4-13-1618/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1618 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

J.K´e kaebus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 27.02.2013.a otsusele väärteoasjas nr 13004934 Kvalifikatsioon: ÜTS § 54

7 lg1 Kaebuse esitaja J.K (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, õpilane: ) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Pärnu mnt 139c-1, Tallinn)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 27.02.2013.a

otsus väärteoasjas nr 13004934 ja teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista J.K ´ele ÜTS § 54

7

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, so 12 (kaksteist) eurot.

Rahatrahv tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole 10220064421013

SEB Pangas. Rahatrahvi tasumisel märkida viitenumber 9284013004934009 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi 4-13-1618, J.K.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Väärteoasi nr 4-13-1618

2 Kohtuvälise menetleja otsus

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Ljubov Vesternina

27.02.2013.a koostatud otsusega nr 13004934 karistati J.K ´et ÜTS § 54 7 lg 1 alusel rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses s.o 24 (kakskümmend neli) euro selle eest, et J.K

14.02.2013.a kell 16:19 sõitis bussis nr 44 (sõiduki reg nr 222TAK) Narva mnt 130 vastas, omamata sõiduõigust tõendavat dokumenti. Sellise tegevusega rikkus J.K Tallinna Linnavolikogu määruses nr 22, 20.09.2012.a Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja

sõidupiletite hinnad § 14 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama

kontrollõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel.

Kaebuse sisu

21.03.2013.a laekus Harju Maakohtule J.K ´e kaebus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 27.02.2013.a otsusele väärteoasjas nr 13004934. Kaebuse

esitaja taotleb trahvi määramist kuni 3 trahviühikut. Selgitab, et kaardi omab juba alates detsembrist ning valideerib alati ühistransporti kasutamisel. 14.02.2013.a sõitis ühistranspordiga. Bussisõidu ajal avastas, et kaart oli jäänud teise jope taskusse.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et J.K ei esitanud kontrollimisel oma ühiskaarti. See asjaolu on tõendatud ka menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis nr 13004934: „Sõitsin bussiga 44 ja unustasin rohelise kaardi maha. Olen Tallinna elanik, tasuta

sõiduõigusega.“ Kontrollimise hetkel J.K ei olnud esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani ta süüteo toime vähemalt hooletusest, s.t J.K´lt

kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks tallinlasena tasuta

sõiduõiguse kasutamisel ühiskaardi olemasolu. J.K

puhul ei ole Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt

karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 6 trahviühiku suurune rahatrahv (24 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuväline menetleja palub jätta J.K

Harju Maakohtule esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori Ljubov Vesternina 27.02.2013.a tehtud otsus nr 13004934 muutmata.

Kaebaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud J.K kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3 Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) väärteoprotokolli nr 13004934 (VT

toim lk 1) kohaselt puudus J.K ´el 14.02.2013.a kell 16:19 bussis 44 (sõiduki reg nr 222TAK) Narva mnt 130 vastas, kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollile kantud ütlustest (VT toim lk 1) nähtub, et J.K sõitis bussiga nr 44 ja unustas rohelise kaardi maha. Väärteoasja materjalidest nähtub, et J.K on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega.

Väärteoasja materjalide juures olevast väljavõttest omab J.K tallinlase tasuta sõiduõigust. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad määruse nr 22 § 2 p 2 defineerib sõiduõigust tõendava dokumendi mõiste, mille kohaselt sõiduõigust tõendav dokument

on sõidupilet või muu käesolevas määruses nimetatud, sõiduõigust tõendav dokument. Sama

määruse § 7 lg 8 kohaselt tuleb sõiduõiguse tõendamiseks esitada kontrolörile kehtiv e-kaart ja/või ID-kaart (alla 15-aastasel õpilaspilet) ja sõidusoodustust tõendav dokument (v.a juhul, kui soodustus on müümisel registrist kontrollitud, mida näitab info müügikanalis). Isikustatud e-kaart

kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga. Sõitja on kohustatud igal sisenemisel

ühissõidukisse sõidu e-kaardiga valideerima. Määruse § 2 p 13 sätestab, et validaator on ühissõidukis paiknev elektronseade, mille juurde asetamisel sõiduõigus valideeritakse. Määruse §

2 p 14 kohaselt on valideerimine e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Valideerimine on kohustuslik kõigile e-pileti süsteemi sõidupileti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele. Määruse § 5 lg 1 p 17 kohaselt on tasuta sõidu õigus vastavalt §-s 7 ja peatükis 4 sätestatud tingimustel isikul, kelle rahvastikujärgne elukoht on Tallinn. ÜTS § 54 7 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) euro.

Kaebajat on karistatud rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot. J.K-le määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. VTMS §

132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja J.K ´ele ÜTS § 54 7

lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

Leo Kunman Kohtunik