4-12-6338/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-12-6338 12.aprill 2013.a.

Tallinnas, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Maris Karna juuresolekul, kaebuse esitaja Mihhail M , tema seadusliku esindaja Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja Õrne Suure ja kaitsja adv.Veljo Viiloli ning kohtuvälise menetleja esindaja Marina Paddar osavõtul arutas 04.04.2013.a. avalikul kohtuistungil Mihhail M seadusliku esindaja kaebust Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse noorsoopolitseinik Kai Alakivi 19.11.2012.a. otsusele väärteoasjas nr. 2602,12,006877.

Nimetatud otsusega karistati Mihhail M narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, so 20 eurot. Asitõendiga seotud kuluks on märgitud 36 eurot. 26.10.2012.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB1240171 kohaselt seisnes rikkumine selles, et 10.01.2012.a. kell 4.30 paiku toimetati Mihhail M Tartu Ülikooli Kliinikumi narkojoobe tuvastamise ekspertiisiks, kus tal tuvastati narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu Mihhail M seaduslik esindaja esitas maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse täielikuks tühistamiseks, sest väärteo toimepanemine on otsuse järgi tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga 18.10.2012, kuid on ebausutav, et joobeseisund tuvastati alles 18.10.2012, s.o 10 kuud pärast väärteo toimepanemist. Seaduslikule esindajale saadetud allkirjastatud otsuse kohaselt karistuseks on määratud rahatrahv 13 trahviühikut, s.o 20 eurot. Samas on otsuse teises kohas sätestatud rahatrahviks 52 eurot. Seega on otsus määratud karistuse osas vastuoluline. Kaebuses leitakse, et karistust kergendava asjaoluna oleks tulnud arvestada ka sellega, et Mihhail M on vanemliku hoolitsuseta laps, kes on täielikult riiklikul ülalpidamisel ja elab asenduskodus ning tal puuduvad igakuised sissetulekud. Rahatrahvi ja selle suuruse määramisel ning menetluskulude väljamõistmisel oleks pidanud arvestama isikul sissetulekute puudumist. Samuti oleks pidanud kaaluma muude mõjutusvahendite kohaldamist ning võimalusel tuleks asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Samuti rikuti väärteomenetluse käigus VTMS § 70 lg 31. Nimelt teavitati Kristiine Linnaosa Valitsust süüteootsusest 19.11.2012.a. kirjaga, millega sai eestkostja esmakordselt teada eestkostel oleva alaealise suhtes läbi viidud menetlusest ning määratud karistusest. Tegemist on väga olulise menetlusnormi rikkumisega ja menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega, mille tõttu tuleb otsus tervikuna tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kuupäev 18.10.2012.a on akti politsei andmebaasi sisestamise kuupäev, akt ise on koostatud 13.01.2012. Vastuolu karistuse osas põhjendab kohtuväline menetleja otsustes sellega, et materjalide hulgas on otsus, kust nähtub, et rahatrahv on 5 trahviühikut ning määratud rahatrahv on

20 eurot. Mihhail M sai menetlusvälise isiku veendumuse kohaselt samasuguse otsuse väljatrüki. Nimelt trükkis kohtuväline menetleja esialgu välja 2 otsust, millest üks jäi väärteomaterjalide juurde ning teine saadeti Mihhail M postiga 19.11.2012.a. Pärast lastekodu juhatajaga toimunud telefonivestlust 19.11.2012.a., kui selgus, et rahatrahvi maksab kohalik omavalitsus, tekkis vajadus veel ühe otsuse järele, mille arvuti genereeris vigaselt ning sellest tuleneb erinevus materjalide juures oleva ja Mihhail M saadetud otsuse ning kohaliku omavalitsuseni jõudnud otsuse vahel. Kohtuväline menetleja kinnitab, et arvestas karistuse määramisel asjaoluga, et tegemist on riiklikul ülalpidamisel ja asenduskodus elava noorega, kellel puuduvad igakuised sissetulekud. Nimelt on antud süüteo eest ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või arest. Rahatrahvi minimaalmääraks on 3 trahviühikut (12 eurot). Kohtuväline menetleja määras Mihhail M miinimumi lähedase trahvi, s.o 20 eurot. Samuti teavitati lastekodu juhatajat võimalusest esitada avaldus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamisest üheks aastaks, et anda menetlusalusele isikule endale võimalus oma teo eest vastutust kanda. Samuti võeti otsuse tegemisel arvesse alaealisust ja asjaolu, et tegemist on õppiva noorega, kellel endal puudub sissetulek. Sellest tulenevalt ei kutsutud isikut ka Tartusse, vaid lepiti kokkusaamine Tallinnas. Ka avaldas menetlusalune isik ise soovi, et talle määrataks väike trahv. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Mihhail M määratud trahv oli tema tegu arvestades otstarbekas ja proportsionaalne. Küll aga pidas kohtuväline menetleja võimalikuks rahatrahvi asendamist arestiga, kui kohus peab seda vajalikuks ja otstarbekaks, sel juhul kuulub arest ärakandmisele õppetööst vabal ajal. Samuti ei ole kohtuväline menetleja vastu ÜKT-le. Seoses kaebuse etteheitega VTMS § 70 lg 31 rikkumise osas selgitab kohtuväline menetleja, et peale väärteoprotokolli koostamist teavitas kohtuväline menetleja lastekodu juhatajat, kuna menetlusalune isik andis Männiku lastekodu kontakti. Tegemist on menetlusaluse isiku reaalse elukohaga ning lastekodu teostab alaealise üle järelvalvet. Olles hiljem teada saanud, et Mihhail M seaduslikuks esindajaks on Kristiine Linnaosa Valitsus, andis kohtuväline menetleja süüteo sisust ning lahendist teada ka Kristiine Linnaosa Valitsuse.

Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja varem kirjalikult esitatud arvamuste juurde. Menetlusaluse isiku kaitsja toetas kaebust.

Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja Mihhail M , tema seadusliku esindaja, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning tutvunud väärteotoimiku materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb täies ulatuses tühistada, kuivõrd väärteomenetluses on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tõendeid võivad kohtule esitada aga nii kohtuvälise menetleja esindaja (VTMS § 28 lg 2 p 2) kui ka menetlusalune isik (VTMS § 19 lg 1 p 4) ja tema kaitsja (VTMS § 21 lg 1 p 3) (RK otsus nr 3-1-1-53-06).

Kohus leiab, et väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole välja selgitatud kõiki asjaolusid, mis olid vajalikud välja selgitada, samuti on oluliselt rikutud VTMS § 150 lg.2 sätestatu kohaselt väärteomenetlusõigust. Nimelt, väärteoasja uurimise käigus on tuvastatud, et rikutud on oluliselt VTMS § 70 lg 3l, mille kohaselt, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat.

Käesoleval juhul on väärteoprotokollist küll menetlusvälise isiku väidetel teavitatud lastekodu juhatajat, kuid menetlusaluse isiku eestkostjat Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) väärteoprotokollist ei teavitatud. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, kas Mihhail M ise teab, kes on tema seaduslik esindaja. Kohtuvälisel menetlejal on juurdepääs rahvastiku registrile, kus on seaduslik esindaja märgitud. Materjalidest nähtuvalt teavitati Kristiine Linnaosa Valitsust süüteootsusest 19.11.2012.a. kirjaga, millega sai eestkostja kaebuse kohaselt esmakordselt teada eestkostel oleva alaealise suhtes läbi viidud menetlusest ning määratud karistusest.

Seega on menetlusvälise isiku poolt tegemist VTMS § 70 lg 3l rikkumisega, kuivõrd Mihhail M eestkostjat ei teavitatud väärteoprotokolli koostamisest. Kohus nõustub kaebuses väljendatud seisukohaga ja leiab, et sellise rikkumise näol on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tingib väärteootsuse tühistamise. Lisaks loeb kohus menetlusnormi oluliseks rikkumiseks ka vastuolu kahes kohtuvälise menetleja poolt edastatud ,,originaal’’ väärteootsuses 2602,12,006877. Nimelt sisaldub originaal väärteotoimikus otsus, mille kohaselt karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot ning määratud rahatrahv 20 eurot tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul, s.t hiljemalt 04.12.2012.a.

Viidatud dokumendi kui originaaldokumendi on allkirjastanud noorsoopolitseinik Kai Alakivi ning sellele on märgitud, et otsus on saadetud postiga 19.11.2012.a. (ilmselt on see edastatud menetlusalusele isikule). Kristiine Linnaosa Valitsusele on aga 19.11.2012.a. kirjale lisatud väärteootsus, mis on kohtuvälise menetleja poolt samuti allkirjastatud kui originaalotsus (puudub märge „ärakiri“ või „koopia“) ning sellest nähtuvalt on Mihhail M mõistetud rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. Samas nähtub otsusest, et määratud rahatrahv 52 eurot tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul, s.t hiljemalt 04.12.2012.a.

Selline vastuolu sama väärteoasja otsuses 2602,12,006877 on samuti kohtu arvates menetlusnormi oluline rikkumine, mis tingib otsuse tühistamise. Samuti on otsuses (mõlemas versioonis) vastuolu teo toimepanemise aja ja koha osas. Nii on teo toimepanemise ajaks märgitud 10.01.2012.a kell 3.25 ning teo toimepanemise kohaks Tartu linn. Samal ajal nähtub väärteokirjeldusest, et 10.01.2012.a. kella 4.30 paiku toimetati Mihhail M Tartu Ülikooli Kliinikumi narkojoobe tuvastamise ekspertiisi, kus tal tuvastati narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutuseta.

Kanepit oli Mihhail M tarvitanud paar päeva varem Tallinnas. Otsuses viidatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohta 18.10.2012.a., peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Isiku poolt süüteo toimepanemist saab tuvastada tõendite pinnalt, mis peab oma sisult ja vormilt vastama tegelikkusele. Kui väärteootsuses viidatakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile kuupäevaga 18.10.2012.a., tekib õiguspärane ootus, et joobeseisundi tuvastamise akt kannab viidatud kuupäeva numbrit. Käesoleval juhul nähtub joobeseisundi tuvastamise aktist, et proovi võtmise kuupäev on 10.01.2012.a., proovimaterjali vastuvõtmise kuupäev on 11.01.2012.a., kuid uuring on teostatud ning seega joove tuvastatud 13.01.2012.a.

Seega on otsuses kajastatud kuupäev joobeseisundi tuvastamise aktile 18.10.2012.a. eksitav. Kuivõrd teistele peale kohtuvälise menetleja ei ole kättesaadav info selle kohta, millisel kuupäeval sisestatakse akt politsei infobaasi, ei ole õige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kuupäevana märkida mitte politsei andmebaasi sisestamise kuupäev, vaid aktil märgitud kuupäev. Alles sel juhul saab lugeda tuvastatuks, et just selle konkreetse kuupäevaga akt tõendab isikul narkootilist joovet. Vastasel juhul tekib küsimus, et joove on tuvastatud 18.10.2012.a. aktiga, mis kinnitab süüteo toimepanemist, kuid seda akti tõendite hulgas ei sisaldu.

Samuti ei oma isiku süüküsimuse seisukohalt mitte mingit tähtsust asjaolu, millal konkreetne akt kantakse politsei andmebaasi. Vastuses kaebusele väidab kohtuväline menetleja, et võttis arvesse karistuse määramisel asjaolu, et tegemist on riiklikul ülalpidamisel ja asenduskodus elava noorega, kellel puuduvad igakuised sissetulekud, samuti võttis arvesse isiku alaealisust ja asjaolu, et tegemist on õppiva noorega, kellel endal puudub sissetulek ning just nendest asjaoludest lähtuvalt määras miinimumi lähedase trahvi. Kohus viitab asjaolule, et erinevates otsustes on kajastatud trahvisuurus erinev (20 ja 52 eurot).

Tõsi, 20-euro suurune trahvisumma on miinimumilähedane, kuid samas väidab küll kohtuväline menetleja, et võttis arvesse eelpool väljatoodud asjaolusid karistuse määramisel, kuid otsusest nähtuvalt karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Tulenevalt eeltoodust, tuleb Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöötalituse ennetusteenistuse noorsoopolitseinik Kai Alakivi 19.11.2012 otsus väärteoasjas nr. 2602,12,006877 tühistada täies ulatuses ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel.

Kohus peab vajalikuks veel märkida seda, et 06.06.2012.a. Harju Maakohtu otsusega nr.1-12-4705 on Mihhail M süüdi tunnistatud KarS § 183 lg.2 p.2 järgi narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikul 2011.a detsembrist kuni 07.02.2012.a. Tegemist on sama ajavahemikuga, mis väärteomenetluses ning kohtuotsusega on Mihhail M’ile mõistetud karistus, ta on allutatud käitumiskontorollile 1-aastaks ja 9-kuuks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1, 132 p.3, 150 lg 2, 135, 155,

156 kohus o t s u s t a s:

Mihhail M kaebus rahuldada. Tühistada Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöötalituse ennetusteenistuse noorsoopolitseinik Kai Alakivi 19.11.2012 otsus väärteoasjas nr. 2602,12,006877 ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Menetluskulud - joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu ja kaitsjatasu jätta riigi kanda.

Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik: