1-09-19165/28 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-19165 (09240102482) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. märtsi 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.H (K.H) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 12. märtsi 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.H määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 – Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega tunnistati K.H § 25 lg 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja K.H karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.06.2009 kuni 17.06.2009, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et K.H ei pane 3-aastasel katseajal

toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Samuti määrati K.H-le KarS § 75 lg 2 p 1 alusel täiendav kohustus hüvitada

kuriteoga kannatanutele tekitatud kahjud hiljemalt 22.02.2012. Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsus jõustus 03.03.2011.

2. suhtes ettepanekuga

20.02.2012 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne K.H määrata uueks kannatanutele kahjude hüvitamise tähtajaks 22.02.2013.

3.

Viru Maakohtu 27.02.2012 kohtumäärusega pikendati KarS § 75 lg 3 alusel K.H-le

Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega määratud kohustuse – hüvitada kannatanutele

tekitatud kahjud hiljemalt 22.02.2012 – täitmise tähtaega ühe aasta võrra kuni 22.02.2013. Kohtumäärus jõustus 09.03.2012.

2

4. suhtes ettepanekuga

25.02.2013 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne K.H pöörata mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.

4.1 esitanud

Erakorralisest ettekandest nähtub, et seisuga 22.02.2013 ei ole K.H kriminaalhooldusametnikule tõendeid selle kohta, et ta oleks alustanud kahju hüvitamist. Seega

ei täida kriminaalhooldusalune kohtu poolt määratud kohustust. Kohus on ühel korral pikendanud kohustuse täitmise tähtaega. Kriminaalhooldusalune ei ole sellele vaatamata asunud täitma kohtu poolt määratud kohustust.

4.2 , et ei hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, kuna

22.02.2013 antud seletuses selgitas K.H

tal olid finantsilised probleemid. Ta kavatseb hüvitada tekitatud kahju Maksu-ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsiooniga tagastatavast tulumaksust.

5. Viru Maakohtu 12.03.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning K.H-le

Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust pöörati täitmisele. Kohtu põhjendused olid järgmised.

5.1 rikkus kohtu poolt määratud

Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune K.H

kohustust heastada kuriteoga tekitatud varaline kahju kannatanu R.B. summas 1900 krooni (121,43 eurot) ja kannatanu J.L. summas 1400 krooni (89,48 eurot). Kohus andis K.H-le üks

kord võimaluse katseaja jooksul heastada kannatanutele tekitatud kahju, kuid K.H ei asunudki nõuet tasuma. Maakohus ei tuvastanud, et K.H oleks kohustuse täitmata jätmiseks olnud mõjuv põhjus. Vaatamata sellele, et kohus pikendas K.H kahju hüvitamise tähtaega, ei tasunud K.H kahe aasta jooksul kannatanutele kahju hüvitamiseks ühtegi eurot. Seetõttu ei

pidanud maakohus K.H lubadusi kannatanutele kahju hüvitada tõsiseltvõetavateks. Maakohus asus seisukohale, et K.H ei soovi vabatahtlikult täita temale kohtu poolt määratud kohustust ning hoidub tahtlikult kohtuotsusega määratud kohustuse täitmisest kõrvale, vaatamata sellele, et kahju hüvitamiseks nõutavad summad (89,48 ja 121,43 eurot) olid talle jõukohased.

6. , kes palub karistust mitte Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K.H täitmisele pöörata, kuna tal ei olnud võimalik kahjusid hüvitada. K.H märgib, et pole kahe aasta jooksul seadust rikkunud. Ta on nõus ka katseaja pikendamisega. K.H selgitab, et tal olid finantsilised probleemid. Ta on töötanud mõnedes firmades, kuid raha jätkus ainult koduste

aitamiseks. Kuna 2012. aasta mais suri vanaisa, pidi K.H maksma kinni matusekulud.

2013. aasta veebruaris suri K.H vana ema ja ka sel korral pidi K.H tasuma matusekulusid. Ta palub anda endale viimane võimalus hüvitada kannatanutele tekitatud kahju kuue kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

8. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu K.H on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks. Seega esineb KarS § 74 lg 4 kohaselt alus K.H-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

3

9. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra,

peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus

maakohtu seisukohaga ja leiab, et K.H-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt

K.H kohta koostatud erakorralise ettekandega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et K.H-le Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega määratud kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju täitmise tähtaega on kord juba pikendatud. Nii on kriminaalhooldaja 20.02.2012 esitanud

maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et K.H polnud seisuga 20.02.2012, s.o kaks

päeva enne kohtu poolt kohustuse täitmiseks määratud tähtaega, alustanud kuriteoga tekitatud

kahju heastamist. Sel korral pidas maakohus põhjendatuks pikendada kahjude hüvitamise tähtaega kuni 22.02.2013 ning anda K.H-le võimalus kriminaalhooldust jätkata. K.H aga

ei kasutanud saadud võimalust ega asunud kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama ka selleks

täiendavalt antud tähtaja jooksul, mis tingis uue erakorralise ettekande esitamise. Kahju hüvitamata jätmist on K.H mõlemal korral põhjendanud finantsiliste raskustega. Kui esimesel

korral oli K.H olnud pikka aega töötu, siis hiljem on ta töötanud mitmetel töökohtadel, viimati AS-is XXX kuni 25.01.2013. Seega pole K.H kahe aasta jooksul vaatamata korduvalt antud lubadustele asunud kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama, mistõttu ringkonnakohtu jaoks ei ole usutav, et ta teeks seda täiendava tähtaja jooksul. Ringkonnakohus rõhutab, et K.H oli teadlik temale Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega pandud kahjude hüvitamise kohustusest ning

selle täitmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest, kuid eiras seda kahe aasta jooksul

järjekindlalt. Täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks pole eeltoodud asjaoludel ringkonnakohtu arvates põhjendatud.

10. mõistetud karistus tuleb Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et K.H-le

täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau