1-11-2523/43

Kriminaalasi nr 1-11-2523

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2013.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-2523 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav Z.A Isikukood: XXX; elukoht:XXXX kodakondsus: EV kodanik Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata Z.A talle Tartu Maakohtu 21.09.2011. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista Z.A-lt 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-2523 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 16.04.2013. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Tartu Maakohtu 21.09.2011. a otsusega tunnistati Z.A süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja

mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle

karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat

vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 29.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 kuud ja 28 päeva – võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistusaeg algas 02.04.2012.a ja lõppeb 30.03.2015. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 31.03.2013.a.

Z.A on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1) 14.10.1998.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2; § 140 lg 2 p 1,3; § 141 lg 2 p 2,3 järgi 6 aastat vabadusekaotust; 2) 28.05.1999.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 2 aastat vabadusekaotust, § 40 lg 3 alusel 6 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust; 3) 28.09.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 1 järgi 5 kuud vabadusekaotust, lõplik liitkaristus 5 aastat ja 10 kuud vabadusekaotust; 4) 15.11.1999.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust, lõplik liitkaristus 5 aastat ja 8 kuud 11 päeva vabadusekaotust;

5) 29.11.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 122 järgi 1 aasta vangistust, lõplik karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat;

6) 07.05.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Z.A vanglas distsiplinaarkorras karistatud.

Kinnipeetava motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammides on väga kõrge, hetkel osaleb

sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Vanglas alustas õpinguid XXXX, õppeedukus on väga hea. Töötab vanglas majandustöödel, osaleb aktiivselt spordiüritustel. Kinnipeetav tunnistab vägivalla

kasutamist abikaasa suhtes ning kahetseb seda, osales perevägivallas süüdimõistetute

grupikogunemistel. Varasemalt tegeles hasartmängudega, 2007.a esitas avalduse kasiinokeelu

määramiseks. Alkoholi tarvitas enda sõnul harva. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ca

4700 eurot. Tartu Vangla hinnangul on Z.A puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

30%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Z.A ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise valvega.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Z.A vabaduses olemas kindel elukoht

Alatskivi vallas, eluase on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Kindel töökoht puudub.

Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on katseajal uue kuriteo toimepanemine, varasem

alkoholi tarvitamine (alkoholi tarvitamisega seonduvate väärtegude eest on teda karistatud 2-l

korral: 2003 ja 2008), kuigi hiljemalt ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme olnud. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale

järgmised kohustused: otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks (1 nädala jooksul vabanemisest); osaleda sotsiaalabiprogrammis, s.o perevägivallaprogrammis.

Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist eelkõige põhjusel, et kuriteod on toime pandud katseajal ja tegemist on teise reaalse vangistusega. Vangla toetab vabastamist ja iseloomustus on üdini positiivne. Ei ole vähimatki alust kahelda, et

isik käitub vangistuses laitmatult: puuduvad distsipliinirikkumised, osaleb majandusabitöödel, sotsiaalprogrammides, väga edukalt õppetöös. Kuid prokuröril on põhjust arvata, et Z.A

väga head käitumist ei ole põhjustanud karistuse eesmärgi saavutamine s.o seaduskuuleka eluviisi ja mõttemaailma omaks võtmine ja tõsine tahe hoiduda süütegude toimepanemisest vaid soov vabaneda vangistusest. Sellele viitab süü eitamine ja kohtu poolt tuvastatult ebausutavate

ennastõigustavate selgituste andmine oma ebaseadusliku tegevuse kohta ei näita vähimalgi määral, et isik on oma tegevuse lubamatusest aru saanud. Sarnaseid kuritegusid oma tööandja vastu on Z.A toime pannud varemgi ja ikka esitanud toimunust oma versiooni. Vangla

iseloomustuses ei ole kajastatud isiku seisukohti ja arvamust varavastaste kuritegude kohta. Keskendutud on üksnes üheks komponendiks oleva KarS § 122 asjaolude analüüsimisele. Endast parema mulje loomise soovi näitab ja aususe seab kahtluse alla ka see, et Z.A on

vangla iseloomustuses toodud andmete kohaselt põhiharidust alles omandamas kuid tal endal isikuandmetesse märgitud juba keskharidus. Tundub, et vangistuses olemine soodustab hariduse

omandamist, sest oma sõnul enne praeguseid õpinguid tegeles viimati õppimisega eelmise

vangistuse ajal Murru vanglas, kus ta viibis kümme aastat tagasi: väljavõte karistusregistrist: Kinnipidamiskoht: Murru vangla Saabus: 27.01.2000 Lahkus: 21.10.2003. Kinnipeetaval saabub võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega 01.10.2013 s.o vähem kui poole aasta pärast. Z.A esitas kohtule kirjaliku seletuse, milles analüüsib kriminaalhooldusametniku esitatud seisukohti. Kohtuistungil Z.A tunnistas endal olnud kasiinosõltuvust ja selle põhjust uute kuritegude toimepanemisel. Ta tunnistas ka kõrgema haridustaseme nimetamist, põhjuseks töö leidmine. Kaitsja leiab, et Z.A tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui ka materiaalsed alused. Z.A vajab tugevamat järelevalvet ja seetõttu on elektrooniline järelevalve põhjendatud.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri

arvamusega, leiab, et Z.A tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on

olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema varasemad eluviisid ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks KarS § 76

lg 1 p 1 järgi on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/3 karistusajast. Z.A on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas.

Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökohta ei ole. Kutsehariduse

puudumise tõttu võib töökoha leidmine osutuda keeruliseks ja seetõttu puudub elatusallikas. Ainuüksi elukoha ja seal lähedaste toetuse olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus.

Z.A vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid. Z.A kannab liitkaristusena vangistust. Kuriteod pani ta toime katseajal. Käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud teda uuest kuritegudest. Z.A

on varem korduvalt karistatud õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud

kuritegude eest. Vangla hinnangul on Z.A uute kuritegude toimepanemise risk alla keskmise. Uute kuritegude toimepanemise riski mõjutab töö puudumine ja seetõttu elatusallika

puudumine. Kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku arvestades nõustub kohus prokuröri arvamusega selles, et kantud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärki.

Z.A-le ei ole karistuse kandmise ajal midagi ette heita. Tal on vanglas tegevused ette valmistamaks resotsialiseerumist. 9. klassi lõpetamine ja sotsiaalprogramm on pooleli.

Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik Z.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel tähtajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 86,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Arvestades asjaolu, et Z.A kannab karistust, ei ole tal võimalik KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul tasuda menetluskulusid. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Ene Muts täitmiskohtunik