1-12-4893/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4893 Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud Inge Liivak ja Tiiu Pilt Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Sirje Merilo Kriminaalasi

D.H 200 lg 2 p 4, süüdistustes KarS § KarS §

214 lg 2 p 1, KarS § 266 lg 2 p 1 ja KarS § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav

D.H , isikukood XXX, asub xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, elukoht xxxx , , varem ei tööta kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks määrati 8

kuuline vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga. Väärtegude toimepanemise eest on karistatud 20-l korral. Kahtlustatavana

kinnipidamine: 11.08.2011 12.08.2011, 12.10.2011

– –

13.10.2011 ja 26.12.2011 27.12.2011. – Tõkend vahistamine on kohaldatud alates 10.02.2012. Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming

RESOLUTSIOON:

D.H süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistada teda vangistusega 4 aastat ja 4 kuud.

2 D.H süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 aastat.

D.H süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. ja

D.H süüdi tunnistada KarS § 424 ja karistada teda vangistusega 1 aasta.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista D.H liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 10 ( ) kuud vangistust. kümme

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.03.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks

5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 11.08.2011 – – 12.08.2011, 12.10.2011 13.10.2011

ja 26.12.2011

Seega kuulub – 27.12.2011, s.o 6 päeva vangistust karistusaja hulka. D.H ärakandmisele 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 10.02.2012.

Tõkend vahistamine suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. D.H

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja D.H-lt menetluskulu riigituludesse kokku summas 1 960,45 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend eurot 45 senti) eurot.

D.H

Rahandusministeeriumi

tasuda väljamõistetud menetluskulu

arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-12-4893

menetluskulud. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista D.H-lt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks A J (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks 1 534, eurot. 41

Välja mõista D.H-lt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks R T (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks 140 eurot.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ

kasuks 768 (seitsesada k

128 eurot) uuskümmend kaheksa eurot, s.h käibemaks 20% summas

eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava D.H kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult . veebruarist 2013 (seega seitsme päeva jooksul alates 26

hiljemalt 0 ). Apellats 5. märtsiks 2013 iooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis . Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 20. märtsil 2013

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 04. aprillil 2013.

3 SÜÜDISTUS

17.05.2012 esitatud süüdistusakti kohaselt d süüdistatuna on D.H kohtu alla antu

karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p s 1, § 266 lg s 2 ja § s 424 sätestatud süütegude - - - toimepanemise eest.

22.01.201 selles, et tema 3 süüdistusakti kohaselt süüdistatakse D.H 2011. a juulis täpselt tuvastamata päeval kutsus R änaval ühe maja nurga taha, . T endaga kaasa Kundas Staadioni t

kus surus R. T R. T vastas, et tal ei ole raha, siis vastu maja seina, nõudis temalt raha ja kui otsis läbi tema riiete taskud lubades anda talle „lõuga nii, et on haiglas“, mispeale R. T andiski D.H-le 30 eurot.

- - selles, et tema KarS § 200 lg 2 p s 4 tähendatud isikuna eelmisest sündmusest mõni aeg

hiljem juulis 2011. a täpselt tuvastamata päeval Kundas Kasemäe tänaval kaupluse OG Elektra lähedal kutsus jällegi R. T endaga kaasa lähedalasuva endise pumbamaja nurga taha,

kus teatas, et R. T on talle raha võlgu ning et nüüd „hakkavad hambad lendama“ ning kui R. T

ütles, et tal ei ole raha, siis lõi teda põlvega korduvalt kõhtu, nõudis raha ja otsis läbi R. T taskud võttes ära 80 eurot sularaha.

- selles, et KarS § 200 lg 2 p s 4 tähendatud isikuna Lääne - 10.08.2011 kella 19.00 paiku -

Virumaal tehase juures ligines R. T Sõmeru vallas Andja külas asuvas AS Aeroc , nõudis

raha, hakkas teda tirima sõiduautosse ning võttis mingil hetkel R. T

ka kõrist kinni. R. T õnnestus vabaneda tehasest väljunud inimeste sekkumisel

.

- - 15.09.2011 kella 22.00 paiku xxxx selles, et tema KarS § 200 lg 2 p s 4 tähendatud isikuna korteris hakkas R. T raha nõudma ähvardades tal karguga pea lõhki lüüa ning ära tappa (D.H jalg oli kipsis ja ta kasutas liikumiseks karke). Kui R. T teatas, et tal ei ole raha, siis D.H

lõi R. T ühel korral suu piirkonda.

Seega D.H võttes korduvalt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ja kasutades seejuures vägivalda, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.H süüdistatakse selles, et tema KarS § 214 lg 2 p 1 tähendatud isikuna 09.08.2011 Kundas Lontova tänava piirkonnas kohtudes R. küsis temalt T raha 50 eurot ja R. T kartes D.H

lubaski järgmisel päeval raha maksta. D.H käskis R. T taskud ette näidata ja

võttis ära mobiiltelefoni Nokia 3311 väärtusega 40 eurot ning raha mittetoomisel lubas R. T kõik hambad välja lüüa.

Seega D.H KarS § 214 lg 2 p 1 tähendatud isikuna nõudes varalise kasu üleandmist ja kasutades seejuures vägivalda, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.H süüdistatakse selles, et tema KarS § 266 lg 2 p 1 tähendatud isikuna 12.10.2011

kella 04.00 paiku tungis Harjumaal Viimsis Nelgi tee 30 juurde pargitud sõidukisse xxxx

registreerimisnumber xxxx lõhkudes auto kolmnurkse klaasi, esiklaasi ja rikkudes sõiduki esikonsooli ning varastas sellest A J kuuluva jope väärtusega 30 eurot, varalise väärtuseta võtmed ja päikeseprillid väärtusega 3 eurot.

Seega D.H - KarS § 266 lg 2 p s 1 tähendatud isikuna tungides valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4

D.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 26.12.2011 kella 06.10 paiku

Tallinnas Raadiku 13 maja juures sõiduautot xxxx registreerimisnumber xxxx narkojoobeseisundis.

Seega D.H juhtides sõidukit joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu R T

´ega seotud kuriteoepisoodid

ASJAOLUD

1. . D.H-le esitatud süüdistus tugineb valdavalt ütlustele, millest nähtu kannatanu R. T b,

et tunneb D.H it kooliajast saadik ja juba kooliajal hakkas D.H temalt raha ta ´ nõudma süüdistuses märgitud viisil, . R.T kinnitab, et arutatavad kuriteod pani D.H toime ja

ta pole D.H-lt kunagi laenu võtnud.

D.H ei tunnista

T . end süüdi R. suhtes röövimise ja väljapressimise toimepanemises Väidab, et viimane võttis temalt kunagi laenu 350 krooni narkootikumide ostmiseks lubades

tagasi maksta 700 krooni.

tunnistab Kõikide süüdistuses märgitud episoodide kohta s s vaid laenuks antud raha tagasi. e kallal üüdistatav, et küsi Süüdistatava sõnul ei ole ta R. T ´

vägivalda tarvitanud, teda ähvardanud ega midagi temal vägisi ära võtnud. Väidab, et R.T t

andis talle võla katteks vabatahtlikult 70 või 80 eurot, et tema kätte jäi ka R.T telefon.

KOHTU PÕHJENDUSED JA TÕENDID

2. Kohus käsitleb kõigepealt ´ega seotud ´ nelja R. T kuriteoepisoodi, milles D.H i tegevus on kvalifitseeritud KarS

§ 200 lg 2 p 4 järgi.

2.1

KarS § 200 lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil vägivallaga ja , kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem

toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis võib seisneda nii ähvardamises, kui

kehalises väärkohtlemises. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud

kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja

hõivamisega, s.o vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse.

3.1 KarS § 200 lg 2 p bjektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses 4 o Staadioni tänava episoodis on usaldusväärselt tõendatud R. T ´e ütlustega, millest nähtub, et ta oli sõbra

juures Staadioni tänaval, kui s ja nõudis kokkusaamist, D.H helista D.H tul ja kutsus i ta endaga kaasa maja taha, kus raha . Kui R. T vastas, et ta ei ole nõudis viidates võlale kunagi D.H´ile võlgu olnud ja raha tal ei ole, siis läks D.H närvi, võttis kannatanul

kõrist kinni, lubas hambad välja lüüa, läbi katsus taskud ning siis R. T ise andiski A.

5 D.H ile 30 eurot. Seepeale teatas D.H, et valetamise eest peab R. T ´ talle nüüd veel 50 eurot andma.

D.H eitab vägivalda ´ ja raha saamist. Tunnistab vaid, et ta kohtus R. T ega Staadioni tänaval ja küsis võlga tagasi.

Staa

olukorraga. dioni tänaval toimunud episoodi puhul on tegemist nn sõna – sõna vastu

Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et hele süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ü tõendile, ka kannatanu ütlustele

iigikohtu otsus nr 3-1-1-85-00 p 5.2). Samas on Riigikohtu (R

praktikas ka rõhutatud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse

põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejal (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-109-10 p 10; lahend nr e eriti selgesti jälgitav 3-1-1-21-09 p 11).

Hinnates R. T

´e ütlusi kõikide kuriteoepisoodide kohta tervikuna peab kohus neid

usaldusväärseks. Arvestades asjaolu, et teiste kuriteoepisoodide puhul on olemas ka muud

tõendid, mis kannatanu ütluste õigsust ja usaldusväärsust kinnitavad, puudub kohtul alus arvata, et kannatanu oleks valetanud ka Staadioni tänava episoodis toimunu kohta. Oluline on

seegi, et asja arutamisel ei tuvastatud viiteid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud või püüaks anda alusetult süüstavaid ütlusi. teda

Samaaegselt viitab süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele kõikide kuriteoepisoodide puhul

asjaolu, et süüdistatav põhjendab oma tegevust kõigis kuriteoepisoodides kannatanu poolt

temalt väidetavalt võetud tagasimaksmata laenuga olukorras, kus ta ei oska nimetada selle

laenusuhte tekkimise a summa suurust. sjaolusid ega ka selgitada nõutava raha Kuivõrd

igasugused usaldusväärsed tõendid nimetatud laenusuhte olemasolu kohta puuduvad, siis

leiab kohus, et D.H väited laenust on ennastõigustavad, paljasõnalised ja

ebausaldusväärsed. See ebausaldusväärsus kandub paratamatult üle ka teistele süüdistatava ennastõigustavatele väidetele.

3.2

K

arS § 200 lg 2 p 4 objektiivse koosseisu tunnused süüteo D.H i tegevuses ´ OG

Elektra (Grossi) poe juures toimunud episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, ´i ja V ´ga poe ees, kui koos sõber et kannatanu oli koos S V M sinna tuli D.H K . D.H kutsus ei tule, siis hakkavad hambad ta vaiksemasse kohta ähvardades, et kui lendama, pumbajaama juures , lubades raha mittesaamisel tappa küsis D.H temalt raha

anda. Kannatanu väitel ta vastas, et raha ei ole, kuid D.H kuulis, et kannatanu taskus kõlisevad mündid, võttis kõrist kinni, lõi mitu korda põlvega kõhtu, tegi temal tasku takjast lahti prillikoti . R. T palus ta D.H, et see , võttis taskust ja prillikotist võttis raha ´e sõnul

jätaks talle . D.H hakkas teda mõnitama, et kas jätame R kommiraha või mingigi raha

mitte, ja tõi ´ R. T ele poest ühe Ibise või viski. Ära minnes käskis D.H kõik tema kõned vastu võtta, sest veel on vaja raha tuua. D.H´i po ´e kaasakutsumist ja ähvardamist peksasaamisega olt R. T kinnitavad oma ütlustes tunnistajad S. V (I kd, tlk 81 pöördel – ja V. M 83, tlk 84). Tunnistaja V. M andis ütlused ka se ´ es närviline lle kohta, et R. T oli D.H iga kaasa minn (I kd, tlk 84), et kui kohtas R. T is ´t paar tundi hiljem, siis väitis viimane, et D.H lõi teda jalaga kõhtu ja võtt raha (I kd, tlk 84 pöördel).

D.H eitab ähvardamist ja löömist, väidab, et kannatanu andis talle raha vabatahtlikult.

Kohus leiab, et D.H ütlused on ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate üksikasjalike ütlustega.

3.3 Staadioni tänava episoodis ja OG Elektra poe episoodis realiseeris D.H oma

käitumisega KarS § 200 lg 2 p 4 objektiivse süüteokoosseisu tunnuse mõlemas d, kui ta

episoodis ähvardas kannatanut ja kasutas kannatanu suhtes ka füüsilist peksasaamisega

vägivalda. Vägivalla kasutamine oli asjaoluks, mis murdis kannatanu vastupanu ja tegi

6 võimalikuks raha äravõtmise ´ Võttes võõra vallasasja kannatanule kuulunud D.H i poolt. ära ja jättes selle endale, kehtestas süüdistatav asja suhtes uue valduse ning viis sellega lõpule röövimise objektiivse süüteo sja äravõtmise se koosseisu kuuluva vallasa .

3.4 Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tuleb tuvastada kavatsetus asja

äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise osas. Kohus leiab, et süüdistatav pani mõlemas

episoodis kuriteo toime kavatsetult, s.t ta seadis kuuluva raha endale eesmärgiks R. T äravõ tegi kõik endast oma eesmärgi realiseerimiseks. tmise ja raha omastamise ning oleneva

Süüdistatav viis oma eesmärgi ellu kannatanu suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda

kasutades. D.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

4. Süüdistusakti kohaselt on D.H tegevus 11.08.2011 AS Aeroci juures 15.09.2011 R. ja T e vanemate korteris toimunud episoodide ´ s kvalifitseeritud röövimisena. Kohus ei nõustu

sellise D.H tegevuse kvalifikatsiooniga ja leiab, et tema nimetatud käitumine

episoodides tuleb kvalifitseerida sarnaselt Lontova tänaval toimepandud episoodiga ümber väljapressimiseks. 4.1. KrMS § 268 lg 6 esimene lause sätestab, et kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud

faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta.

Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-101-07 p-s 16.2 asunud seisukohale, et „kohus peab omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine ei vasta mõne muu sellise kuriteokoosseisu

tunnustele, mis ei ole süüdistusaktis märgitud kuriteost oluliselt erinev ega raskenda süüdistatava olukorda. Kui kohus leiab, et süüdistatava käitumine ei ole küll kvalifitseeritav

süüdistusaktis märgitud karistusseadustiku sätete järgi, kuid vastab karistusseadustiku

sellistele sätetele, mis ei ole süüdistusaktis märgitust oluliselt erinev ega raskem, tuleb süüdistatav süüdi tunnistada eelpool kirjeldatud uue kvalifikatsiooni järgi.“ Kohus leiab, et D.H

käitumine 11.08.2011 AS Aeroc tehase juures ja 15.09.2011 R. T vanemate korteris toimunud episoodides

vastab väljapressimise koosseisu tunnustele ja kohus kvalifitseerib R. T

märgitud episoodides esitatud süüdistuse ümber KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. Muudetud süüdistus ei ole süüdistusaktis märgitust oluliselt erinev ega raskem ning süüdlasel on

olnud

võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta, sest enne süüdistusakti muutmist 22.01.2013 olid need teod kvalifitseeritud väljapressimisena.

KarS § 200 lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pannud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem

toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. KarS § 214 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või

rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse.

Väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, mis tähendab, et tegu on lõpule viidud nõude

esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Varalise kasu nõudmine peab seisnema selges

ettepanekus anda vara üle. Väljapressimise korral on vägivald kannatanu sundimise vahend anda vara üle ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud.

Vägivald võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline. Psüühiline vägivald hõlmab ka

tervisekahjustuse tekitamise

ga ähvardamist.

Röövimise ja väljapressimise piiritlemine ärgi, mis eesmärgiga kasutab toimub selle j süüdistatav kannatanu vägivalda. Röövimise puhul kasutab süüdlane vägivalda suhtes selleks,

7

et murda eeldatava vastupanu

asja ja võtta kannatanult asja ära, s.t vägivald on äravõtmise vahend. Oluline on ka -ruumilises seoses. see, et vägivald on asja hõivamisega tihedas ajalis Väljapressimise korral on vägivald või sellega ähvardamine aga kannatanu sundimise vahend (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-96), s.t vahend, mis motiveerib kannatanut

asja üle andma. Nii Aeroci tehase juures kui ka vanemate korteris toimunud episoodis kasutas D.H AS kannatanu suhtes vägivalda, kuid vägivald ei olnud suunatud kannatanu eeldatava vastupanu

murdmisele ja asja äravõtmisele röövimise puhul kasutatavat vägivalda , mis iseloomustab . Asjas puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks üritanud kannatanult vägivalla mõjul raha või muud väärtuslikud esemed ära võtta või vägiva

ld oleks olnud tihedas ajalis-ruumilises seoses

asja äravõtmisega Kannatanu ütlustest aga nähtub, et süüdistatav nõudis temalt .

AS Aeroci tehase ja vanemate korterite episoodis raha ja k Seega vastab D.H asutas seejuures vägivalda. i poolt , kuna ´ tarvitatud vägivald väljapressimise puhul kasutatava vägivalla tunnustele

ta R. T motiveeriva vahendina, s.t D.H nõudis ´elt raha ja kasutas seejuures vägivalda sundis tulevikus

vägivalla abil R. T raha üle andma.

4.2

KarS § 214 lg 2 p 1 o tunnused D.H tegevuses 10.08.2011 bjektiivse süüteokoosseisu

AS Aeroci tehase juures toimunud episoodis on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et väljudes tehasest nägi sõiduautot BMW. D.H ta parklas S P

tuli autost välja, lähenes ja ütles et tuled minuga kaasa ning küsis raha, võttis kõrist talle

kinni, lubas metsa viia ja ütles roolis istuvale S. P , et see laseks istme ette, et teda autosse tirida. D.H raha, kuid konkreetsest summast juttu ei olnud. D.H Kannatanu väitel nõudis hoidis tal riietest ja e T meister M T i lasknud ära minna. Tänu kannatanu onu A ´e ja ´i sekkumisele sai kannatanu vabaks ja läks koos viimastega bussi peale. BMW sõitis kogu aeg

bussile järele ja kannatanu sõnul ei julgenud kodu juures bussist maha minna, helistas ta bussist politseisse. D.H poolt R.T riietest tirimist tunnistavad ka Raha küsimist R. T ja A T ja M. T (

78). A T

I kd, tlk 76 pöördel – 77, tlk 77 pöördel – sõnul toimus raha küsimine väga nõudlikus toonis, bussis oli R.T närvis ja helis ütluste kohaselt oli

tas politseisse. M.T R.T nad ei julgenud teda kodu juures bussist maha lasta bussis näost punane ja hirmunud, kuna rahanõudja sõitis autoga bussile järele. D.H, tunnistab jälle vaid võla tagasiküsimist

samuti riietest tirimist, tiris, et kannatanu ära ei läheks, muud vägivalda eitab.

Kohus peab süüdistatava ütlusi ennastõigustavaiks ja ebausaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega. Tunnistajate A T M. ja

T hulgas ka see avaldas ja kuidas ütlustest nähtub muu millist mõju D.H tegevus R.T viimane süüdistatavat kartis.

4.3

KarS § 214 lg 2 p 1 o tunnused D.H tegevuses 15.09.2011 bjektiivse süüteokoosseisu

R. T e vanemate korteris toimunud kannatanu ´ episoodis on usaldusväärselt tõendatud ütlustega, millest nähtub, et ´ R. T oli koos A Z iga kannatanu vanemate korteris, kuhu tulid

hiljem kannatanu kutsel ka J. P ja J. L , korteris tarvitati alkoholi. Kannatanu väitel tuli

mingil hetkel korterisse kipsis jala ja kahe karguga D.H, kes kohe hakkas rääkima võlajuttu, ähvardas karguga pea lõhki lüüa ja ära tappa. väitel liiguti R. T ´e korteris ringi - köögis tehti suitsu ja istuti elutoas ning kogu selle aja hoidis D.H teda kinni ja tema ligi. Kannatanu sõnul istusid tema ja D.H elutoas kahekesi ühel diivanil ning mingil hetkel lõi D.H teda ootamatult vastu hambaid. Seejärel kutsus D.H kannatanut kööki, kus nad tegid suitsu ja D.H laskis teda korraks lahti minnes ees suurde tuppa. Kannatanu kasutas juhust ja pani korterist sokkes ja jopeta jooksu. Raha küsimist kannatanult D.H poolt kuulis ka tunnistaja – A. Z (I kd, tlk 78 80), kes kinnitas ka, et kui ta kannatanuga

, et R. T

köögis suitsu tegi, siis nägi hoiab kätt põsel, R.T ütles talle, et lõi D.H teda.

8

A. T valdatud ja uuritud vigastuste olemasolu suu piirkonnas on tõendatud kohtuistungil a fototabeli (II kd, tlk 42) ning

16.09.2011 arstitõendiga (II kd tlk 44).

Asjaolu, et keegi teistest tunnistajatest ei näinud, kuidas D.H lõi R. T , ei sea kahtluse alla

vägivalla kasutamist D.H poolt. Tunnistaja A Z ´i ütlustega on tõendatud, et elutoas

olevad diivanid olid paigutatud nurgeti ning A. Z , J. P ja J. L koos, ei , kes istusid ühel diival pruukinud . näha, mis toimus teisel diival, kus istusid D.H ja R. T

Vägivalla kasutamist D.H poolt tõendab kaudselt ka asjaolu, et kannatanu põgenes korterist sokkides ja riieteta. Selleks, et inimene lahkuks enda korterist, kus eeldatavasti ta tunneb end kaitstuna ja turvaliselt

, peab olema mõjuv põhjus, mis tekitab isikus hirmu korteris

viibida useks . Käesoleval juhul oli selliseks põhj vägivalla kasutamine kannatanu suhtes süüdistatava poolt. Ka D.H tunnistab, et rääkis korteris R.T vägivalla tarvitamist. rahast, eitab Kohus loeb ebausaldusv kohta, et ta ei ole R. T d äärseks D.H ütlused selle ähvardanu ega löönud, sest need on vastuolus kannatanu ja tunnistaja A. Z

´i ütlustega.

Kohus loeb ebausald J. L 88)

usväärseteks tunnistaja ´u (I kd, tlk 86 pöördel – ütlused kuna

need on kohati vastuolus kõigi teiste kohalviibinud isiku ütlustega ja ka tema enda poolt vare on

ema m antud ütlustega. Ta väitnud, et R.T lahkus korterist koos kõigi teistega peale T saabumist korterisse, kõigi teiste kohalviibinute ütlustest nähtuvalt lahkus T üksi ja korterist oluliselt varem. Vastuoluliselt on J.L andnud ütlusi ka selle kohta, kas D.H tuli korterisse karguga või ilma. tunnistas ka ise kohtus, et kuna ta oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, siis J.L ei pruugi ta kõike juhtunut mäletada. Kohus leiab, et tunnistaja J. P i kd , tlk 88-91) on

ka ´ (I ütlused ebausaldusväärsed kuna ütlusi

andes on ta väljendanud oma rõhutatult vaenulikku suhtumist kannatanusse. J. P nimetas

kannatanut „äbarikuks“. Samuti väitis, J.P kohtus, et nägi korteris vaid alkoholi.

Need asjaolud annavad kohtu hinnangul alust pidada J. P ebaolulisteks, ebaobjektiivseteks ja ütlusi ebausaldusväärseteks.

4.4

KarS § 214 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu tunnused D.H tegevuses Lontova süüteo

tänava piirkonnas toimunud episoodis on tõendatu u ütlustega, millest nähtub, et

d kannatan jalutas koos S. V , V. M ranna juures ja veel mõne tuttavaga kuhu saabus mõne aja pärast ka D.H. Süüdistatav käskis teistel eemale minna ja hakkas jällegi t raha nõudma kannatanul

küsides 50 eurot, k muutus D.H närviliseks ja teatas, et ui ta vastas, et tal raha pole, hambad hakkavad lendama ning käskis helistada sõpradele ja nendelt raha küsida. Kannatanu väitel katsus süüdistatav läbi Nähes R. T ´e telefoni, ütles D.H, et jätab selle tema taskud .

enda kätte pandiks. Kannatanu sõnul teatas D.H ära minnes kannatanule, et kui homme raha ei saa, siis ta otsib R. T

´e jälle üles. Telefoni äravõtmist D.H poolt kinnitab ka tunnistaja A , kelle sõnul ütles R T . T talle, et D.H on temalt

telefoni ära võtnud (I kd, tlk 72 pöördel). D.H ja R. T vestlust Lontova tänava piirkonnas kinnitab ka tunnistaja V. M , kelle sõnul

D.H karjus kannatanu peale.

Telefoni pandiks saamist kinnitab ka D.H, ise telefoni pandiks ja kelle sõnul andis R. T nad leppisid kokku, et järgmisel päeval astub kannatanu tema juurest läbi, toob raha ja saab

telefoni tagasi, vägivallaga ähvardamist ta eitab.(I kd, tlk 91). Kohus ei pea D.H

ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks põhjustel, mis on juba nimetatud ülalkäsitletud kuriteoepisoodide puhul.

9 4.5 AS Aeroc tehase episoodis, Lontova tänava episoodis ja R. T vanemate korteris toimunud

episoodis realiseeris D.H oma käitumisega KarS § 214 lg 2 p 1 objektiivse

süüteokoosseisu tunnused, kui ta nõudis R. T raha ja kasutas seejuures kõigis kolmes

episoodis vägivalda. Kuna väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, siis realiseeris D.H kuriteokoosseisu rah

a üleandmise nõude esitamisega.

4.6 Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis

on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani

kõigis väljapressimise episo kolmes odi kuriteo toime kavatsetult, s.o ta seadis endale s eesmärgiks nõuda kannatanult raha ja seejuures vägivalda. Seega tegi süüdistatav kõik kasutas

endast oleneva oma . eesmärgi täideviimiseks Asjaolu, et vara üleminekut kannatanult

süüdistatavale ei ole toimunud, ei oma tähtsust, sest väljapressimine on lõpule viidud

juba nõude esitamisega. D.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

5. Kohus märgib, et D.H poolt toimepandu näol pole tegemist tema tõelise või oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras ehk omavoliga Kohus leiab, et süüdistatava väited . selle kohta, et kogu tema tegevus oli ajendatud soovist R. T ele laenatud raha tagasi saada ´ on ebausutavad

. Kui süüdistatav väidab, et tema ja R. T ´e vahel olid laenusuhted, tuleb tal luua

vähemalt võimalus oma väidete kontrollimiseks, kuid D.H ei suutnud kohtuistungil

selgitada, kus, millal ja mis asjaoludel ta R. T ele raha laenuks andis, ta ei suuda nimetada ´ isegi aastat millal see toimus. (I kd, tlk 93, 95). Süüdistatav ei suutnud selgitada ka väidetava

laenusumma kujunemist ja seda, miks ta erinevatel aegadel on nõudnud kannatanult erinevate üha suuremate summade maksmist järjekind ´ilt laenu võtmis . Kannatanu eitab lalt D.H t, asjas puuduvad ka

muud tõendid, mis laenusuhte olemasolu kinnitaksid.

Samuti ei leidnud asjas tõendamist süüdistatava väide, et R. T lubas talle raha maksta. Isegi juhul, kui asjas oleks olnud lubas D.H-le raha maksta, kuid ei ole oma tõendatud, et R. T

lubadust täitnud, ei saanuks see asjaolu õigustada süüdistatava edaspidist tegevust, mis oli suunatud kannatanult raha saamisele jõu abil. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-97 asunud seisukohale, et isiku eelnev lubadus raha anda ei tekita iseenesest tsiviilõiguslikku kohustist.

Lubadus kellelegi raha üle anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega loo

teistele isi l

kutele õigust seda summat nõuda, selliste asjaoludel raha nõudmine on kv ise mitte omavolina. alifitseeritav väljapressim

6. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et puudus põhjus D.H karta ja tema ähvardusi R. T

tervisekahjustuste tekitamise kohta

s tõsiselt võtta. Käesolevas a jas on leidnud tõendamist, et D.H

mitte ainult ei ähvardanud kannatanut vägivallaga (so kasutas psüühilist vägivalda) vaid kasutas mitmes episoodis ka suhtes. Samuti oli kannatanu füüsilist vägivalda kannatanu teadlik, et D.H oli korduvalt kohtu poolt karistatud, ja karistusena ka vangistust kandnud. Seega on usutav kannatanu jutt, et ta kartis politseisse pöörduda ja et tal oli põhjust D.H ähvardusi tõsiselt võtta.

Omavolilise sissetungimise kuriteoepisoodid

7. KarS § 266 lg 2 p 1 sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

10 KarS § 266 lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu ´i käitumises 12.10.2011 tunnused D.H

toimunud Viimsis Nelgi tee 30 pargitud sõidukisse sissetungimises on tõendatud eelkõige

süüdistava ütlustega, kus ta tunnista süüd b oma (I kd, tlk 93). Autosse sissetungimine on

tõendatud ka asjaoluga, et autost leiti D.H-le kuuluv telefon ja kui politsei leidis D.H

met l seljas kannatanule kuuluv jope sast üles, siis oli tema , mille kannatanu jättis autosse, jope taskus olid kannatanu prillid ja võtmed. Kannatanu A ära J tundis kohtuistungil D.H isikuna, kes tungis 12.10.2011 ka (I kd, tlk 75 nnatanule kuuluvasse sõidukisse –

76). Tunnistaja R. R , kes töötab patrullpolitseinikuna ja kes tuli väljakutse peale

sündmuskohale samuti tundis kohtuistungil D.H ära isikuna, keda politsei leidis magavana metsast. kohtuistungil avaldatud ja uuritud Autosse sissetungimine on tõendatud ka sün – nähtub, et sõidukil dmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tlk 112 117), millest xxxx on lõhutud juhiukse kolmnurkklaas, killud uleklaasil on täkke. on maas ja salongis sees, tu

Subjektiivsest küljest oosseis on täidetud, kui eeldab omavoliline sissetungimine tahtlust. K

süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.H tegutses vähemalt

kaudse tahtlusega, pidi , et tungides autosse sisse kuivõrd ta võimalikuks pidama võõrasse paneb ta toime

õigusvastase teo ja möönis seda. Õigus ust ja süüd välistava vastas id asjaolu d puuduvad. si

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega seotud kuriteoepisood

8. KarS m § 424 sätestab vastutuse ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. KarS o eisu tunnused § 424 bjektiivse süüteokooss D.H käitumises on tõendatud eelkõige

D.H ütlustega, kus ta tunnistas süü oma d (I kd, tlk 74). Auto juhtimine

narkojoobeseisundis on tõendatud ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud arkootilise või n

psühhotroopse aine või muu sarnas põhjustatud terviseseisu e toimega aine tarvitamisest ndi kirjeldamise aktiga (II kd, tlk 154) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (II kd, tlk 158), milledest nähtub, et D.H esinesid 26.12.2011 amfetamiini tarvitamise tunnuseid.

Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.H pani teo

toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et juhib sõiduautot narkojoobes olles, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolu d puuduvad. si

Karistus

9. karistusena KarS § 200 lg 2 p 4 näeb ette vangistuse kolm kuni viisteist aastat. KarS § 214 lg 2 p 1 näeb karistusena ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb

karistusena ett tuse kuni kolm e rahalise karistuse või vangis aastat. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eesmärgi eripreventiivse saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

11

Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et D.H puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud isikuga, et arutatavad süüteod on

toime pandud katseajal. Kohus arvestab D.H sõiduautosse sissetungimise ja sõiduauto

joobeseisundi juhtimise episoodides karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja

kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Röövimise ja väljapressimise

episoodides raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine, kuid nimetatud episoodides

karistuse mõistmisel tuleb arvestada , et kasutatud vägivald ei olnud intensiivne seda

kannatanule ei tekitatud raskeid tervisekahjustusi tekitatud varaline kahju polnud suur. Arvestades kuritegude tehiolusid, D.H süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on

võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis on lõpliku l raskeima kuriteo eest ettenähtud miinimumi lähedane iitkaristusena karistuse .

Tsiviilhagid.

10. Kannatanu A. J esitas tsiviilhagi (I kd, tlk 7) summas 1 534 eurot, mis on seotud sõiduauto xxxx armatuurlaua ja akna piilari vigastusega.

Kannatanu R. T esitas tsiviilhagi (I kd, tlk 8) summas 150 eurot, mis on seotud sellega, et D.H

on korduvalt R. T raha

pandiks telefoni, mida pole võtnud ja ühes episoodis võttis tagastatud.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

Võlaõigusseadus VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku e ( ) asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju teki

taja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Asjas on leidnud tõendamist, et D.H lõhkus valduses olnud sõidu A. J auto juhipoolse

kolmnurkklaasi ja esiklaasi ning rikkus sõiduauto esikonsooli. Kuna sõiduauto oli

kindlustatud, siis kandis kindlustusandja klaaside vahetamisega seotud kulusid summas 773,10 eurot. Autosalongi lõhkumise puhul kehtis omavastutus 191 eurot. Kuna A. J ei olnud huvitatud lisakulu kandmisest, siis ta ei lasknud kindlustusandjal vahetada ka armatuurlauda.

Veho Eesti AS tegi kannatanule remonttööde hinnapakkumise (II kd, tlk 102) summas 1 534,41 eurot, millise summa väljamõistmist taotleb kannatanu süüdistatavalt. Kohus leiab, et kannatanu on tõendanud talle varalise kahju tekitamise süüdistatava poolt

ja kannatanul on

12 õigus nõuda D.H-lt kahju hüvitamist VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab varaline . kahju ka tulevikus tekkivat kahju. Seega ei ole kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks vaja, et kannatanu oleks tsiviilhagi esitamise aja seisuga reaalselt tsiviilhagis summad tasunud. A. J on nõutavad Veho Eesti AS hinnapakkumisega danud tal tekkiva kahju suuruse ja puuduvad alused tõen kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks. tsiviilhagi rahuldamisele täies Seega kuulub A. J ulatuses.

Asjas on leidnud korduvalt R. T tõendamist, et D.H võttis raha ja ühes episoodis võttis

pandiks ka telefoni, mis jäi R. T tagastamata. OG Elektra kaupluse juures toimunud episoodis jäi ebaselgeks, kui palju D.H R. T raha võtti brändi ostmiseks antud

s, s.t kas

raha summas 10 eu

rot läks äravõetud summa sisse või mitte. Kuna selles osas on tekkinud

kahtlus, tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks ja R. T tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.t summas 140 eurot.

Menetluskulud

11. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab D.H-lt riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p

-de 4, 5 ja 9 3, ning § 179 lg 1 p 1 alusel menetluskulu järgmiselt: - toimiku paljundamise kulud summas 0,45 eurot; - joobeseisundi tuvastamise uuringu kulud summas 95 eurot;

- määratud kaitsjale vandeadvokaat Arri Toomingale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 297 eurot;

- määratud kaitsjale vandeadvokaat Arri Toomingale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses summas 768 eurot; - sundraha 800 eurot.

Seega jäävad D.H kanda menetluskulud kokku summas 1 960,45 eurot.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Liivak

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiiu Pilt