4-13-1280/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

11. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja osavõtuta kohtuvälise menetleja: PPA Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse esindaja Helen Kommussar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 27. märtsil 2013 a. M P kaebust Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse avariiteenistuse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 12, 018940 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks

t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja kirjeldab, et tema suhtes vormistatud otsusega on süütegu tõendamata ning oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Ta eitab väärteo toimepanemist. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg. 1 p. 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtuväline menetleja otsuse kohaselt otsuses märkimata viide väärteoprotokolli numbrile, millisele koostatud protokolli numbrile antud otsus tugineb. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ka tõendid. Väärteoprotokollis on viidatud tunnistaja ülekuulamise protokollile ja LÕ 2450 materjalidele. Kaebaja oma süüd eitab. Seega asja materjalidest ei nähtu, millise konkreetse väärteoprotokolli alusel on käesolev otsus tehtud, milliste tõenditega on väärteo toimepanemine tõendatud ning milliseid materjale on asjas kogutud. Samuti leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VtmS § 72, § 74 sätestatud nõuetele ning seetõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kuna otsuses pole viidet konkreetsele väärteoprotokolli numbrile, siis ei ole ka seost protokolli lõpus märgitud LÕ nr. 2450 materjalidega. Seetõttu ei ole nimetatud protokoll tõendina kasutatav käesolevas väärteoasjas ning väidetav tema süütegu on tõendamata. Ta märgib, et protokollis tehtud märget „ protokolliga tutvunud „ ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks, sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule. Taotleb tema suhtes mõistetud karistuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumisetõttu. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 1280

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et VtmS § 74 on loetletud üksikasjalikult kohtuvälise menetleja otsuse sisu ja sealt ei tule mitte kuskilt välja, et väärteoprotokolli number kui selline peaks otsuses kajastuma. Kohtuvälise menetleja otsuses on kajastatud kõik teised asjaolud, mis väärteoprotokollis nimetatud. Otsuses mainitud tõendid, millistele on otsuse koostamisel toetutud. Väärteoprotokolli koostamise aluseks on võetud liiklusõnnetuse materjalid nr. 2450 ja selle number märgitud ka väärteoprotokolli. Antud juhul ei ole väärteoasja tühistamiseks kaebusest tulenevalt ühtegi alust ja kaebus jätta rahuldamata ning otsus jätta muutmata.

Kohtule esitatud väärteomaterjalidest nähtuvalt on sündmuskoha vaatlusprotokoll koostatud 17.12.2012 a. kella 08.45-st kuni kella 08.55-ni selles, et kell 08.03 Tallinnas Tartu mnt. 101 vastas esimene osaleja P M juhtimisel olnud sõiduk ristmikul ei andnud teed liikluseesõigusega teisele juhile s.o. Š A poolt juhitud bussile. Liiklusõnnetuse esmase kirjeldusena oli pooltel foori vaidlus. Kahju kirjeldusena M P sõidukil esi osa ja A Š poolt juhitud bussil kahju kirjeldusena esi parem nurk + külg. Sündmuskoha vaatlusprotokollil mõlema juhi allkirjad ( väärteomaterjal t.l. 1 ). -AS Signaal teate kohaselt Tartu mnt – Lennujaama teel 17.12.2012 a. kella 08.00 – 08.10 fooride töös rikkeid ei ole registreeritud ( t.l. 20 – 23 ). -kohtuvälise menetleja poolt tunnistajana üle kuulatud A Š annab ütlusi, et 17.12.2012 a. kell 8.03 juhtis bussi, suunaga lennujaama. Rohelise tule süttimisel alustas bussiga liikumist ja keerates Tartu mnt-lt Lennujaama poole, Tartu poolt tulnud sõiduk sõitis vastu bussi paremat esinurka. Sõiduki Kia roolis oli naine ( t.l. 24 ). -BTA Kindlustus taotleb politseijaoskonnast kinnitust toimunud liiklusõnnetuse kohta, soovides teada, kas liiklusõnnetuse põhjustas bussi MB või sõiduki Kia juht. Kindlustushüvitise väljamaksmiseks kindlustus soovib saada liikluskahju põhjustanud juhile tehtud otsusest koopia ( t.l. 25 ). -kohtuvälise menetleja poolt tunnistajana üle kuulatud LIA annab ütlusi, et 17.12. hommikul sõitis Lennujaama. Tema ees sõitis buss, mis samuti sõitis lennujaama. Buss jäi seisma Tartu mnt.- Lennujaama valgusfoori taha. Nägi, et autode vool Tartu mnt-l katkes ja fooris süttis lisaks punasele tulele ka kollane valgus. Keskendus bussiga pikivahe hoidmise mõttele ja buss hakkas liikuma ning korraga hakkasid bussil vilkuma ohutuled. Järsku nägi endast paremal aurupilve ja mõlkis autot. Ta kinnitab, et buss ei alustanud liikumist keelava tule ajal, küll pidi bussile otsasõitnud autojuhil olema punane foorituli ( t.l. 26 ). -kohtuvälise menetleja poolt tunnistajana üle kuulatud LL annab ütlusi, et 17.12. kell 8.05 sõitis mööda Tartu – Tallinna mnt-d Tallinnasse ning Lennujaama juures, olles esimese foori taga punase tulega teises reas. Sõitis esimeses reas olev sõiduk Kia keelava tulega ristmikule ning sõitis sisse ristmikul olevale bussile. Buss parasjagu keeras Tartu mnt-lt Lennujaama poole ( t.l. 28 ) -kohtuvälise menetleja poolt väljastatud kutse alusel tunnistajana ülekuulamisele kutsuti M P ( t.l. 30 ) -kohtuvälise menetleja poolt 16.01.2013 a. kell 11.35 tunnistajana üle kuulatud M P annab ütlusi, et 17.12. kell 08.03 sõitis mööda Tartu mnt-d Tallinna poole. Ees olid rohelised tuled ja oli rohelises laines. Tee oli lumine ja libe. Järsku nägi enda ees suurt ratast, püüdis pidurdada aga ei õnnestunud ja selle tagajärjel oli auto esiosa lömmis. Bussijuht kutsus talle kiirabi ja kolmeks nädalaks jäi kodusele ravile ( t.l. 29 ) -tunnistajana P ülekuulamine lõppes 16.01.2013 a. kell 12.00 ja vahetult pärast tunnistajana ülekuulamise lõppu ta kuulati üle juba menetlusaluse isikuna, mille käigus jääb eelnevalt antud ütluste juurde ( t.l. 33 ) -pärast M P ülekuulmist menetlusaluse isikuna, kohtuväline menetleja vormistab väärteoprotokolli, märkides, et 17.12. kell 08.03 M P juhtis sõidukit Kia reg. nr. XXX ning Tartu mnt. 101 vastas foori keelava märguande punase tulega sõitis välja ristmikule ja ei andnud teed bussile, mis sooritas vasakpööret foori lubava rohelise tulega. Oma tegevusega põhjustas

liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Nordea Finance Estonia. Seega rikkus LS § 58 lg. 3 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 223 lg. 1 kvalifikatsiooni järgi ( t.l. 34 ) -väärteootsuses märgitu kohaselt M P süü leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Väärteo kirjelduse kohaselt P juhtis mootorsõidukit, foori keelava märguande punase tulega sõitis välja ristmikule, ei andnud teed bussile, mis sooritas vasakpööret foori lubava rohelise tulega. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Nordea Finance Estonia`le. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud väärtegu on kvalifitseeritav LS § 223 lg. 1 järgi. Kohtuväline menetleja tuvastas P tegevuses nimetatud kvalifikatsiooni järgi toimepandud teo ja väärtegu on leidnud tõendamist tunnistajate ütlustega, samuti liiklusõnnetusega tuvastatud AS-le varaline kahju. LS § 223 lg. 1 järgi mõisteti karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400.00 eurot.

1 Kohus, kuulanud kohtuvälise menetleja ütluste ja argumentidega ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: 1.1 väärteoprotokollis ja otsuses märgitu kohaselt P oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Nordea Finance Estonia. Materjalidest ei nähtu ühtegi varalise kahju tekitamise faktilist asjaolu, et AS-le on tekitatud kahju, sest AS Nordea Finance Estonia ei ole kohtuvälisele menetlejale esitanud mingit kahju summat ja seda pole ka AS-lt küsitud. Samuti kohtuvälise menetleja otsuses ei ole ühtegi viidet ühelegi tõendile, mis kinnitaks kahju tekkimist. Väärteoprotokollile on lisatud liiklusõnnetuse vaatlusprotokollile ka fotod toimunud liiklusõnnetuse kohta, kuid kohtu arvates nende fotode ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga ei ole võimalik tuvastada AS-le tekitatud kahju suurust. 1.2 VTMS § 69 lg. 2 p. 5 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule s.o. M P etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastavalt VTMS § 69 lg. 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. 1.3 kohtuvälise menetleja poolt liiklusõnnetuse lahendamiseks kutsuti kutsete alusel sündmuse tunnistajateks kolm isikut s.h. ka M P. Enne ülekuulamist tutvustati talle KarS § 318 ja § 320 nõudeid, mis käsitlevad vastutust ütluste andmisest aluseta keeldumise eest ja teadvalt valeütluste andmise eest. Vahetult pärast tema ülekuulamist tunnistajana, kuulatakse P üle menetlusaluse isikuna ja kinnitab tunnistajana antud ütlusi. Kohtu seisukohalt käesoleval juhul rikuti VTMS § 19 lg. 1 p. 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Antud juhul menetlusalusel isikul on hoopis teised õigused kui tunnistajal. Seega rikuti tema kaitseõigust. Kohus on seisukohal, et sellega on rikutud KrMS nõudeid. KrMS § 66 lg. 1 kirjelduse kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseeseme asjaolusid. Antud asjas tunnistajana üle kuulatud P poolt antud ütlustes kinnitas, et tema sõitis rohelises laines. Tunnistaja ei saa kuidagi olla liiklusõnnetuse osaline, seda saab olla ainult menetlusalune isik, seega tunnistaja saab olla ainult isik, kes teab tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. P ei saa nimetatud liiklusõnnetuse lahendamisel üheaegselt olla ühes isikus nii tunnistajana kui ka menetlusaluse isikuna. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tuvastatav, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalide alusel P oli liiklusõnnetuse põhjustaja, seega kohus leiab, kohtuvälisel menetlejal oli vajadus ja kohustus kutsuda ta ülekuulamisele menetlusaluse isikuna ja ta üle kuulata menetlusaluse isikuna, mitte tunnistajana. Menetlusalusel isikul vastavalt VTMS § 19 kohaselt hoopis teised õigused kui tunnistajal aga kohtule esitatud materjalidest P neid õigusi ei olnud võimalik kasutada, sest ta oli samas väärteoasjas kohe, vahetult pärast tunnistajana antud ütlusi üle kuulatud menetlusaluse isikuna. Seega rikuti M P õigusi, millised ettenähtud VTMS § 19 alusel.

1.4 Pärast P ülekuulamist menetlusaluse isikuna, kohtuväline menetleja tuvastas, et liiklusõnnetuse põhjustajaks on M P ja koostas eelpool nimetatud väärteoprotokolli, kuigi tunnistajana antud ütlustest ei ole tuvastatav, et P on liiklusõnnetuse põhjustaja. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt menetleja on leidnud, et P süü on leidnud tõendamist liiklusõnnetuse nr. 2450 kogutud materjalidega. 1.5 Kohus seda ei tuvastanud, sest menetlusaluse isikuna P märkis, et kinnitab tunnistajana antud ütlusi. Seega P ütlusi menetlusaluse isikuna ei saa lugeda P süüd tõendavaks tõendiks. 1.6 Kohus peab märkima, et kohtuvälisel menetlejal puudub vajadus viidata väärteoprotokolli numbrile. Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja on järginud VTMS § 72; § 74 nõudeid.

Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et M P poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, sest pole tuvastatud AS-le Nordea Finance Estonia tekitatud varalise kahju suurust ja pole ühtegi viidet ühelegi tõendile, mis kinnitaks kahju tekitamist bussi omanikule s.o. AS-le Nordea Finance Estonia. Kahju tekitamise nõuet pole kohtuväline menetleja ka nõudnud. KrMS § 7 lg. 2 kohaselt M P ei ole kohustatud tõendama oma süütust ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud tõendeid kohus eelpool kirjeldatu kohaselt ei saa käsitleda tõenditena. Kohtu hinnangul eeltoodud rikkumised on väärteomenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks VTMS § 133 p. 6 mõttes. Seega kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil arutatu alusel kuulub eelpool käsitletu kohaselt kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1, p. 1; § 133 p. 6; KrMS § 66 kohus

o t s u s t a s :

1 M P poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse avariiteenistuse otsus väärteoasjas nr. 2302, 12, 018940 M P karistamise kohta LS § 223 lg. 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400.00 eurot tühistada ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu.

Kohtunik