1-13-841/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(3) 1-13-841

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprillil 2013.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Elen Heidok Prokurör Tatjana Tamm Kriminaalasja number 1-13-841 (11240101732) Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav G.I

Isikukood: XXX; aadress: XXX

Varasem karistatus: Kriminaalja väärteo korras karistamata. Tõkend Ei ole Kaitsja Adv. Anu Vilt (määratud) RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas

Süüdi tunnistada G.I KarS § 169 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 11.04.2013. a.

Välja mõista G.I-lt 400.- eurot (nelisada eurot) riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

2(3) pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-841 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki

2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.

G.I süüdistatakse selles, et tema, lapsevanemana:

- alates 25.03.1998.a kuni käesoleva ajani on kuritahtlikult kõrvale hoidunud 02.02.1999.a Tartu

Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-315/98 laste XXX ja XXX ülalpidamiseks ja M.-K.

kasuks välja mõistetud igakuise elatusraha – 400 krooni/25,56 eurot kuus mõlemale lapsele alates vastavalt 01.01.1999.a ja 25.03.1998.a kuni nende täisealiseks saamiseni vastavalt

06.04.2010.a ja 17.09.2014.a maksmisest. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 11.01.2011.a moodustab 7081,41 eurot;

- alates 18.06.2002.a kuni käesoleva ajani on kuritahtlikult kõrvale hoidunud 06.09.2002.a

Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-317/02 lapse K.P. ülalpidamiseks ja T.T. kasuks välja mõistetud igakuise elatusraha – 600 krooni/38,35 eurot kuus alates 18.06.2002.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.10.2019.a. maksmisest. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 31.03.2011.a moodustab 1064,61 eurot.

Sellega G.I pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kokkuleppe sisu.

KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.I-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.I ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tsiviilhagi ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine

3(3) KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjatele makstud tasu on 124.80+110.40 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 715.20 eurot.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 3 järgi 400 euro ulatuses vabatahtliku tasumise tähtajaga 1 aasta ja ülejäänud osas jätab riigi kanda.

Kohtunik