1-10-3022/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3022 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.U

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.U

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxx Karistuse kandmise algus 03.11.2009 ja 30.10.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta F.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt F.U-le

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 51

(viiskümmend üks) eurot 60 senti (s.h.

materjalidega

tutvumine

€, osalemine kohtuistungil 18 €, sõidukulu 7 €, käibemaks 8,60 €).

Välja mõista F.U-lt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaat

Lembit

NIRGI)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.U on otsusega

süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 19.05.2010 Karistusseadustiku (KarS) karistatud §199 lg.2 p.4, 5 ja §200 lg.2 p.4, 7 järgi ning KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 11 kuud 27 päeva alates 03.11.2009.

Viru Vangla iseloomustu , et kinnipeetaval on

2 kehtivat sest nähtub

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuriteod on toime pandud sõltuvusainete mõjul ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on osalenud vangla majandustöödel, analüüsivatel vestlustel kriminaalhooldusametniksotsiaaltöötajaga kuriteoni viinud sündmustest, tulevikueesmärkidest ja viisidest nende teostamiseks. Kinnipeetav omandas vanglas põhihariduse, on motiveeritud omandama eriala. Kinnipeetava toimetulekuoskus on vähene, tema sissetulekud vanglas on minimaalsed. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3376,50 €. Enne vangistust oli kinnipeetav ülalpeetav, kuna oli alaealine. Vabanemise korral asub elama xxx, kus programmi osaks on ühiselt tehtav töö, mille eest võimaldatakse ülalpidamine. Lähedased toetavad kinnipeetavat moraalselt ja veidi materiaalselt. Kinnipeetaval olid enne vangistust tõsised probleemid alkoholi kuritarvitamisega, teda on 17 korda karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav läbis vanglas xxx. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust igapäevaselt amfetamiini. Vangistuses on kinnipeetavale psühhiaatri poolt pandud diagnoos F 11.30. Kinnipeetav on alates 13.11.2012 paigutatud noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda. Kinnipeetav ei andnud nõusolekut minna sõltuvusravile , kuid nõustus xxx xxx. Vangistuses ei ole

kinnipeetava poolt vägivaldset käitumist esinenud, kriminaalseid ja vaenulikke hoiakuid ei väljenda, vanglaametnike suhtes on meelestatud positiivselt.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et ta proovis korduvalt ühendust võtta kinnipeetava emaga, kuid ema telefonile ei vastanud ja tagasi ei helistanud.

Tuginedes 2010 koostatud kohtueelsele ettekandele oli kinnipeetava läbisaamine perekonnaga e ajast veetis hea. Kodus oli kinnipeetaval väga vähe kohustusi, enamus kinnipeetav sõpradega linnas või arvuti taga. Nõuded kinnipeetava käitumisele kodus olid väga kaootilised, võis väljas viibida, kaua tahtis. Kinnipeetav oli üleolev ja ülbe, esitas emale nõudmisi ebaviisakas vormis, ema ei olnud suuteline ja valmis poega korrale kutsuma. Kinnipeetav elas koos perega 3-toalises rahuldavas seisus korteris, ema töötas öösiti koristajana, vanem vend töötas ja teenis elatist ise, ka vanaema aitas pensioniga. Perekonna materiaalne olukord oli rahuldav. Kinnipeetav sai taskuraha, ei olnud motiveeritud tööd otsima. Kinnipeetava põhjendamatute nõudmiste jaoks emal raha ei jätkunud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav minna xxx xxx alkoholija narkosõltuvusest taastamise programmi. Kuna kinnipeetava sugulasi ei olnud võimalik telefoni teel kätte saada, siis ei ole kindel, et peale programmi läbimist oleks kinnipeetaval toetav perekond, kes pakuks talle elamispinda ning majanduslikku tuge.

Maakohtu istung

Kinnipeetav F.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et vanglas viibib ta esimest korda, eelmisel korral oli vaid 4 kuud arestimajas. Kodus on tal kõik olemas ja ta ei küsinud ema käest, miks ema ei võtnud ühendust kriminaalhooldusametnikuga.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas märkis prokuröri abi, et nii eri kui üldprev - entiivsel kaalutlusel ei pea ta otstarbekaks kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt.

Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus

, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Esimesel korral oli kinnipeetav 4 kuud eelvangistuses, karistuseks mõisteti talle 27.02.2009 vangistus tingimisi katseajaga. Järgmisel korral mõisteti kinnipeetav süüdi juba 7 kuu pärast 08.09.2009, karistuseks mõisteti talle taas vangistus tingimisi. Käesolevas kriminaalasjas kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest, olles uuesti süüdi mõistetud juba 8 kuu pärast. Seega on kinnipeetavale juba kahel korral antud võimalus näidata, et ta soovib elada seaduskuulekalt, mõistes vangistuse tingimisi. Seda ei ole kinnipeetav suutnud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, seda vaatamata nii tingimisi vangistustele kui ka eelvangistuses viibitud ajale.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 30.10.2014 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi.

Vangistuses on käesoleval ajal kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-

91- oluliseks tingimuseks vangistatu

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Vabanemise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega soovib kinnipeetav asuda elama alkoholiusest taastamise programmi xxx ja narkosõltuv

külas. Kinnipeetava

katseaeg lõpeb 1 aasta 6 kuu pärast, programm xxx kestab 10 kuud.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tal ei õnnestunud teha kodukülastust kinnipeetava elukohta ning vestelda seal kinnipeetava emaga, kuna viimane telefoni ei võtnud ja tagasi ei helistanud. Seega puudub antud juhul kinnipeetaval kontrollitud elukoht, kuhu ta peab vabanema peale 10-kuulist võõrutusprogrammi. Elukoha puudumisel ei ole kriminaalhooldust võimalik teostada. 2010 koostatud ettekandele ei pea maakohus põhjendatuks tugineda.

Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalus jätkata individuaalse täitmiskava järgimist, tegeleda samuti sõltuvusraviga, töötada oma suurte rahaliste kohustuste tasumiseks.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust ettekandest nähtub, et ajal, mil kinnipeetav elas kodus koos emaga, ei suutnud ema teda jälgida ja korrale kutsuda, kinnipeetav tegi, mida tahtis ja käitus nii, nagu soovis. Kuna kriminaalhooldusametnik ei ole kinnipeetava emaga käesoleval ajal vestelda saanud, puuduvad asja materjalides andmed, et selline olukord oleks muutunud.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Mõistetud karistuse lõpuni kandmine on reegel ja vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 51,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab 43,20 e välja kinnipeetavalt ja jätab 8,40 € Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtun

ik