ei ole maakohus just nimelt selle dokumendi alusel teinud järeldust sellest, et süüdistatav on võltsinud sõiduauto kasutamise volikirja.

6.2 Maakohtu otsusest nähtub selgesõnaliselt, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel on

kõige olulisemaks tõendiks käekirjaekspertiisiakt ning kriminaalkolleegium nõustub sellega (kohtuotsuse lk 5).

Apellandi arvamuse kohaselt on nimetatud ekspertiisiakt küll tõend, kuid viitab isiku süüle ainult tõenäolikus vormis. Olukorras, kus eksperdi tõenäolik arvamus jätab kuigi väikese, aga

siiski võimaluse, et süüdistatav ei ole talle süüdistuses märgitud tegu toime pannud ja

puuduvad muud tõendid, mis kinnitavad vastupidist, on isiku süüdismõistmine vastuolus kriminaalmenetlusõigusega.

Ringkonnakohus märgib, et senises kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Sellistel juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (nt RKKKo 3- 1-85-00 p 5.2, 3-1-1-21-09 p 11, 3-1-1-109-10 p 10). Samuti on senises kohtupraktikas

aktsepteeritavaks peetud vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul tuginemist vaid otsestele tõenditeletäpsemalt ütlustele (RKKKo 3-1-1-15-12).

Käesoleval juhtumil ei ole tegemist isikulise tõendiga, mille usaldusväärsust tuleks põhjalikult

kontrollida, vaid ekspertiisiaktiga, mida võib ringkonnakohtu hinnangul liigitada otseste

tõendite hulka. Siinkohal tuleb märkida, et vaid kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine

eeldab tõendite paljusust, samas kui otsese tõendi puhul võib kõne alla tulla isiku süü tõendamine ka ühe tõendi alusel.

6.3 Seonduvalt väitega selle kohta, et eksperdiarvamus on antud tõenäolikus vormis, märgib

ringkonnakohus, et senine kohtupraktika on põhimõtteliselt aktsepteerinud tõendina

kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust. Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitleda üksnes kategoorilises

vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (RKKKo 3-1-1-121-97, 3-1-1-63- 08).

Kohtukolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud käekirjaekspertiisiaktist tuleneb, et ekspertiisiks esitatud A. I kuuluva mootorsõiduki kasutamise volikirja käsikirjalise teksti on kirjutanud D.L. Volikirjal oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud D.L ja tõenäoliselt ei ole kirjutanud A.I. ega V. I.

6 Allkiri mootorsõiduki kasutamise volikirjal ning allkirjad ja allkirjade fragmendid sõiduauto vaatluse käigus avastatud Paide Linnalehe esi-ja tagakülje servadel on tõenäoliselt kirjutatud sama isiku – D.L poolt.

Ekspertiisiaktile on lisatud arvamuste skaala, millest nähtub selgitus tõenäoliselt jaatava

arvamuse kohta. Selle kohaselt uuringust järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri on tõenäoliselt kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tekstis/allkirjas esinevad kirjutajale

iseloomulikud kokkulangevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike (lisa 1, tl 20).

Tuginedes senises kohtupraktikas omaks võetud seisukohale, et isiku süüdimõistmisel tuginemine ühele otsesele tõendile on lubatav, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et käesolevas kriminaalajas on võimalik D.L süüdimõistmine käekirjaekspertiisiaktis antud

eksperdiarvamuse alusel. Ringkonnakohtul ei tekkinud nimetatud ekspertiisiakti pinnalt selliseid kahtlusi, mis annaks aluse kahelda süüdistatava süüs A. I kuuluva sõiduauto Citroen Berlingo reg nr XXX kasutamise volikirjal oleva A.I. allkirja võltsimises ning kõigi tõendite

alusel tuvastatud asjaolude pinnalt kinnitab just nimelt käekirjaekspertiisis toodud eksperdiarvamus ka ringkonnakohtu siseveendumust D.L süüs talle esitatud süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi.

7. Eeltoodut kokku võttes ei kummuta apellatsioonis toodud väited maakohtu otsuses toodud

seisukohti D.L süüküsimuses, mistõttu jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata.

8. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi kulude suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja

apellatsiooni koostamiseks kokku kolm pooltundi. Kaitsja taotleb 57,60 euro hüvitamisest (sealhulgas käibemaks 9,60 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt kantud kulud mõistlikud ning need tuleb taotletud suuruses hüvitada. Kuna kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata, jäävad eeltoodud õigusabi kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava D.L kanda.

Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus