1-13-1898/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-1898 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi P.B’i süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Urmo Paal Süüdistatav

Nimi:

P.B

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Kodakondsus:

Eesti Vabariigi kodanik

Haridus:

kesk-eriharidus

Emakeel:

eesti keel

Töökoht või õppeasutus: PP OÜ

Karistatus:

varem kriminaalkorras karistatud: 13.12.2011.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1, 4, § 424 järgi tingimisi vangistusega 7 kuud 27 päeva katseajaga 2 aastat ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks

Tõkend: P.B´i suhtes on 07.05.2012.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kehtivusega kuni 07.05.2013.a. P.B oli kahtlustatavana kinni peetud 06.05.2012.a – 07.05.2012.a s.o 2 (kaks) päeva.

Kaitsja

Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.B KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli)

kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 06.05.2012.a-07.05.2012.a s.o 2 (kaks) päeva, seega kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 13.12.2011.a otsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud 27 päeva) ja mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

4. Vastavalt KarS § 69 lg 1,3 § 74 lg 5 asendada P.B´ile mõistetud 11 (üksteist)

kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust üldkasuliku tööga 710 (seitsesada kümme) tundi ja määrata selle töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat.

5. Kohustada P.B täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p 1-6

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. P.B ´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

7. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.B´ilt sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 480 eurot.

8. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista P.B´ilt menetluskulud:

- Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 40.80 eurot.

- Kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse

kriminaalasja kohtunumber 1-13-1898, P.B ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse P.B´it selles, et 06.05.2012.a kella 20:26 paiku

sai Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Kirill Shchepanov koos Merilyn Linnasega väljakutse Ardu alevikku, seoses kaupluse juures põleva

sõidukiga. Istudes 06.05.2012.a kella 22:25 paiku Ardu alevikus, Jõe tänava lõpus pargitud

teenistusautos registreerimismärgiga XXX, milles põlesid valgustid ja täites dokumente, tuli politseisõiduki juurde P.B, kes koputas vastu akent ja küsis, kas puhuda saaks, kuna ta tahab autoga sõitma minna. Kuna tunda oli tugevat alkoholilõhna, Ütles K. Shchepanov, et tuleb hommikuni magada ja siis pöörduda uuesti politsei poole. Seejärel sulges K. Shchepanov sõiduki akna ja P.B lahkus. Mõne sekundi möödudes koputas P.B uuesti politseisõiduki aknale ning K. Shchepanov nägi akna poole vaadates, et vastu akent oli relva taoline ese, mis oli suunatud tema poole. P.B koputas sellega mitu korda politseisõiduki aknale. Esimesel korral märkas K.

Shchepanov relva küljelt, teisel korral oli relva raud suunatud K. Shchepanovi poole. Kuna

valgustatud politseisõidukis oli K. Shchepanov väljas viibivale P.B-le hästi näha ning P.B

oli joobes, võis P.B käitumine olla ettearvamatu ning K. Shchepanov tundis ohtu enda ja oma paarilise elule. P.B-lt võeti tema kinnipidamisel ära musta värvi metallist raua ja musta värvi plastmassist käepidemega õhupüstol „Baikal“ cal.4,5 mm üldpikkusega 22 cm.

P.B , ähvardades võimuesindajat relva sarnase esemega seoses tema ametikohustuste täitmisega, selliselt, et oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime vägivalla võimuesindaja suhtes, s.o. KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav P.B ning tema kaitsja Liis Toomsalu kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus

nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus leiab, et süüdistatava P.B ´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et P.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega.

Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5.

Leo Kunman Kohtunik