Legislator Case Law & Legislation
1-12-1237/51 AI generated

1-12-1237/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-12-1237/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1237 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.L-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.L sünd. xxx, isiku...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1237 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.L-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.L

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx xxx

, töökoht Karistuse kandmise algus 23.08.2011 ja 24.03.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta T.L elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt T.L-ile

kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja

riigituludest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20

senti (s.h. tutvumine toimikuga 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, käibemaks 7,20 €). Välja mõista T.L-ilt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 22.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav T.L-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.L on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.03.2012

Karistusseadustiku (KarS) §115 järgi ning karistatud

KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat

6 kuud 29 päeva alates 23.08.2011.

Viru Vangla iseloomustuses . t nähtub, et distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Kuritegu ei ole planeeritud ja kavandatud sarnaselt varasemasele käitumisele. Kinnipeetav on vangistuses läbinud s ja on hõivatud tööga. otsiaalprogrammi xxx Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Venemaal, enne vangistust oli tegevuseta.

Kinnipeetaval puudub majandusliku toimetuleku oskus, välja on kujunenud kulutamisharjumus. Kinnipeetaval puuduvad Eestis toetavad toimetulekut soodustavad suhted. Emaga olid kinnipeetaval suhted keerulised seoses alkoholi tarvitamise ja

kodust asjade varastamisega. Kinnipeetava suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga

isikuid. Kinnipeetav tunnistab alkoholi tarvitamisega seotud probleeme osaliselt, meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval kalduvus liigtarvitamisele, kuid sõltuvust

ei ole. Kinnipeetav eelistab pigem impulsiivsust kui tegevuste planeerimist, ei ole

järjekindel, probleemide lahendusoskus puudub, leiab, et probleem on teistes,

eesmä ärgneva 2 aasta jooksul on korduva rkide seadmine on puudulik. J

mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 64% ning vägivaldse kuriteo

sooritam Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ise tõenäosus 38%.

vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava välismaalase pass kehtib kuni 31.03.2015. Lähedastest on kinnipeetaval ema, teised elavad Venemaal.

Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on nendevahelised suhted keerulised, kuna kinnipeetav tarvitas sageli alkoholi, varastas ja müüs kodust asju. Korralikke sõpru vabaduses kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema korterisse. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega võlgnevusteta korteriga, kus elab ema üksi. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama materiaalselt ja moraalselt.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht, tööandja on kinnipeetava kriminaalsest minevikust teadlik.

Maakohtu istung

Kinnipeetav T.L taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et

hakkab nädala sees elama oma töökohas ja vaid nädalavahetusel käima ema juures,

emaga on suhted käesoleval ajal enam vähem. -

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud prokuröri abi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3 Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palus maakohtu istungil taotlus

rahuldada ning märkis, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vanglas ja on lootus, et edaspidi elab kinnipeetav seaduskuulekalt.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Arvestades

kinnipeetava varasemat käitumist vabaduses puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav seekord suudab kõiki nõudeid täita.

Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama oma ema juurde.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted emaga on keerulised, kuna kinnipeetav tarvitas sageli alkoholi ja varastas kodust asju. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole kinnipeetavale katseajaks tagatud toetav sotsiaalne lähivõrgustik ja toetus kodust. Kinnipeetava viide maakohtu istungil sellele, et tegelikkuses elab ta ema juures xxx vaid nädalavahetustel ja nädala sees asub

elama xxx võimaliku tööandja juurde, ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks. Sellisel juhul ei ole tagatud kriminaalhoolduse nõuete täitmine (elamine ühes alalises elukohas).

Töökoha olemasolu vabaduses, sotsiaalprogrammi läbimise ja tööga hõivatuse xxx

loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Jätkates

karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalik tegeleda nende probleemidega, mis on nimetatud vangla iseloomustuses.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu

ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse eesmärgid antud kinnipeetava osas ei ole käesolevaks ajaks saavutatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani kuritegusid toime korduvalt ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab

arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus.

4

Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Mõistetud karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik