1-13-3426/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-3426 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi K.G süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-3426 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi K.G süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav K.G
elukoht: XXXX; isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada K. KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud G vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.04.2013-15.04.2013,
so kolm päeva karistuse hulka, K. poolt ärakandmisele kuluv karistus on 2 G (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus K. suhtes G kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K. -lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 G (kolmeks) kuuks.
2
Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 1. mail 2013. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.G-lt riigituludesse menetluskuludena ½
sundrahast, s.o (kakssada nelikümmend) eurot ja kaitsjale makstud tasu 240 64
(kuuskümmend neli) eurot senti. 80
Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et K.G on õigus menetluskulud summas
304
(kolmsada neli) eurot senti tasuda ositi (kolm) järgmiselt: alates
80 3 kuu jooksul
kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda (ükssada üks) eurot senti. 101 60
Juhul, kui K.G ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse
tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või
333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas
on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Kokkuleppe sisu
K.G süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema 13.04.2013 kella 17.38 paiku juhtis
alkoholijoobe seisundis Tartumaal Tartu linnas
Lammi teel Mõisavahe ja E. Wiiralti tänava
vahelisel alal mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,95 milligrammi ühe liitri kohta. K.G rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.
3
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 13.04.2013-15.04.2013, so kolm eelvangistuspäeva karistuse hulka ja karistuseks mõista 2 kuud 27 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus K.G suhtes kohaldamata
ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.G ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte
seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe
järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.G on sõlminud
kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga
alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks
vastavalt KrMS §-le 2565
lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, kokku 64.80 eurot.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
K.G on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi
3 kuu jooksul. Kohus leiab, et K.G taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada,
kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Ta on 70%
töövõimetu, pension on ca 180 eurot kuus. K.G maksevõimet arvestades tuleb anda talle aega tasuda menetluskulud ositi 3 kuu jooksul.
Kohtunik