4-13-1496/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-13-1496

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2013.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1496 (2402,13,000272) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi Vladimir Galõnski kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri kiirmenetluse otsusele number 10220912501483, millega Vladimir Galõnskile määrati liiklusseaduse § 242 lg

1 alusel rahatrahv 11 trahviühikut e 44 eurot Kirjalik menetlus Kohtuväline menetleja, tema ametnik Politseija Piirivalveamet, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemkomissar Annika Elm Menetlusalune isik Vladimir Galõnski, isikukood 35611232230, aadress xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 ja § 30 lg 1 p 1 otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.03.2013.a otsus nr 10220912501483.

2. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel.

3. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 11.04.2013.a.

4. Saata kohtuotsuse ärakirjad Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile ning Vladimir Galõnskile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Viru Maakohtule

30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

4-13-1496

tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse (kaitsja määramise taotluse) esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.

MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Jevgeni Malahhovi 04.03.2013.a otsusega nr 10220912501483 kiirmenetluses määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 11 trahviühikut, so 44 eurot. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik xxx xxx. kilomeetril mootorsõidukit xxx, registreerimismärk 025 TJD, millel sõidu ajal ei põlenud tagumised vasakpoolsed ääretuled ning ei põlenud numbrituli. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 40 lg 1. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta nõustub rikkumisega, enne väljasõitu tuli põles, kui politseinikud peatasid, siis enam ei põlenud. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Karistust kergendavate asjaoludena arvestas kohtuväline menetleja kehtivate rikkumiste puudumist ja süü tunnistamist. Menetlusalune isik esitas 18.03.2013.a kaebuse, milles palus tühistada kiirmenetluse otsuse ja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse kohaselt kontrollis isik enne väljasõitu sõiduki tulesid ja need põlesid nõuetekohaselt. Tuled said läbi põleda vaid sõidu ajal ja seda ei ole juhil võimalik kontrollida või ette näha. Isikul puudus vajadus teha sõidu ajal vahepeatusi. Kui isik on teinud kõik endast oleneva, kuid sõidu ajal siiski sõidukiga midagi juhtub, siis ei ole alust määrata isikule rahatrahvi. Politseiametnikud oleksid saanud piirduda suulise hoiatusega.

Kohtuväline menetleja esitas 03.04.2013.a oma seisukoha, milles palus jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud ja talle määratud karistus on põhjendatud. LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt on juht kohustatud sõiduki korrasolekus veenduma enne sõidu alustamist ja jälgima seda teel olles. Juht kontrollis sõiduki korrasolekut ainult enne väljasõitu ning kuni politsei poolt peatamiseni ei teinud ta ühtegi peatust. Seega ei täitnud menetlusalune isik eelpool nimetatud nõudeid. See, et mootorsõidukil pimedal ajal liikudes ei põle vasakpoolsed ääretuled ja numbrituli, võib tekitada liikluses ohu, kuna sõiduk jääb taga liikuvatele mootorsõidukitele õigel ajal märkamata. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu kahetsust. Politseiametniku poolt määratud rahatrahv on ligilähedane minimaalsele karistusmäärale.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik avaldas kaebuses, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus oma vastuses kirjaliku menetlusega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-13-1496

Kohtu hinnangul on kindlaks tehtud, et leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ning et teo on pannud toime menetlusalune isik. See on tõendatud kiirmenetluse otsuses fikseeritud menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik nõustub, et ta juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal ei põlenud tagumised vasakpoolsed ääretuled ja numbrituli. Ka kaebuses ei vaidle menetlusalune isik vastu sellele, et tegu leidis aset ja teo pani toime tema.

LS § 40 lg 1 kohaselt peavad mootorsõidukil sõidu ajal põlema lähivõi kaugtuled ning ääreja numbrituled. Menetlusalune isik rikkus seda nõuet. Sellega pani ta toime LS § 242 lg 1 tunnustele vastava teo - mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

Menetlusaluse isiku ütluste ja kaebuse kohaselt ta ei teadnud, et sõiduki tuled ei põlenud, kuna enne väljasõitu olid tuled korras ja teel ta peatusi ei teinud. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Seega vastutab sõiduki korrasoleku eest sõiduki juht ning juhi hoolsuskohustuse hulka kuulub sõiduki korrasoleku kontrollimine teel olles. Sel viisil on juhil võimalus ja isegi kohustus avastada sõiduki rike ning hoida ära sellest tulenev võimalik oht. Menetlusalune isik pani teo toime hooletusest: ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (KarS § 18 lg 3). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu on väärtegu ja see on kvalifitseeritud õigesti.

LS § 263 lg 2 kohaselt on liiklusseaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet. Karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt.

Kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Menetlusalune isik ei ole kaebuses tuginenud väärteomenetlusõiguse rikkumisele.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku taotlus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel on põhjendatud.

Riigikohtu praktika kohaselt ei anna väärteomenetluse seadustik menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada kriminaalmenetlusõigusest. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Kaalutlusõiguse eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu lahendid 3-1-1-46-12 p 8, 3-1-1-29-11 p 14, 3-1-1-9-07 p 9.1. jt).

Kohtu hinnangul on VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Sõidukil ei olnud korrast ära mitte kõik

4-13-1496

tagatuled ja sõiduk oli siiski kaasliiklejatele märgatav. Isik tunnistas tegu. Isik pani teo toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse kergem liik. Menetlusalusel isikul on juhiluba B-, C-, D- kategooria sõidukite juhtimiseks, see näitab, et tegemist on kutselise autojuhiga. Isik on õiguskuulekas: karistusregistri andmetel ei ole isikul karistatust, sh ei ole karistatust liiklusalaste süütegude eest (karistusandmed kuuluvad kustutamisele karistusregistri seaduse §

24 lg 1 p 1 alusel). Eripreventiivsed kaalutlused ei nõua, et menetlusalust isikut tuleb tingimata karistada. Sõiduki juhtimine, millel põlevad osad tagumised tuled, ei ole selline rikkumine, mis üldpreventiivsetel eesmärkidel tooks kaasa avaliku menetlushuvi.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 120, § 132 ja § 30 lg 1 p 1, tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.03.2013.a otsuse nr 10220912501483 ning lõpetab väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Inna Kirsipuu Kohtunik