1-10-16795/57 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1- -

10 16795

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2013. a., Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16795 (08940000014) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Agne Tedremaa Kriminaalasi P.J süüdistus KarS § 363 lg 1 järgi ja E.G süüdistus KarS § 363 lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatavad P.J - elukoht *, isikukood *, * kodanik, * haridus, emakeel * *, karistusregistri andmetel karistamata; , töökoht

E.G - asukoht Vasalemma alevik, Vasalemma vald,

Harjumaa, äriregistrikood xxx, karistusregistri andmetel karistamata, esindaja juhatuse liige Andres Rammul, isikukood *, elukoht *. Kaitsja Vandeadvokaat Martin Triipan Kohtuistungi toimumise aeg 07.03.2013. a

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada

lg 1 P.J süüdi KarS § 363 järgi esitatud süüdistuses loata kaevandamises

Tamme I kinnistul aristuseks rahaline karistus 100 (sada) (lugedes ja mõista k päevamäära päevamäära suuruseks 59,70 eurot), so 5970 eurot.

2. Mõista P.J KarS § järgi esitatud süüdistuses II karjääris

363 lg 1 Kurevere mäeeraldise piiride ületamises õigeks

.

3. Tunnistada E.G

363 lg 2 süüdi KarS § järgi esitatud süüdistuses loata kaevandamises Tamme I kinnistul karistuseks rahaline karistus 32 000 eurot. ja mõista

4. E.G Mõista KarS § järgi esitatud süüdistuses Kurevere II karjääris

363 lg 2 mäeeraldise piiride ületamises õigeks.

5. Mõistetud rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr

17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber

2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-16795 „ ,

1- -

10 16795

rahaline karistus . “ 5.

Tsiviilhagi jätta rahuldamata.

6. P.J-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 179 lg 1 p 2 180 lg 1 ; alusel sundraha 480 (nelisada kaheksa , kaitsjale kriminaaltoimikust koopia kümmend) eurot

tegemise kulu 25 (kakskümmend viis) eurot ja 45 senti ning tunnistajale makstud tasu 23

(kaks kolm eurot ja 03 senti, so kokku summas 528 ( kümmend ) viissada kakskümmend

kaheksa) eurot ja 48 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Haapsalu kohtumaja, otsus 1-

10-16795, menetluskulu “.

7. E.G-lt -de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 179 lg 1 p 2 180 lg välja mõista KrMS § ;

1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksa , kaitsjale kriminaaltoimikust koopia kümmend) eurot

tegemise kulu 25 (kakskümmend viis) eurot ja 45 senti ning tunnistajale makstud tasu 23

(kaks kolm eurot ja 03 senti, kümmend ) so kokku summas 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot ja 48 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Haapsalu kohtumaja, otsus 1-

10-16795, menetluskulu “.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused Pärnu esitada

Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantseleile Sadama 21 Haapsalus. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. una Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kul ekspertiisitasu 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot 49 senti.

10. Kustutada -10-8302 ja 23.09.2010 Pärnu Maakohtu 06.08.2010 kohtumääruse nr 1 prokuröri avalduse alusel Eest Vabariigi kasuks sisse kantud käsutamise täieliku keelamise keelemärked:

10.1. Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr *, *, * * jaost; Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr *, *, *, *, * * jaost. .2.Pärnu

-10-8302 ja 23.09.2010 . Kustutada Pärnu Maakohtu 06.08.2010 kohtumääruse nr 1 prokuröri avalduse alusel EV kasuks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosas nr * * jaos sissekantud kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni.

maavara kaevandamise luba * 2- . Asitõendid – l lehel, selle juurde kuuluvad mäeeraldise plaan 1- -IV`1-l lehel ning maavara kaevandamise luba * 2- l lehel ja geoloogiline läbilõige IV l

lehel, selle juurde kuuluvad mäeeraldise plaan 1 l lehel ja geoloogiline läbilõige IV - -IV`1-l lehel jätta kriminaalasja juurde.

13. Rahuldada taotlus valitud kaitsjale makst ud tasu hüvitamiseks ja välja maksta riigieelarve vahenditest E.G /registrikood xxx, asukoht Vasalemma alevik, Vasalemma vald, Harjumaa/ kasuks 21 750 tuhat seitsesada viis ) eurot (kakskümmend üks kümmend valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks.

14. Saata kohtuotsus peale jõustumist Harju Maakohtu kinnistusosakonnale ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10. aprillist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu Ringkonnakohtule Pärnu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

1- -

10 16795

kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Tallinna

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. te sisu Süüdistus

1.1. P.J-i et tema oli ajavahemikul 17.04.2000-05.11.2008.a süüdistatakse selles,

Äriregistrisse kantud kui E.G juhatuse liige ning töötE.G tootmisjuhi ametikohal, oli Majandustegevuse registri järgi E.G mäetööde vastutav spetsialist, olles seega ka juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 mõttes. P.J, töötades tootmisjuhina, kelle ülesandeks oli kaevandamise korrektse ulatuse, tehnoloogia ja kaevandatava maavara kvaliteedi tagamine, tegutsedes juriidilise isiku majandustegevuse käigus juriidilise isiku huvides, ja

jättis taotlemata ja saamata Keskkonnaministeeriumist nõutavaid kaevandamislubasid dolokivi kaevandamiseks ning teades, et E.G kaevandamisluba allpool toodud kohas ja ulatuses puudub, andis korralduse E.G-st öötavatele isikutele igapäevase majandustegevusega tegelemiseks, so maavara kaevandamiseks, mida viimased tema korraldusel ja teadmisel ka tegid, juhtis ja korraldas ettevõttes kaevandamistegevust, mille tulemusel kaevandati ajavahemikul 2002-2008.a, Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas üleriigilise tähtsusega

Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääril ja osaliselt Tamme I katastrinumber * maaüksusel kaevandamislubadega määratud mäeeraldise piiridest väljudes dolokivi * ja *

maavara kaevandamise õiguseta horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus 16030 m3 ja vertikaalsuunaliselt sügavamale mahus 148800 m3, millest ajavahemikul 2005-2008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Kurevere II karjääril vertikaalsuunaliselt 75754,08 m3 dolokivi ning Tamme I katastrinumber * maaüksuse 0,22 ha suurusel maa-alal 2007. aastal horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus tehnoloogilist dolokivi

11016,46 m3 ja kõrgemargilist 4284,18 m3, 2008. aastal samal Tamme I maaüksuse 0,22 ha-l tehnoloogilist 420,11 m3 ja 163,38 m

3 kõrgemargilist dolokivi.

Kaevandades ajavahemikul 19.03.2002 kuni 01.04.2005 Kurevere II karjääril 19.03.2002 välja antud maavara kaevandamise loa * määratud mäeeraldise piiridest väljudes rikkus P.J 09.11.1994 vastu võetud ja kuni 01.04.2005 kehtinud Maapõueseaduse § 25 lg 1 sätteid, mille kohaselt maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides.

Kaevandades ajavahemikul 01.04.2005 kuni 03.11.2008 Kurevere II karjääril maavara kaevandamise lubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes ning Tamme I maaüksusel maavara kaevandamise loata dolokivi maavara kaevandamise õiguseta rikkus P.J 01.04.2005 vastu võetud ja kuni käesoleva ajani kehtiva Maapõueseaduse § 25 lg 1 sätteid, mille kohaselt kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires.

Maapõueseaduse § 74 lg 1 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku l

asundit ilma nõutava loata.

Maapõueseaduse § 74 lg 2 kohaselt nõutava loata maavara kaevandamisel arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru keskkonnatasu kümnekordse määra suuruse summana, millest tulenevalt tekitati kuriteoga keskkonnale varalist kahju kokku 11 436 914.16 krooni suuruses summas (2005.a

1499487.36 krooni, 2006- 2131708.80 krooni, 2007.a 3019449.60 krooni ja 2008.a 464256

1- -

10 16795

krooni). Sellise tegevusega pani P.J jätkuva kuriteona toime looduskasutusloata tegutsemise, s.o KarS § 363 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. E.G süüdistatakse selles, et P.J oli ajavahemikul 17.04.2000-

05.11.2008.a Äriregistrisse kantud kui E.G juhatuse liige ning töötE.G tootmisjuhi ametikohal, oli Majandustegevuse registri järgi E.G mäetööde vastutav spetsialist, olles seega ka juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 mõttes. P.J, töötades tootmisjuhina, kelle ülesandeks oli kaevandamise korrektse ulatuse, tehnoloogia ja kaevandatava maavara kvaliteedi tagamine, tegutsedes juriidilise isiku majandustegevuse käigus ja juriidilise isiku huvides, jättis taotlemata ja saamata Keskkonnaministeeriumist nõutavaid kaevandamislubasid dolokivi kaevandamiseks ning teades, et E.G kaevandamisluba allpool toodud kohas ja ulatuses puudub, andis korralduse E.G töötavatele isikutele igapäevase majandustegevusega tegelemiseks, so maavara kaevandamiseks, mida viimased tema korraldusel ja teadmisel ka tegid, juhtis ja korraldas ettevõttes kaevandamistegevust, mille tulemusel kaevandati ajavahemikul 2002-2008.a, Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere külas üleriigilise tähtsusega

Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääril ja osaliselt Tamme I katastrinumber * maaüksusel kaevandamis määratud mäeeraldise piiridest väljudes dolokivi lubadega * ja *

maavara kaevandamise õiguseta horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus 16030 m3 ja vertikaalsuunaliselt sügavamale mahus 148800 m3, millest ajavahemikul 2005-2008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Kurevere II karjääril vertikaalsuunaliselt 75754,08 m3

dolokivi ning Tamme I katastrinumber * maaüksuse 0,22 ha suurusel maa-alal 2007. aastal horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus tehnoloogilist dolokivi 11016,46 m3

ja kõrgemargilist 4284,18 m3

, - 2008. aastal samal Tamme I maaüksuse 0,22 ha l tehnoloogilist 420,11 m3 ja 163,38 m3 kõrgemargilist dolokivi.

Kaevandades ajavahemikul 19.03.2002 kuni 01.04.2005 Kurevere II karjääril 19.03.2002 välja antud maavara kaevandamise loa * määratud mäeeraldise piiridest väljudes rikkus P.J 09.11.1994 vastu võetud ja kuni 01.04.2005 kehtinud Maapõueseaduse § 25 lg 1 sätteid, mille kohaselt maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides.

Kaevandades ajavahemikul 01.04.2005 kuni 03.11.2008 Kurevere II karjääril maavara kaevandamise lubadega * ja * määratud mäeeraldise piiridest väljudes ning Tamme I maaüksusel maavara kaevandamise loata dolokivi maavara kaevandamise õiguseta rikkus P.J 01.04.2005 vastu võetud ja kuni käesoleva ajani kehtiva Maapõueseaduse § 25 lg 1 sätteid, mille kohaselt kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires.

Maapõueseaduse § 74 lg 1 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata.

Maapõueseaduse § 74 lg 2 kohaselt nõutava loata maavara kaevandamisel arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru keskkonnatasu kümnekordse määra suuruse summana, millest tulenevalt tekitati kuriteoga keskkonnale varalist kahju kokku 11 436 914.16 krooni suuruses summas (2005.a

1499487.36 krooni, 2006- 2131708.80 krooni, 2007.a 3019449.60 krooni ja 2008.a 464256 krooni). Sellise tegevusega pani E.G jätkuva kuriteona toime looduskasutusloata tegutsemise, s.o KarS § 363 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

Kohtuistungil uuritud tõendid

1- -

10 16795

2.1. Tunnistajad Kohus

on võtnud vastu KrMS § 296 lg 1 ja 3 ning § 2862 lg 1 alusel kohtuistungi protokolli /III köide lk 11 / tunnistajate varem antud ütlustega samas kriminaalasjas. -36

2.1.1. Tunnistaja A. N.

ütluste kohaselt P.J ülesandeks oli kogu E.G karjääride töö korraldamine. P.J-iga sai konsulteerida, mida on vaja edasi teha, kust kaevata. Vastutas sisuliselt P.J. P.J koostas aruanded, suhtles ka lõhkajatega, tellis lõhkamised. P.J palju on kaevandatud. P.J - käis karjääris 2 3 korda nädalas. Tamme I kinnistul on tunnistaja ütluste järgi ilma loata kaevandatud. Kinnistut hoiti pikka aega mittekaevandamises, sest teati, et luba peaks kohe tulema, kuna kõrval asuval maatüki osal tuli luba nelja kuu jooksul. „ l -kohe tulema, siis ei saanud seda

sinna ligi saanud. “ Tunnistaja A. N. arvab, et korralduse lõhketöödeks Tamme I kinnistul andis P.J. “

Tunnistaja A. N. on kinnitanud, et Kurevere 2 karjääris oli kohapeal luba olemas, kuid kaardimaterjali ei olnud loa juures. Tunnistaja ei teadnud, kui sügav on karjääri põhi ja vastas küsimusele, kas järgiti väljakujunenud põhja järgmiselt: a, mis oli eelnev “

2.1.2. Tunnistaja T. P. - *

andis kohtus ütlusi, et 2003 2006 oli tema Kurevere karjääris , tööks oli igapäevase tootmistegevuse otsene juhtimine. Tootmisjuht oli P.J , kes oli tema otsene ülemus. P.J oli nii Kureveres kui ka teatud osal Vasalemmas tootmisjuht, kes tegeles tootmise strateegilise ehk siis pikaajalisema juhtimisega. Mõni päev oli P.J Vasalemmas, aga üldjuhul oli ta Kureveres. Keskkonnateenistusele või ministeeriumile esitatavate paberitega tegelesid P.J ja R tegi need paberid, mis pärast ministeeriumisse läksid, . E. R. ressursimaksu aluseks olid.

Tunnistaja ütluste järgi „ “ Põhja sügavuse osas „ -ajalt “

2.1.3. Tunnistaja H. L.

andis kohtus ütlusi, et töötab karjääris alates 1998.a. otsene ülemus oli P.J , kes oli tootmisdirektor. P.J suhtles marksheider büroodega, lõhkajatega suhtlesid P.J , T. P., lõpuks ka A. N.

2.1.4. Tunnistaja K. R. alates 1999.a. P.J oli

andis kohtus ütlusi, et töötab E.G

ka tema ülemus, oli juhtkonna liige. P.J liikus karjääris pidevalt. Töödes olid pausid lume tuleku -15 cm. st lume minemiseni. Karjääri tasapinnal oli kõikumine 10

2.1.5. Tunnistaja I. O.

andis kohtus ütlusi, et töötab E.G, jälgib purustusliini, P.J on tema ülemus, otseseks ülemuseks oli vahetuse meister. P.J käis karjääris küllalt tihti. Talvekuudel oli tööde tegemisel paus.

2.1.6. Tunnistaja V. P. - ,

andis kohtus ütlusi, et perioodil 2002 2008 töötE.G tööülesandid andis meister, vahel andis tööülesandeid ka P.J . P.J käis karjääris päris tihti. Karjääri sügavus oli kõikuv, tasapind kõigub, meetrist vahet päris ei ole.

2.1.7. Tunnistaja T. S. -2008 oli E.Gis *, *

andis kohtus ütlusi, et 2002 , vahetu ülemus oli

T. P., P.J andis tööülesandeid harva. On ikka P.J-i näinud karjääris.

1- -

10 16795

2.1.8. Tunnistaja J. V. on tellinud marksheider

andis kohtus ütlusi, et E.G

mõõdistustöid J.Viru Marksheideri büroost, kus tunnistaja töötab . Töö sisu oli järgnev: * ja *

kaevandatud mahtude määramine ja lao seisu määramine. Mõõdistamissagedus oli vastavalt vajadusele. Võib öelda, et igakuiselt.

Marksheider mõõdistamine põhineb geodeesiale, on vastavad instrumendid ja meetodid. Varasemalt elektrontahhomeetriga, seda tuli teha koos paarilisega, üks isik oli aparaadi taga ja teine oli lati taga. Aastast 2007. läks meie büroo üle GPS – mõõdistamisele. Töö muutus kardinaalselt- -seadme abil ja enam ei olnud väljas sai käia üksinda, mõõdistamine toimus GPS vaja meeskonnatööd, sai teha üksi. Kui rääkida instrumentidest, siis need olid piisava täpsusklassiga, et tagada nõuetekohane mõõdistamine. Kameraaltöid ehk sisetööd teostasime arvutiprogrammiga Microstation. Esimesed mõõdistamised võisid olla käsitsi arvutatud. Piiride märgistamine on viimase aja teema, jah, seda tööd sai tehtud vastavalt tellimustele. Sügavuse mõõtmine ei kuulunud tööülesannete hulka. Kaevanduse mahu määramine ja lao seisu määramine kuulus tööülesannete hulka. Mõõtsin igakuiselt, lae ja põhjakõrgus mõõdetud. Balti süsteemis. Marksheideri kohustus on, kui ta väljastab ka täiendatud mäeeraldise plaani, siis on nõue, et tuleb plaanile kanda uued kõrgused. Nii põhja kui laekõrgused. Mäetööde täpsus on 80 -

cm 1 m, siis tuleb mitmeid asjaolusid arvestada - – maapõu, geoloogia, tehnoloogiat kuidas kaevandatakse.

2.1.9. Tunnistaja E. H. selle kohta, et on Vooglers Eesti puur

andis kohtus ütlusi lõhketööde juhina alates 2006. või 2007. aasta algusest alates juhtinud Kurevere II karjääris lõhkamistöid.

Kurevere karjääris juhatas töid Karjäärimeister, kelleks oli P.J ja vist oli ka A. N., kes näitasid karjääris kohad, kus puurida ja lõhata ääri lõhkamistööde teostamisel lähtuti juba . Karj kaevandatud põhjast. Tunnistaja ütluste kohaselt ei pidanud ta oluliseks rääkida põhja kõrgusest

P.J-iga, samuti ei antud tunnistajale kaardimaterjale . Tunnistaja , millest lõhkamisel lähtuda ütluste kohaselt: „ .“

2.2.10. Tunnistaja

R. R. loa nr * kohta keskkonnaministeeriumis nõunik andis kohtus ütlusi

vastates küsimusele, kas geoloogilise läbilõike alusel kaevandatav maavara vastab kuupmeetritele, mis on loa tekstis kirja pandud järgmiselt: „ e seletuskirjas on ka juttu 8 KMIN 034- siis siin on ehitusdolomiit- 171 000 m3 ja tehnoloogiline dolomiit 599000 m3, kui need kokku liidame, saame 700 000 m3, peaaegu

“ Tunnistaja R. R. kinnitusel oli kaevandmise sügavus 8m geoloogilisel läbilõikel. Tunnistaja R. R. * a 19.03.2002 ja selle ütluste kohaselt anti E.Gile üle luba , mis anti välj loa on kätte saanud hr P.J 25.03.2002. Allkiri on loal olemas. Teistele asjaosalistele saadeti kirjaga - Hanila VV, Läänemaa Keskkonnateenistusele ja Tehnilise Järelevalveametile.

Tunnistaja vastas küsimusele, kas te oskate öelda, kuhu võis saada õige geoloogiline läbilõige keskkonnaministeeriumist järgmiselt: „ ein lukustatud uksega, seal istus referent, siis tuli kabinet ja l - kohtutoimik tl 80 ( esitatud tl 74)- -

1- -

10 16795

taotlus tehti tunduvalt hiljem.“

eksinud. 0,1 tuhat tonni, sest s -

Kuidas mäeeraldise piiridest kinnipidamist on võimalik arvutada?

Sügavuse osas? selt. 2002 meie valdkond ei

Kas loa * juures oleva asendiplaani plaanilt on näha kui kaugele on kaevandamine jõudnud? datud. Neid plaane ei tehta kogu aeg ringi. Olemasolev olukord loa * Kui eeldame, et eraldise piir on kõrgemal kui see valge osa alumine joon, kas siis oleks KK ministeeriumi menetlev ametnik näinud seda, et on juba üle mindud? on valesti. 034

2.2.11. Tunnistaja

M. S. Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna nõunik andis kohtus ütlusi

v Kas loal nr * astates järgmistele küsimusele: vormil märgitud varukogused vastasid

mäeeraldise sügavusest tulenevatele kogustele? Ei. Maavarude koondbilansis olid varud Mis oli 2009.a. aerofotodelt näha? „Et k

2 m kõrgust. Et see oli selge, rohkem ei aevandatud on kuskil 0- teadnud.“ Kellelt tellisite mõõdistustööd? „ “

Asitõend nr 2 oleva asendiskeemi taustal, kas siit plaanilt on näha kõrgus, kuhu on jõutud * kaevandamisel? Miks ei avastatud * * välja andmisel, et on mäeeraldisest kaevandatud all pool? ja ei osa

2.2.12. Tunnistaja Eesti geoloogikeskuse juhtivgeoloog ja keskkonnaekspert * andis kohtus ütlusi vastates järgmistele küsimusele: Te olete andnud kirjaliku arvamuse ja kas teie arvates on kaevandamisega selliselt nagu see on toimunud, tekitatud sisuliselt keskkonnale kahju?

kaevandusloas arvestatud, et kvaliteetne maavara tuleb kaevandada maksimaalselt ja ei saa defitsiitse tehnoloogilise dolokivi -

kontrollisin, on selles piirkonnas loodusliku vee pinnatase 3-4 veekoguks, tuleb teda 1, 5-

- 3 m

pinnast peale vedada, et veepin Kuidas te selgitate seda, et sügavamale minek ei või põhjustada põhjavee alanemist? on 3- 4 m piirides ja kui sinna veekogu tehakse, siis

1- -

10 16795

- neli meetrit ja see tase on ka praegu iseloomulik piirkonnale kuival perioodil. Tervele piirko 3,2- Mis te ütlete Tamme I maaüksuse, loodeosas kaevandatud riba kohta, et sealt on varu välja kaevatud? oli teada, et arendaja saab maa enda kasutusse, aga dokumendid ei olnud korras, aga oleks

2.1.10. Tunnistaja R. E. varasemalt antud ütlused ristküsitluse kasutamise võimaluseta /3 tunnistaja ülekuulamise protokolli, I kd tlk 51 58, tõendina vastu võetud KrMS § 291 lg 1 p 3 -

alusel/. Prokuröri hinnangul tõendavad R. E ütlused seda, mis puudutab Tamme I maaüksuse .

kaevandamist, et loa taotlus esitati sealt kaevandusest keskkonnaministeeriumile 2006.a, et kaevandada 0,17 ha suurusel pinnal. Kuna loa väljaandmine viibis, tööd karjääris lõppesid, otsustati kaevandada karjääri loode nurk enne loa kätte saamist. Otsuse võttis vastu juhtkond. R. Eenpuu ütluste kohaselt otsustati enne loa kättesaamist siiski kaevandama asuda.

2.2. Kannatanu esindaja Kannatanu esindaja M. P. millele tuginevad andis kohtus ütlusi vastates järgmistele küsimusele, arvutuse aluseks võetud maavara kogused? „ . E.

Reaalsete geoloogiliste uuringute tulemusi ei ole ta arvesse võtnud?

koondplaane, mahuaruandeid ja AS Kobrase poolt koostatud ekspertiisi hinnangut on

Kas teie metoodika lähtub eeldusest, et mida rohkem pindalaliselt kaevandati, siis seda rohkem toimus ülekaevandamist sügavusse? “ -

- 2004 ei

el. Kas KKI on rakendanud kahjunõue oletusliku metoodika alus 2008, meie oma kahju oleme esitanud

2005 sitanud ja vastavalt -

Kuidas see kogus on konkreetselt kindlaks tehtud?

Kas see teie metoodika välistab selle, et kogu see 148 000 oleks kaevatud 2002 a ja hilisemalt ei oleks ülekaevandamist olnud, siis teie metoodika rakendamine toob kaasa selle, et ülekaevatud kogus kandub arvutuslikult üle uude perioodi? kaevata 140 000, Kas oleks võimalik, et see oleks toimunud

2003, 2004, 2005 ja 2006 aastal, kogu selle mahu kaevamine? mahuaruandlusest, kui on piiratud andmed ja piiratud dokumendid,

2.3. Dokumen

taalsete tõenditena uuris kohus

2.3.1. -63/ Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos asendiplaani ja koondplaaniga /I kd tlk 59 . Vaatlusprotokollis on vaadeldud sündmuskohta Kurevere II karjääri Tamme I maaüksust ja kus

1- -

10 16795

prokuröri hin on märgitud ära milline on loata kaevandatud ala pindala ja kaevandatud ala nangul

ligikaudne sügavus. Asendiplaanist /tlk 61/ nähtub milline on loa nr järgi kaevandatud ala

*

(keskel), loa nr * ala (viirutatud teistmoodi) ja märgitud on ära ka Tamme I maaüksuse ala (kitsas riba, mis on omakorda ära viirutatud) koos alade mõõtmetega. Koondplaanil /tlk 63/ on esitatud №rkalk AS-i poolt kaevandatud pindalad, mis on koostatud J. Viru Markseideribüroo andmebaasi alusel. Koondplaanil , mis on ka on märgitud ära need alad evandatud aastate lõikes, mis prokuröri hinnangul on ine ka tsiviilhagi seisukohalt ning on ära märgitud olul

hektarid, mis on mingil aastal kaevandatud.

2.3.2. Asitõendite vaatlusprotokollid, kus on vaadeldud maavara kaevandamise lubasid ja plaanide sisu ning maavara kaevandamise load * ja * /I kd tlk 64-75/.

Tlk 70 maavara kaevandamise loal * on märgitud kogused, kui palju oli seal lubatud kaevandada. Loale on lisatud läbilõigete plaanid. Kaevandatud ala, mis on lubatud kaevandada, märgistab punane joon, samuti on näha millisele kõrgusele on lubatud selle loa alusel kaevandada. Plaanil on näha, kus horisontaalis oli lubatud kaevandada. Punane joon on mäeeraldis, mille kohta see luba välja anti, mille keskel võis kaevandada. laani joonisel on näha P

piirid horisontaalses suunas, punane mäeeraldise piir, kuid sellele ei ole märgitud mäeeraldise sügavuse kõrgust. õrgusjooned näitavad mäeeraldise maastiku kõrgust enne kaevandamist, K kuid mäeeraldise sügavust ei ole sellele plaanile märgitud. Maavara kaevandamise luba * on teise ala kohta, kust näha kogused, mida lubatud kaevandada ning läbilõige, millel märgitud mäeeraldise piir punase joonega, dolokivi varu kontuur ja toodud ära kaevandatud sügavus.

2.3.3. E.G poolt menetlejale edastatud m

* kohta /I

äeeraldise plaan ja läbilõige loa nr kd tlk 76-77/. , et E.G oli samasugune luba juba olemas, Nimetatud tõendist nähtub mis oli õige läbilõige.

2.3.4. E.G oa nr * kohta /I

poolt menetlejale edastatud mäeeraldise plaan ja läbilõige l kd tlk 78-79/.

2.3.5. Maavara kaevandamise loa *

kohta esitatud vale geoloogiline läbilõige /I kd tlk 80/.

Kuupäev 15.11.1998. a, kus on näha, et sellel mäeeraldisel on teistsugune sügavus. Selle geoloogilise läbilõike järgi, mis oli ka keskkonnaministeeriumis, on näha, et kae

vandamissügavus (mida näitab punane joon), on 8 m alla merepinna.

2.3.6. edastatud maavara kaevandamise loa * Tehnilise Järelevalve Ameti poolt E.G-le dokumendid /I kd tlk 81-102/. Nimetatud tõend näitab seda, millised dokumendid

Keskkonnaministeerium 2002. a esitas Teh . nilise Järelevalve Ametile

2.3.7. Hanila Vallavalitsusest saadud luba * kohta /I kd tlk 103-104/, kus on samasugune läbilõige nagu Keskkonnateenistusel.

2.3.8. AT väljavõte /I kd tlk 105/, millega kaitsja soovib tõendada, et Keskkonnaministeerium on algatanud maavara kaevandamise loa * muutmise. Luba * paikneb Kurevere dolokivi maardlas ja kirjas on, et E.G taotleb Kurevere II dolokivi karjääris kaevandamise sügavuse vähendamist 9 meetri võrra. E.G arusaam sellel ajal oli see, et kehtib nn sügavamal luba ja sooviti sügavust vähendada, kuna tegelikult ei olnud soovi nii sügavale kaevandada ja Keskkonnaministeerium on sellise taotluse menetlusse võtnud.

2.3.9. . R. e-kir /I kd tlk 106- Nõupidamise protokoll, mis toimus Keskkonnaministeeriumis ja R

109/. Keskkonnaministeeriumi nõupidamisel 05.12.2008 osalesid Andres Rammul ja R. E. E.G-st, juhatas R. R. vandamisluba * Keskkonnaministeeriumist ja küsimuse all oli kae . Arutati seda küsimust, et milline on õige luba ja mis vahe nendel lubadel siis on ja on näha, et keskkonnaministeeriumi luba erineb Hanila valla, Läänemaa Keskkonnateenistuse omast, vertikaalon teise kohapeal. ja horisontaalmõõtmed on erinevad, punane joon

1- -

10 16795

2.3.10. Kaevandamise loa muutmise taotlus /I kd tlk 110/. Tõend seondub AT väljavõttega ja näitab E.G

taotlust, et 2008. a veebruaris selline taotlus esitati Keskkonnaministeeriumile ja selle kohta avaldati maikuus AT-s teadanne.

2.3.11. Väljavõte kinnistusregistrist /I kd tlk 111/, mis tõendab, et Tamme I maaüksus kuulub E.G-le.

2.3.12. Hanila vallavolikogu otsus 10.10.2007. a /I kd tlk 112/, millest nähtuvalt vallavolikogu on nõustunud kaevandamisloa muutmisega, see puudutas Tamme I maaüksust.

2.3.13. AT väljavõttega seotud Keskkonnaministeeriumi 19.08.2008 kiri /I kd tlk 113/, mis kaitsja hinnangul tõendab seda, et Keskkonnaministeerium ei pidanud 2008. a augustis kuidagi imelikuks seda taotlust, mis oli esitatud.

2.3.14. E.G 2006. a taotlus (lk 114) tõendab seda, et oli taotletud Tamme I maaüksuse osas kaevandamisloa * muutmist.

2.3.15. Eesti Maavarade Komisjoni 05.12.2007. a istungi protokolliline otsus nr * /I kd tlk 115/ millest kaitsja hinnangul on näha, et eelnõuga ei nõustutud ja põhjus, miks ei nõustutud ei olnud mitte selles, et oleks olnud mingisuguseid probleeme selle kaevandamisega või oleks olnud avalikkuse vastasseisu, vaid probleem oli lihtsalt selles, et taotlusmaterjalides olev varu kirjeldus ei olnud eraldi välja toodud.

2.3.16. Maavara kaevandamise loa eelnõu /I kd tlk /, mis tõendab kaitsja hinnangul seda, 116-118

et, amme 1 Keskkonnaministeeriumis oli valminud maavara kaevandamise loa eelnõu T maaüksuse suhtes ja älja andma a lõpu seisuga. oldi valmis luba v 2007.

2.3.17. Maavara kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri /I kd tlk 119-126/. T on õendist näha, et

kaevandatava maavara mahud on numbriliselt ei ole mõnevõrra erinevad ning seega taotlus rahuldatud päris sellisel kujul, kui ta esitati. Taotluse esitaja on P.J.

2.3.18. aerofotod, mis lisatud tunnistaja M. S. -128/, kus on ülekuulamise juurde /I kd, lk 127 näha, et kuidas asetsevad need karjäärid, et millise loa alusel kuskil karjääri osas kaevandamine oli lubatud.

2.3.19. Ekspert-asjatundjana V. P. keskkonnaeksperdina on andnud arvamuse /I kd, lk 129-131/ mäeeraldise dolokivi aktiivse tarbevaru kaevandamise kohta kaevandamisloaga mäeeraldise piires lubatust sügavamalt.

2.3.20. Ekspertiisiakt ja sellega seotud tõendid / 139/. Lisatud eksperdi päd I kd, lk 132- evust

kinnitavad tõendid. Järeldustes on märgitud ära, et Kurevere II karjääris on kaevandatud lubadega nr * ja * määratud mäeeraldise piiridest horisontaalsuunaliselt väljapoole, on karjääri piiril viirutatud ala, on samuti kaevandatud vertikaalsuunaliselt sügavamale ja

horisontaalsuunaliselt on väljapoole kaevandatud 2238 m2 suurusel alal 16 030 m3 ja vertikaalsuunaliselt kogu karjääri ulatuses luba * piirides 144,6 tuhat m3, luba * plokk * piirides 0,2 tuh. m3 ja plokk * piirides 4,0 tuh m3.

2.3.21. , maapõueõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt /I kd, lk 140-145/, mis on koostatud 16.04.2009, kus on hinnatud seda kahju, mis on keskkonnale tekitatud ja on toodud ära kahju arvestus.

2.3.22. Ettepanekud maapõue seaduse muutmiseks /I kd, lk 146-147/. Keskkonnainspektsioon on kannatanu esindaja, õiguslike seisukohtade mõttes on vaidluse küsimuseks muuhulgas see, et kuidas tõlgendada mitme seaduse koosmõju. Eeskätt 2. lk lõpuosast ja 3. lk algusest on näha keskkonnainspektsiooni, kui kannatanu enda seisukohti.

2.3.23. E.G poolt esitatud maavarade kaevandamise mahu aruanded (lk 148-150), koostatud E.G andmete põhjal. Aastate lõikes 2002 näha, millises mahus on loa nr -2006 on * et kaevandatud tuhandetes alusel E.G kaevandanud, toodud ära m3. Teisel lehel on näha,

1- -

10 16795

m3. Seda mahtu 2003.a. oli 150,797 tuhat m3, 2004.a. 171,9 tuhat m3, 2005.a. 122,1 tuhat m3, 2006.a. oli tehnoloogilist dolomiiti 93,5 tuhat m3, kõrgemargilist dolomiiti 36,2 tuhat m3.

2.3.24. Äriregistris väljavõte E.G kohta /I 155/, sealt nähtub et P.J on kd, lk 151- juhatuse liige olnud see periood ja et Andres Rammul on alates 2001 juhatuse liige.

2.3.25. Dokumendi väljastamise nõue E.G ja vastus /I kd, lk 156-169/, kõigepealt on tehtud päring E.G-le ja siis saadud vastus. E.G kaevandamisload *, *. Vastuses on märgitud ära kes vastutas kaevandamise korralduse eest, E.G tootmisjuht

P.J , kes oli ka mäetööde riikliku tegevuslitsentsiga mäetööde eest vastutav isik ja oli vastutav spetsialist ka E.G registreeringus majandustegevuse registris.

2.3.26. Maavara kaevandamise luba * /I kd, lk 170-171/, objekti kontrollimise dokument /I kd, lk 172/, geoloogilise uuringu dokumendid /I kd, lk 173-183/, seletuskiri /I kd, lk 184-190/. Maavara kaevandamise luba * ja *, mille osas on süüdistusaktis etteheiteid tehtud, need piirnevad mäeeraldisega, millele antud luba *.

2.3.27. Markšeiderimõõdistused /II köide lk 1 102/, millest nähtub, et keskkonnaministeeriumi -

keskkonnatehnoloogia osakonna * R. R. on saatnud menetlejale kaevandamistegevuse kontrollmarkšeiderimõõdistamise aruanded, näitavad seda et kui palju, et teostati

kontrollmõõdistused ja mõõdeti ära kui palju on Kurevere II karjääris dolokivi E.G poolt kaevandatud. * kohta lk 40-41 saadud tulemused perioodil 19.03.2002 08.08.2009 on – Kurevere II karjääri mäeeraldisel kaevandatud kokku 773 tuh m3, väljaspool mäeeraldist plokis

6 on kaevandatud 172 tuh m3 ja ka väljaspool maardla piire on kaevandatud 1 tuh m3 Mäeeraldise piires on kogu kasulik kiht pindalaga 9,66 ha ammendatud. * kohta on samasugune markšeiderimõõdistamine tehtud lk 73 on jõutud tulemusele, et perioodil 20.04.04 kuni

08.08.2009 on ploki * piires kaevandatud 4 tuh m3 ja allpool mäeeraldise piiri on plokis * kaevandatud 27 tuh m3, ploki * * s mäeeraldisega külgneval alal 2 tuh m3. Mäeeraldise plokk kohta on kaevandatud 4 tuh m3 ja allpool plokk * piiri plokist * on kaevandatud 3 tuh m3. On tehtud skeem selle kohta, joonis *, kust on näha plokkide kaupa kui palju on kuskilt kaevandatud.

2.3.28. Maaameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projekt /II köide lk 103 137/, on näha -

Kurevere II karjääris aastate jooksul teostatud tööd, et kui palju mingil perioodil on kaevandustegevus toimunud, on seondatud ka lubadega. 1994 aastal Sellelt on näha, kui palju oli oli kaevandamata ud * kaevandatud, , 2002 a Kurevere II karjääris kaevandat i. 2008 on näha et on (lk 107) 2006- * 2008 on põhjaservas ära kaevandatud taotletava laiendusega hõlmatud maavara, kõrgusmudelid näitavad, et maapinna absoluutkõrgus on vahemikus 0-2 meetrit. Lk 108 on kaevandamisloa * mäeeraldise põhjaosa, äratoodud 2006.a. fotol ja 2008.a. võrreldaval sama koht on näha et on taotletaval laiendusalal kaevandtaud ilma loata. Mäeeraldised kõrgusmudelid 2008-2009 (lk 111) ära märgitud et mäeeraldise põhjaservast on dolokivi väljatud 0,2 ha suurusel alal ja samale piirkonnale on esitatud mäeeraldise laiendamise taotlus ja dolokivi on kaevandatud katastriüksustel Tamme ja Tamme I.

2.3.29. E.G poolt menetlejale saadetud P.J-i, ja R II köide lk . E. ametijuhendid /

138-141/. P.J oli E.G tööl tootmisdirektorina ja vastutas Kurevere karjääri tootmisprotsessi korraldamise eest oli ka mäetööde eest vastutav spetsialist nimetatud perioodil, oli ka juhatuse liige. R. E. keskkonnaspetsialistina, tema ülesandeks oli keskkonnaalase tegevuse nõustamine ja korraldamine ja õigusaktidega ja lubadega kehtestatud keskkonnaalaste kohustuste täitmine.

2.3.30. Väljatrükk majandustegevuse registrist /II köide lk 142/, kus nähtub et P.J on E.G

vastutav spetsialist, mäetöödega tegelev isik.

2.3.31. I

. seloomustus P.J kohta /II köide lk 144/

2.3.32. O

-171/. 13.02.2004.a. lk bjekti Kurevere Karjääri kontrollimise protokoll /II köide lk 170

170 keskel on allajoonitud tuvastati, et ettevõttel on olemas vajalikud load maavara

1- -

10 16795

kaevandamiseks. Teisel leheküljel 171 p.13 näha, et on kontrollitud kaevandamismahtu. 17.08.2006 objekti kontrollimise protokoll, samaoodi on et tuvastati - ettevõttel olemas vajalikud load maavara kaevandamiseks.

2.3.33. Õ mise õiguse tasuga /II köide lk 172/ iend, mis seondub kaevanda

. E.G selgitab selle tõendiga, et kogu sellele maavara varule mis välja võeti, ei toimunud varjatult, seda deklareeriti, ja selle eest on makstud aastate jooksul riigile ühekordses määras tavapärase kaevandamise järgule ka kaevandamisõiguse tasu üle 22 miljoni krooni.

2.3.34. *

-174/ loa nr * kaevandamisel loa juurde käivad plaanid /II köide lk 173 , mis tõendavad järgitud põhjakõrgust.

2.3.35. T

-190/. õendid E.G poolt tasutud maksed kaevandmisõiguse eest /II köide lk 175 Dokumentide järgi on E.G maksnud kaevandamise eest Kurevere karjääris kõrgendatud määra järgi keskkonnatasu, makseteatised, vastavalt keskkonnaseadusele on ka täitedokumendid. On makseteatis, siis teatise põhjendused, lõpus maksekorraldus nende summade tasumise kohta.

2.3.36. OÜ Inseneribüroo Steiger arvamus /III köide lk 1 . OÜ Ineneribüroo Steiger Erki

-10/ Niitlaane poolt antud arvamus selle kohta, et keskkonnale ei ole kahju tekitatud.

2.3.37. Maavara kaevandamise loa * muutmise taotluse plaanimaterjalid , mis on /III köide lk 56/ tehtud seisuga 01.06.2006.a.. Kui 2004.a. plaani siis oli kaevandamise järk maardlas ligikaudu 1/3 peal, 2006.a. plaanilt nähtuvalt on kaevandamine ca 2/3 juures ja kõik kõrgusmärgid, mis on mäeeraldise peal on plaani pealt näha. Kõrgusmärkide kõige väiksem

on sellel alal ad kaevandamise järgsed sügavused 0,86 m, 1 m ja 1,5 m. 2.4.

Süüdistatavate ütlused

2.4.1. Süüdistatav P.J end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud

P.J on oma tööülesannete kohta andnud järgmisi ütlusi. Perioodil 2002-2008 oli ta

E.G juhatuse liige, tootmisdirektori kohustetäitja, kes vastutas karjääri töö eest

Kureveres aastani 2004. Töö iseenesest seisnes selles, et viia ellu firma strateegiaid ja ülesandeid, toota sellist toodangut kui meie klientuur nõudis, seejuures jälgida et oleks tagatud inimeste ohutus ja et oleks jälgitud seadusandlust, mille baas on hästi suur, et mitte teha kahju keskkonnale ja suhtlus naabritega. Kuni aastani 2003 oli Kurevere karjääris meister, kes allus otseselt P.J-ile. Alates aastast 2003 toimusid üsnagi suured muutused. 03.03.2003 võeti firma poolt tööle hr P., kes on hariduselt mäeinsener. 2003 võeti tööle hr R. E., ta oli firmas olemas, olid teised ülesanded, tema ülesandeks jäi, kuna tootmine läks väga laiaks, siis tema ülesandeks jäi ka suhtlemise keskkonnaministeeriumiga, geoloogiakeskusega, just nende samade lubade küsimustega, mis puudutab saastelubasid, kaevandamise lubasid, veeerikasutuslubasid. P.J on ülekuulamisel kinnitanud, karjääri et tema juhtis kogu protsessi

E.G des. Vastuseks küsimusele, kas karjääri töö perioodil ametiisikute poolt käidi kontrollimas, vastas P.J

, et praktiliselt iga aasta toimus tehnilise järelvalveametiga kontroll ja samuti kontrolliti keskkonnainspektsiooni poolt olid igaaastased kontrollid. Tehniline järelvalveamet kontrollis seadmete ja inimeste ettevalmistust, instrueeritust, karjääri seisukorda. keskkonninspektsioon keskendus lubadele, kontrolliti lubade olemasolu. tehniline järelvalveamet kontrollis, kas ei esine vee, õhu saastust, karjäärisaastust. Kontrollide läbiviimisel ei olnud märkusi seoses piiride ületamisega. P.J eeldas, et kontrollide eesmärgiks on igakülgselt kontrollida seaduste täitmist, mille hulka kuulub selle ka teha markšeideri evandamise loa olemasolu ka. Kohustus oli mõõtmisi kord aastas, firma poolt oli otsus sel mõõtmine line, et perioodil kuni 2005, siis toimus praktiliselt igakuiselt ja aastal 2005 toimus see praktiliselt samamoodi 8 kuu jooksul igakuiselt.

Eesmärk oli vältida igakülgselt seda, et kui ka esineb rikkumisi siis oleks suutnud sellele koheselt reageerida. Iga markšeideri mõõtmise tulemusena sündis kaart, kus me nägime kuidas me olime oma piirides horisontaalselt ja ka kaart kajastas põhjasügavusi, et me teadsime koguaeg praktiliselt pidevalt, kus me asume. Kaardid asusid Kureveres, hilisemas perioodis kui

1- -

10 16795

aastal 2003 tuli tööle R. E. ja hakkas tegelema keskkonnaga, siis tema oli see mees, kes omas nendest kaartidest koopiaid ja nende alusel ta tegi igaaastaseid ettekandeid, ütleme aasta lõpus palju on maavara kaevandatud, need olid tal põhilised alused tema töö tegemiseks. Ametlikel oli ka juu

rdepääs markšeideri aruannetele. P.J andis ütlusi , mille järgi alates aastast 1998. kaevandamise kohta lubade nr *, * ja * alusel võeti kasutusele E.G poolt kiviväljamine puurlõhketöödega, oli meil sel hetkel tööl oma töötajaskond, kes oli ette valmistatud ja instrueeritud. Lõhketööde läbiviimine toimus järgnevalt lõhkajatele algperioodil anti kätte kõrgused, suunad, lepiti meistri juuresolekul - kokku lõhketööde maht ja praktiliselt iga kuu toimus 3 4 lõhkamist, kuus väljasime ca 50 - tuhat

tonni kivi. Aastast 1996- loa * alusel. Aastast 2002 kui me saime loa * tuli see 2007 töötati

täiendavalt, töö toimus tegelikult paralleelselt. Loa alusel töö toimus põhjakõrgusel ca +1 *

merepinnast, kui vaatame olemasolevaid kaardimaterjale, siis kaardimaterjal igakuiselt kehtib, sügavus oli +1 ja +2 vahel. öö toimus paralleelselt ja töö jätkus täpselt samal põhjakõrgusel. T

Markšreider tööde üleanne ongi garanteerida seda, et firma on horisontaalselt ja vertikaalselt piirides, mida seadus lubab, a tehti igakuiselt. K mid ui puurlõhketööd olid piiri vahetusläheduses või piiri peal, siis eelnevalt markšeider märkis koordinaadid ülesse, lõhketööde firma puuris kerged augud, kuhu pandi pulgad sisse, et edaspidise töö käigus oleks võimalik seda järgida.

Vead võisid tekkida nii markšeideril, vead võivad tekkida puurlõhketööde mehel. Me pidime

-tehnoloog, TIP-is on see ehitusmaterjalide PI - valguse juures, ei kutsuks nagu midagi neid piire rikkuma, ta oli minu otsene kohustus ja ma selle eest.

Kaevandamise sügavuse on süüdistatav P.J andnud ütluseid, mille järgi jätkas tema osas

2002 tootmist, mis - põhines sellisel kaardi ja lõikematerjalil, mis võimaldas jätkata samal kõrgusel ehk kõrgemale kui +1 meetrit, mida kinnitab markšeideri töö, kus on näha, et ei hüpatud, ei mindud allapoole 0 ja tõustud 2 3 meetrini, see oli sihipärane tegevus. Süüdistatav - rõhutab, et sellist informatsiooni, et ei võiks sellel hetkel, kui me liiguti alale *, ei olnud temal sellel kõrgusel jätkata. Kui rääkida karjäärist, siis Kurevere karjäär oli algselt uuritud Eesti

Geoloogia keskuses ja see oli määratud maardlana 16,7 ha alal oli kõrgemargiline ehitusdolomiit. sellel nud hetkega

olnud, et ma teen midagi valesti. /…/

allapoole, alla 1, +1 meetri, meie kvaliteet ei vastanud enam kliendi soovidele. Kui siin

-s oleks meil pidanud olema kuskil 2-

Tamme I kinnistul kaevandamise osas on : süüdistatud P.J andnud ütluseid taotluse, kuna sellel hetkel tegeles lubadega R. E., siis need paberid taotlusega viidi sisse et kui tahame selle nurga

s

il oli veel

1- -

10 16795

, mille kohta meil oli

kuna eeld

maaomanikud, see oli maavara mis oli aktiivne maavara, eelnevad load olid saadud 2 kuu kate

2.4.2.

Süüdistatav E.G end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatava andnud ütluseid E.G

juhatuse liige Andres Rammul on

kaevandamistasude maksmise kohta järgmiselt: maavara vahel on porsunud dolokivi kiht, mida tegelikkuses ei peeta dolokiviks ja mille eest ei dolokivi ise

dolokivi definitsiooniks magneesiumi sisaldus ja nii on ka maardlas puuraukudes niimoodi, et

kuna maavara kaevandamise loas tehnoloogilise ja ehitusliku dolokivi suhe oli nii, et 78 % n 3korda suurem kui tehnilisel. Ehk

Kaevandamise mahtude osas on süüdistatava juhatuse liige A. Rammul andnud ütluseid, mille järgi: - atava maavara mahud, mida me arutati mahtude Mahtude erinevus tuli loa * see. Selgus, et ikkagi need mahus on suuremad. Sellel kohtumisel kuna meil enda lubasid kaasas * -8 meetri merepinnast. Siis oli ka selge, meie a et kuna luba on -8- -8-ni

1- -

10 16795

Tolle ko -8ni siis teeme taotluse seda

k -8m. Kuna meie ja keskkonnaministeerium olime seda meelt, kuna teada oli, et kaevandamise luba saadetakse kokku k

Süüdistatava juhatuse liige A. Rammul on andnud ütluseid Tamme I kinnistul kaevandamise loa kohta, mille järgi: arvamust, valmis.

rdla ja kuna /…/

3.

Kohtuotsuse põhjendused

P.J-ile heidetakse ette KarS § sätestatud ja E.G -s 363 lg 1 ja 3 kuriteo

toimepanemist, mis kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste järgi näeb ette karistuse looduskasutusvõi saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. P.J-ile ja E.G-le on süüdistus esitatud kokkuvõtlikult selles, et P.J , tegutsedes KarS § 14 lg 1 mõttes juhtivtöötajana juriidilise isiku (E.G) huvides, korraldas kaevandamistöid väljaspool kaevandamislub ) määratud mäeeraldiste piire. adega (* ja *

Nende kaevandamislubadega määratud mäeeraldise piiridest väljaspool kaevandamiseks ta kaevandamisluba ei taotlenud ega saanud. Kuriteokoosseisu ei realiseerinud P.J mitte lubade taotlemata jätmisega, vaid ilma loata kaevandades (RKKKo 3-1-1-66-12, p 9, 9.1).

1. Süüdistuse järgi oli P.J isikuks, kes oli KarS § 14 lg 1 tähenduses E.G juhtivtöötaja äriühingu tahet pani § 363 lg 1 , kes suunates juriidilise isiku huvides toime KarS järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite järgi oli P.J 17.04.2000- 05.11.2008 Äriregistrisse kantud kui E.G juhatuse liige, mida kinnitab väljavõte registri

/I kd, tl 95, 151-155/. damist asjaolu, et P.J oli tootmisjuht, kelle Samuti on leidnud tõen

ülesandeks oli E.G kaevandamise korrektse ulatuse, tehnoloogia ja kaevandatava maavara kvaliteedi tagamine, mis on tõendatud väljavõttega majandustegevuse registrist /II kd, tl

25, III kd, tl 5/, mille kohaselt E.G on registreeritud 04.05.2004, valdkond kaevandamine, vastutavad spetsialistid T. P., P.J . Samuti on Tehnilise Järelevalve

Inspektsiooni poolt 02.03.2000.a. Kurevere karjääri tegevuslitsentsi alusel maavara kaevandamise eest vastutavad isikud P.J ja J. N. /I kd, tl 94, 168/. E.G vastusest järelpärimisele nähtub, et P.J oli 2002-2008.a. tootmisdirektor, kes vastutas Kurevere karjääri tootmisprotsessi korraldamise eest /II kd. tl Nende nimetatud tõenditega 140/. on tõendamist leidnud, et P.J mäetööde vastutav spetsi oli E.G alist.

Tunnistajate A. N., T. P. ja R. E. on ütlustest nähtub, et P.J-i ülesandeks oli Kurevere karjääris töö korraldamine, so kaevandamise P.J juhendamine ja tootmistegevuse juhtimine. on olnud isikuks, kes on Kurevere karjääris kohapeal viibides andnud tööülesandeid ja on teostanud järelevalvet, mille kohta on ütluseid tunnistajatena andnud V. P., K. R., H. L., I. O. ja

T. S. Asjaolu, et

nimetatud karjääri tööd juhtis P.J ei ole vaidlustanud ka süüdistatavad, mille kohta on perioodil 2002-2008 oli tema süüdistatavana ülekuulamisel P.J öelnud, et

1- -

10 16795

E.G

juhatuse liige ja tootmisdirektori kohustetäitja. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et P.J oli kes juhtis faktiliselt Kurevere E.G mäetööde eest vastutav isik, karjääri kaevandamist.

2. loata kaevandamine Etteheidetavaks teoks on süüdistuse järgi Kurevere II karjääris vertikaalsuunaliselt ja Tamme I kinnistul horisontaalsuunaliselt. V , et tegemist on õttes arvesse objektiivselt kahe erineva eraldise piiride mäe ületamisega, käsitleb kohus nimetatud kinnistutel kaevandamist eraldi. 2.1. maavara kaevandamise lubadega * ja * Süüdistuse järgi on Kurevere II karjääril määratud

mäeeraldise piiridest väljudes ajavahemikul 2002 2008.a, Lääne maakonnas Hanila vallas - Esivere külas üleriigilise tähtsusega Kurevere dolokivimaardla Kurevere II karjääril ja osaliselt

Tamme I katastrinumber * * ja * maaüksusel kaevandamislubadega määratud mäeeraldise

p

iiridest väljudes dolokivi maavara kaevandamise õiguseta horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus 16 030 m3

ja vertikaalsuunaliselt sügavamale mahus 148 800 m3, millest ajavahemikul

2005- vertikaalsuunaliselt 75 2008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Kurevere II karjääril 754,08 m3

dolokivi. Süüdistuses on võetud aluseks kaevandatud dolokivi maht kuupmeetrites, mida süüdistatavad ületanud loa tingimusi rikkudes, seega tuleb anda hinnang lähtudes loas on märgitud välja mäeeraldist ületades piiridest ja mahtudest, mis on kaevand ud at

.

Kaevandamisluba * oli väljastatud 19.03.2002.a., millega oli lubatud dolokivi kaevandamine

Kurevere II maardla keskel /I kd, tl 72, 159/. Loa alusel oli kaevandatavatest aktiivsetest varudest ehitusdolomiiti 171 000m3

ja tehnoloogilist dolomiiti 599 000m3 , kaevandamise aastatoodanguga maksimaalselt kuni 200 000m3

. Keskkonnateenistusest saadud loale lisatud geoloogilise läbilõike IV IV´ plaanil on märgitud punase joonena lubatava kaevandamise ala - sügavus, mis on kõrguseni +2,5 kuni +3. Mäeeraldise plaanil, mis on loa juures on märgitud *

Kurevere II lubatud

kaevandmise piir horisontaalsuunaliselt, piiridest jääb välja Tamme I kinnistul asuv aktiivne tarbevaru /I kd, tl 72/. E.G on esitanud menetlejale vastuses järelepärimise samasugune loa koos läbilõigetega /I kd, tl 76-77/. Kohus leiab, et õigeks geoloogiliseks läbilõikeks tuleb lugeda läbilõiget kuupäevaga 18.12.2001.a., sest loa väljastaja

Keskkonnaministeeriumi poolt on 19.03.2002.a. selline läbilõige koos loaga nr * edastatud Läänemaa Keskkonnateenistusele, Tehnilise Järelevalveametile asitõend nr 1 Hanila vallale ja ( I kd, tl 72; tunnistaja R. ). ütlused

Kaevandamisluba * oli väljastatud 16.03.2005.a., millega oli lubatud dolokivi kaevandamine

Kurevere II maa -74/. Loa alusel oli rdlas uuel mäeeraldisel pindalaga 0,75ha /I kd, tl 73 kaevandatavatest aktiivsetest varudest ehitusdolomiiti 10 000m3 ja tehnoloogilist dolomiiti

35 000m3

. Keskkonnateenistusest saadud loale lisatud geoloogilise läbilõike IV IV´ plaanil - on

märgitud punase joonena lubatava kaevandamise ala sügavus, mis on kõrguseni +2 kuni +2,5 sõltuvalt mäeeraldise plokist /I kd, tl 75/. E.G poolt on järelepärimise tulemusena menetlejale esitatud samasugune luba koos läbilõigetega /I kd, tl 78-79/.

Süüdistusversiooni kohaselt on Kurevere II karjääri mäeeraldise piiride ületamine tõendatud ekspertiisiakti /I kd, tl 132- /I kd, tl 59-63/, ga 139/, sündmuskoha vaatluse protokolliga markšeidermõõdistuste /II kd, tl 2-102/ ja Maa-ameti aerokontrolli projektiga /II kd, tl 103-137/. Kohtule esitatud eksperthinnangus on Kobras AS poolt tehtud järeldused, mille järgi on lubadega

* ja *

- ja vertikaalsuunaliselt ette nähtud mäeeraldise piiridest horisontaal väljapoole kaevandatud /I kd, tl 136-137/.

on Ekspertiisi järeldusotsusena on märgitud dolokivi maht, mis loata välja kaevandatud – horisontaalsuunaliselt 16 030 m3 ja vertikaalsuunaliselt 144,6 tuh m3

(luba *) ja 4 tuh m3

(luba *). Ekspertiisist ei selgu, kas ja kui palju on mahuliselt ületatud lubadega kaevandamise kogumahtu, vaid on antud hinnang, kui palju on ette nähtud mäeeraldise piire ületades välja kaevandatud Oluliseks kriteeriumiks loa nõuete rikkumise tuvastamisel loata . on seega Ekspertiisi metoodika loaga ette nähtud mäeeraldise piir. juures on ekspert märkinud, et

s on iis -

1- -

10 16795

Eksperdi viide algandmetele , kuidas ja ei võimalda eriteadmisi kasutamata teha järeldusi millisest toimikus olevatest läbilõigetest lähtudes mäeeraldise põhja kõrgust on arvestatud

, mis on mahuarvutuste läbiviimise eelduseks Kohtule esitatud tõendites on võetud aluseks . erinevad

kõr ündmuskoha vaatluse järgi on karjääri mäeeraldise sügavus gused, nt s Kurevere II (*) vahemikus +3 kuni +1,5 /I kd, tl 60/, aruandele lisatud Mäebüroo Nord markšeidermõõdistamise plaanil

/II kd, tl 67/, kui aga eksperthinnangule lisatud on märgitud mäeeraldise põhi +2 kuni +3 plaanil on Nimetatud vastuolud osutavad ilmsetele mäeeraldise kõrguseks +1,5 kuni +3,5m.

raskustele , mida ei ole suudetud mäeeraldise põhja täpsel määramisel põhjenduste puudumise tõttu ületada ekspertiisiga .

Kuigi ekspertiisi

, ei järeldustes on märgitud kogused, kui palju on mäeeraldise piire ületatud nähtu ekspertiisiaktist jälgitavalt tulemusele jõudmist. Seega kohtu hinnangul ei nähtu

ekspertiisi vajaliku selgusega andmete tuginevad uuringute kirjeldus ja kontrollitavad st

tulemused ja . eksperdiarvamuse põhjendus Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis

kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku.

Kohus -de 1 ja 2 on seisukohal, et kirjeldatud kujul ei vasta ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p nõuetele, muutes selles esitatud eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu ähelepanu väärib (RKKKo nr 3-1-1-63-08, p 17.2). T asjaolu, et ekspertiisis

on lähteandmetena kasutatud J.Viru Markšeiderbüroo poolt koostatud markšeidermõõdistust ja kahte geoloogilist läbilõiget. Alla kirjutanud isikud ei ole karjääris kohapeal käinud ja on sisuliselt distantseerunud esitatud andmete õigsusest, märkides ekspertiisiaktis, et arvutuste täpsus on sõltuvuses algmaterjali täpsusest. Kohtule esitatud eksperthinnangus puudub ka KrMS § 107 lg 2 kohane märge eksperdi hoiatamise kohta kriminaalkaristuse eest. Seega ei ole esitatud ekspertiisiakt u

saldusväärne tõend, millele rajada kohtuotsust.

Prokuröri poolt on kohtule esitatud markšeidermõõdistused Kurevere II karjääri kohta, mis on teostatud 08.08.2009.a. Keskkonnaministeeriumi tellimusel Mäebüroo Nord OÜ poolt maavara kaevandamise loa * ja * osas. Mõõdistuste tulemusena on esitatud järeldus, et Kurevere II karjääri mäeeraldise piires on kogu kasulik kiht ammendatud ja väljaspool mäeeraldist on kaevandatud 172 tuh m3, kokku on kaevandatud 773 tuh m3 /II kd, tl 40/. Mäebüroo Nord OÜ poolt markšeidermõõdistustega mõõdistuse tulemusena maavara kaevandamise loa * osas on

jõutud järeldusele, et pindalal 0,75 ha on kogu kasulik kiht ammendatud, seejuures allpool mäeeraldise ploki 1B piiri on plokist 16 kaevandatud maavara maht 27 tuh m3 ja allpool

mäeeraldise ploki 1C plokist 16 on kaevandatud maavara maht 3 tuh m3

/II kd, tl 73/. Kohtu

hinnangul sisaldavad m hulgaliselt arkšeidermõõdistused eriteadmistele tuginevaid järeldusi, ei ole need järeldused kriminaalmenetluses tõendiks, kuna mitteõiguslike eriteadmiste

rakendamiseks kriminaalmenetluses tuleb määrata ekspertiis (RKKKo nr 3-1-1-79-10 p 13.4). Kohus leiab, et k saada riminaalasjas on võimalik usaldusväärselt tõendusteavet mitteõiguslikke eriteadmisi kasutades, sest

loaga määratletud mäeeraldise põhja kõrgus ja välja kaevandatud osa tajumine . jääb väljapoole üldteadmiste piire Ekspertiisi läbiviimine tagab järelduste usaldusväärsuse, sest eksperdil tulenevalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 kasutada mõõtevahendit, tuleb

mille taatluskohustus on täidetud või jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat õõtetulemuste jälgitavuse tõendatus Käesoleval juhul ei , millega on tagatud m . saa asendada dokumentaalse tõendina esitatud mõõdistuste koostaja järeldused eksperdiarvamust Kohus on uurinud Keskkonnaministeeriumi 27.11.2008.a. menetlejale esitatud E.G maavarude kaevandamise mahu aruannete põhjal koostatud väljavõtet, millest nähtub, et loaga nr * ei ole kaevandatud lubatud piirist aastas, so 200 000m3 rohkem, samuti ei ole andmeid 2007.- 2008. aastal kaevandatud dolokivi mahu kohta. Kokku on E.G esitatud aruannete järgi kaevandatud 608 917m3

dolokivi. /I kd, tl 148-150/. Seega ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist Kurevere II karjäärist oleks ette nähtud , et maavara kaevandamise lubadega * ja *

mahust rohkem välja kaevandatud, samuti ei ole tõendeid, millest nähtuks üle mäeeraldise piiri kaevandatud dolokivi maht.

1- -

10 16795

Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et Kurevere II karjääri s on kaevandatud, kuid

vaatlusest ei näht ega horisontaalmõõtmeid. Mäeeraldise piiride ületamise u maardla verikaal-

tõendamiseks on prokuröri kohtule esitanud Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projektist nr 13 nähtub, et mäeeraldise , lääneserva lõunapoolset lääne nr * idapiiri ja loa nr * osa - ja põhjaservast ületatud /II kd, tl Tõenditena on esitatud horisontaalpiirjoont on 115, 122-127/.

aerofotod Kurevere II dolomiidikarjäärist, mis kajastab maardla olukorda 2002.a., 2006.a., 2008.a. ja 2009.a. Maa-ameti katastriandmetega. Kohus leiab, et võrrelduna tõenditest nähtuvad

andmed on mõistetavad üldteadmiste pinnalt, sest katastripiiride ületamine maapinnal on kontrollitavalt esitatud. Maa-ameti koostatud tõendis on viide ka loata kaevandatud dolokivi mahu ko . Kohus leiab, et nimetatud mahtusid ei saa arvestada loa hta, mida kohus ei võta arvesse piiridest üle kavandamisena. Esiteks puudub selge arvutuskäik, mis oleks kontrollitav ja teiseks on selgusetu, millisest põhja kõrgusest on Maa amet lähtunud, sest on lubade - * ja * skeemide juures m vamale mindud. ärkinud, et kaevandamise käigus ei ole loaga ette nähtud piirist süga

Kohus leiab, et kaevandamise lubadega * ja * on leidnud tõendamist ette nähtud Kurevere II karjääri väljapool horisontaalpiiridest e kaevandamine.

Kohtulikul uurimisel on avaldatud E.G poolt Keskkonnaministeeriumile koos loa taotlusega 20.04.2004.a. esitatud plaanid, mis on 16.03.2005.a. maavarakaevandamise loa * lisaks. Süüdistatavate poolt plaanist nähtu kõrguse Keskkonnaministeeriumile esitatud vad, punktid, mis on allpool +1,5m /I kd, tl 75 /. Tunnistajad R. R. (protokolli lk 30), J. , asitõend nr 2 Viru (lk 20) ja M. S. (lk 32) ütluste järgi on nimetatud asendiplaanil näha 2004.a. seisuga loaga nr * selgelt madalamad, kui kaevandamisloaga kaevandatud mäeeraldise ala kõrgused, mis olid nr * Samuti on kohtuistungil avaldatud Tamme oli lubatud (asitõend nr 1). I maaüksuse kaevandamisloa taotluse juurde E.G poolt Keskkonnaministeeriumile 2006.a. esitatud 01.06.2006.a. koostatud mäeeraldise plaan ja geoloogiline läbilõige, millest nähtub Kurevere II karjääri kaevandamise seis taotluse esitamise ajal 2006. aastal kd, tl 56/. Asendiplaanile /III

kantud t maavara kaevandamise loaga * piiritletud alal veelgi kõrgus e järgi on sügavamalt

kaevandatud ning kõrguseks on jub allpool +1 m, mis selgelt allpool lubatud kaevandamise a piiri.

Väljaspool kaevandamise piire kaevandamisega rikkusid süüdistatavad P.J ja E.G

Maapõueseaduse § 25 lg 1 (RT I 1994, 86, 1488 2004, 38, 258; kehtis kuni ; 01.04.2005), mille järgi maavara kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel ja kehtib nimetatud loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa (mäeeraldise) piirides ning (RT I 2004, 84, 572 RT I 2007, 66, 408), mille Maapõueseaduse § 25 lg 1 ; järgi tekib

kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires. Seega on leidnud

tingimustes, kus luba oli (so tõendamist süüdistatavate poolt loanõuete rikkumine nõutav

loaga ) sätestatud piiride ületamiseks , mis moodustab KarS § 363 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

2.2. Subjektiivsed tunnused. Kaitseversiooni kohaselt ei ole kuritegu toimepandud tahtlikult, sest süüdistatav P.J sätestatud kaevandamise piiridest ei olnud teadlik lubadega * ja * absoluutkõrgustes (koosseisueksimus KarS § 17 lg 1 tähenduses). Süüdistatava P.J ütlusest nähtub, et kaevandamine Kurevere II karjääris toimunud ühelt

on

mäeeraldiselt teisele ja arvesse võetud mäeeraldise põhja, mis on kujunenud loa järgi * kaevandades . Kaitsja seletuse kohaselt Kurevere karjääris oli tegemist sisuliselt ühe maardlaga ja ühiselt seotud karjääriga, siis võis P.J tekkida eeldus, et võib jätkata samal tasapinnal, mis * alal oli välja kujunenud /I kd, tl 170-171/. Toimikusse on esitatud nimetatud loa läbilõiked, millest nähtub, et mäeeraldise põhjakõrgus on ca -1 kuni +2 juures /II kd, tl 173-174/. Nimetatud veendumus oli kaitsja hinnangul tekkinud asjaolust, et m * kui ka * on sarnane õlemal loal, nii

seletuskiri, mis lähtub 8m paksuses dolokivi välja kaevandamist /I kd, tl 182/. Sündmuskoha

1- -

10 16795

vaatluse järgi on Kurevere (kaevandatud loa 034) karjääri ga KMIN-002) ja Kurevere II (KMIN- põhjad silma järgi hinnates ühel tasapinnal /I kd, tl 59-63/. Kureve II dolomiidikarj d seletuskirjast re ääri 18.12.2001.a. kaevandmistaotlusele lisatu nähtub, et

kaevandamist taotletaval mäeeraldise laiendusel jätkatakse olemasolevast karjäärist põhja suunas. Taotletava mäeeraldise piires kaevandatava maavara paksus oli 8m, millest on arvutatud kaevandamisele kuuluv maavara varu 773 000m3

/I kd, tl 123/. Seega ei olnud kaevandamise sügavus kohtu hinnangul juhuslik, sest tulenevalt geoloogilistest uuringutest ja varasemast loast võis tekkida süüdistatavatel eeldus, et kaevandamine võib toimuda aktiivse maavara ulatuses.

Nimetatud seisukohta toetab , mille alusel ei tohi kaevandusloa Maapõueseaduse § 63 lg 1

andmisel välja jätta maardla osi, mille maavaravaru mahu või seisundi tõttu ei ole nende kasutamine Seega ei

enam majanduslikult põhjendatud. ole ilmselgelt põhjendamatu väide, et süüdistatavad võisid lähtuda kaevandamise piiridest aktiivse tarbevaru lasundi paksuses. Prokurör on pandud kaudse tahtlusega märkides leidnud kuritegu on toime seejuures, et taotluse

kaevandamisloa saamiseks esitas P.J , kes pidi ka kontrollima, kui suures mahus kaevandamiseks ta luba sai ja seda ka

kaevandamises järgima. Isik paneb teo toime koosseisueksimuses, s.t ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest (RKKKo 3-1-1-55-06, p

19). ei ole kohtu hinnangul Kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal täiesti selge, millisest

läbilõikest on süüdist kaevandamise käigus lähtunud. On leidnud kinnitust, et l atavad oa nr *

juures oli keskkonnaministeeriumis ks plaan ainsaks läbilõike , millel oli mäeeraldise piiriks

märgitud ca – asitõend nr 1 juures olevast

8 meetrit alla merepinna, mis erineb oluliselt läbilõikest /I kd, tl 80/. Süüdistatava Rammul ütlust järgi

E.G juhatuse liikme e toimus

Keskkonnaministeeriumis 05.12.2008.a. oli arut milline on nõupidamine, kus use all küsimus –

õige läbilõige, sest loa juurde kuuluv E.G ja Keskkonnaministeeriumi valduses olev loale lisatud plaan erineb sellest, mis on Hanila vallal, Läänemaa keskkonnateenistusel ja Tehnilise Järelevalve Ameti 109/. Koosolekul tõdeti, et esinevad erinevad plaanid, l /I kd, tl 106-

mille järgi arvestades on ühel juhul ületatud l mäeeraldise kaevandamise

ubatud piir ja teisel

juhul on veel kaevandamiseks esindaja ruumi. Nõupidamisel on E.G väitnud, et neil puudus vert

ikaallõige, mis lubas kaevandamist +3 juures.

E.G arusaam, et kaevandamine pidi toimuma kõrguselt -8m kinnitab kaudselt kaevandamisloa nr * muutmise taotlemine, millega E.G on 12.02.2008.a. taotlenud kaevandamise sügavuse vähendamist 9m võrra /I kd, tl 110/. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on esitatud kohtule Ametlike Teadannete .2008.a. /I kd, tl 105/. väljatrükk 29.05

Keskkonnaministeerium on esitatud taotluse menetlusse võtnud, kuigi oleks pidanud ilmseid vigu märkama. Asutusi, mis on lähtunud sügavamast läbilõikeid on veelgi, nt nähtub Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli projektist nr -amet on reve

13 nähtub, et Maa Ku re II karjääri põhja kõrgust arvestanud 10m, leides et läbilõikega lubatud sügavust ei ole ületatud /II -8 kuni -

kd, tl 134/. Keskkonnainspektsioon on Kurevere Täiendavalt tuleb võtta arvesse asjaolu, et karjääris viinud läbi mitmed kontrollimised, mille kohta koostatud protokollides 13.02.2004.a., 17.08.2006.a. 21.05.2008.a. on leitud, et load on kaevandamiseks olemas ja rikkumisi ei ole ja

tuvastatud /I kd, tl 172, II kd, tl 170-171/. Nimetatud olukorras, kus kaevandust on korduvalt kontrollitud ja erinevatel asutustel oli erinev arusaam mäeeraldise kõrgusest ei saa põhimõttel in dubio pro reo omistada ka e teadmist süüdistatavatel lubadega ette nähtud vertikaalpiiridest. Süüdistatavate tegevuses puudub subjektiivse külje , mis välistab tahtluse intellektuaalne element .

Mis puudutab lubadega * ja * ette nähtud Kurevere II karjääri horisontaalpiiridest väljapoole kaevandamist leiab kohus, et tegu ei ole pandud toime tahtlikult. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et piiridest ed on olnud Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli väljumis

projektist -5m laiused ja on olnud pigem juhuslikku laadi. Tunnistajatena on nähtuvalt 3 üle

kuulatud E. H. ja J. V.

, kelle ütlustest nähtub, et lõhkamisega ei ole võimalik tagada täpset

1- -

10 16795

piiridest kinnihoidmist, sest lahti tulla . tööde käigus võivad ka kõrvalolevad mäeosad

Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et süüdistatavad oleksid süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise heaks kiitnud. Kaudset tahtlus ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb e

piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge (RKKKo nr 3- 1-1-142-05, p 18). juhul on leidnud kinnistust, et P.J on kasutanud Käesoleval süüdistatav

kaevandamiseks lõhketöid, millest võib eeldada, et täpne mäeeraldise sellega ei ole tagatud piiridesse jäämine. P.J ja Rammul on andnud ütluseid, et karjääris on lühikeste intervallide järel markšeidermõõdistusi abijõude kaevandamise õigsuse tehtud ja on palgatud mahu kontrollimiseks loota ja tagamiseks oli kohtu hinnangu süüdistataval P.J mõistlikult põhjust ,

et tema poolt loodud oht ei realiseeruks. Seega on mäeraldsie piiride ületamise süüdistatavad

pannud toime ettevaatamatusest lubadega nr idapiiri * , lääneserva lõunapoolses ja nr * osas lääneservast horisontaalpiirjoonega ettenähtud piiridest väljapoole kaevandamise.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegevuses puuduvad süüdistatavate P.J ja E.G

KarS

kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused § 363 lg 1 ja 3 sätestatud , seetõttu tuleb süüdistatavad Kurevere II karjääris eelnimetatud süüdistuse mahus õigeks mõista

.

3.1. Tamme I kinnistul dolokivi liige kaevandamine. Süüdistuse järgi on E.G juhatuse

P.J korraldusel ja teadmisel loata kaevandatud ajavahemikul 2002 2008.a, Lääne - maakonnas Hanila vallas Esivere külas osaliselt Tamme I katastrinumber *. Ajavahemikul 2005-

2008.a kaevandati kaevandamise õiguseta Tamme I 0,22 ha suurusel maa-alal 2007. aastal horisontaalsuunaliselt väljapoole mahus tehnoloogilist dolokivi 11016,46 m3 ja kõrgemargilist 4284,18 m3, 2008. aastal samal Tamme I maaüksuse 0,22 ha-1 tehnoloogilist 420,11 m ja 163,38 m kõrgemargilist dolokivi. Kohus märgib esmalt, et süüdistuses märgitud ülekaevandatud dolokivi Tamme I kinnistul maht

on kriminaalasjas

(otsuse p.-s 2.1.). tõendamata ja ei hakka põhjendusi siinkohal üle kordama

Mäeeraldise horisontaalpiiridest väljapoole kaevandamise esitatud tõenditena kohta on

s /I kd, tl 59-60/ ja Maa-ameti aerokontrolli projekt nr 13 /II kd, tl ündmuskoha vaatluse protokoll 105-112 Maa-ameti kaevandamistegevuse aerokontrolli pr /. ojektist nr 13 nähtub, et 2006 /skeem 3, 6; II kd, tl 105, 108/ ei olnud kaevandatud Kurevere II loag * laiendamise taotlusega soovitud a põhjaserv, mis aga 2008.a. ortofoto alusel on ära kaevandatud /skeem 4, 7, 10; II kd tl 106, 109, 112/

. Väljapool on dolokivi kaevandatud 0,20 ha suurusel ala. Sündmuskoha vaatluse käigus on võetud karjääri põhjatipust koordinaadid, mis on sisestatud andmetöötlus GPS

- ja

kaardiprogrammi

samuti

piiri ning saadud väljatrükist nähtub Kurevere II karjääri põhjaserva ületamine Seega on tõendatud mäeeraldise horisontaalpiiride ületamine. .

Maavara kaevandamise loa nr * kohaselt oli lubatud kaevandamine 9,66 ha suurusel alal, mis piirnes põhjaservas Tamme I kinnistuga. E.G on 2006.a. on taotlenud loaga nr * määratletud mäeeraldise piiride laiendamist Tamme I kinnistule, mille Eesti Maavarade Komisjon jättis 05.12.2007.a. rahuldamata /III kd, tl 56, I kd, 115/. Seega ei ole süüdistatavatel olnud õigust Tamme I kinnistul kaevandada. Süüdistatavad on ajavahemikul 2007-2008.a.

nimetatud kohas kaevandamisega rikkunud , 572; Maapõueseaduse § 25 lg 1 (RT I 2004, 84

2007, 66, 408), mille järgi tekib kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa, seega hõlmab maavara kaevandamise luba kaevandamist ainult kindlaksmääratud mäeeraldise piires. Seega on leidnud tõendamist süüdistatavate poolt loanõuete rikkumine tingimustes, kus luba oli nõutav (so loaga sätestatud piiride ületamiseks), mis moodustab KarS § 363 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

3.2. Tamme I kinnistul loata kaevandamist on tunnistanud süüdistatav P.J, andes ütlusi, mille järgi

reaalselt toime pandud, aga seda ei tehtud k

1- -

10 16795

olemasolev ala,

Süüdistatava E.G juhatuse lii ütlusega kinnitanud, et ge A. Rammul on vajalikud sammud kaevandamise loa saamiseks Tamme I kinnistul olid tehtud, kuid enne kaevandamisele asumist teati loa puudumisest. Loa taotlemine ja Eesti Maavarade Komisjoni keeldumine loa andmisest osutavad asjaolule, et süüdistatavad, pidi olemas teadlikud, et kuni nõuete täitmiseni ei ole võimalik ka P.J teadlik süüteokoosseisule vastava – evandada. Seega on olnud asjaolu loa puudumisest, kuid viis E.G juhatuse liikmena ja tootmisdirektorina kaevandamise nimetatud kinnistul l Kohtu hinnangul on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega õpule. KarS §

16 lg 3 tähenduses, sest isik soovis teadlikult süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist.

3.3. Kaitsja on leidnud, et süüdistatava P.J-i tegevuse esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud, sest tekkinud oli olukord, kus P.J rikkus ühelt poolt formaalset nõuet saada enne tegevuse alustamist kaevandamisluba, kuid teiselt poolt P.J kaitsta maavarade püüdis

säästlik öötajate tervist (tööohutust) ja naabrite vara. ku ja otstarbekat kasutamist, t Selles olukorras leiab kaitsja, et süüdistatavad võisid arvata ekslikult, et Maapõueseaduse maavaravaru otstarbekat kasutamist

enne loa

käsitlevate nõuete täitmine on kujunenud olukorras väljastamist töödega õigustavaks asjaoluks. alustamist

KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kohtu hinnangul ei nähtu asjas õigusvastust välistavaid võinud olla asjaolusid, milles isikud oleksid eksimuses.

Maapõueseaduse eesmärk on § 1 lg 1 tagada maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise kord ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Sama sea kaevandamise loa saamine ja selle aluseks duse alusel sätestatud

tegutsemine on eelduseks, selleks et lähtutakse keskkonna huvidest. Süüdistatavad ei saanud

mõistlikult arvata, et võivad võtta otsustamist enda kätte pidades õigemaks maavara välja kaevandada. Seejuures on P.J oma ütlustega kinnitanud, et on läbinud vastavad koolitused ja omab

täielikku ettekujutust vastusest, mis järgneb keskkonnanõuete rikkumisele. Kohus leiab, et vad asjaolud. süüdistatavate tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välista 3.4. Tamme I kinnistul Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu kaevandamises vastab looduskasutusloata tegutsemise tunnustele ning KarS § lg 1 sätestatud

süüdistatava P.J tegevuses rS §

1 sätestatud on tuvastatud Ka

363 lg kuriteokoosseisu tunnused

ning ta tuleb esitatud süüdistuses süüdi mõista.

Juriidilise isiku organi selle liikme, juhtivt toob öötaja või pädeva esindaja tegu

koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse

KarS § 14 lg 1 alusel (RKKKo 3-1-1-30-11, p 15.1). Kohus on tuvastanud, et E.G juhatuse liige on olnud juhatuse liige ja P.J KarS § 14 lg 1 tähenduses E.G juhtivtöötaja (otsuse p-s 1.). Kohus leiab, et loata maavara kaevandamine Tamme I kinnistul on pandud toime E.G huvides, sest juriidilisele isikule inkrimineeritud tegu on seotud E.G tegevussfääriga, see tähendab, et E.G huvi seisnes enda äritegevuseks

vajaliku maavara kaevandamises, . mida oli võimalik enda klientidele kasumlikult edasi müüa Eeltoodu alusel leiab kohus, et pannud toime teo, millel on süüdistatav E.G on KarS §

363 lg 3 kuriteokoosseisu tunnused

sätestatud ning ta tuleb esitatud süüdistuses süüdi mõista.

4. Karistus KarS § 363 näeb karistusena ette rahalise karistuse. lg 1 ja 2

P.J-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada kuritegude toimepanemise viisi ja asjaolu, et P.J on varem kriminaalkorras karistamata. Isiku karistamise aluseks saab tulenevalt KarS § lg 1 olla ainult süü Karistuse mõistmisel tuleks KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada ka karistust .

kergendavate ning raskendavate asjaoludega. Kohtuliku uurimise käigus taolisi asjaolusid ei

1- -

10 16795

tuvastatud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada objektiivseid (tegu ja tagajärg) ja subjektiivseid (motiivid ja eesmärgid) asjaolusid. P.J-i poolt Tamme I kinnistul seadusega vastu võetud otsus kaevandada ei järginud nõutavat

korda suhtudes loanõuetesse kui formaalsustesse. Igasugune kaevandamine toob kaasa muudatusi, mida P.J pidi äriühingu juhina arvestama kohustudes tagama E.G juhatuse liikmena ja tootmisjuhina maavara kaevandamise seaduslikkuse, et hoida oht ära keskkonna kahjustamiseks. Teadlikult KarS § 363 lg 1 kaitstava õigushüve ohtu seadmisega on kohtu hinnangul süüdistatava P.J-i süü keskmise sanktsiooni lähedal. Kohus võtab seejuures arvesse, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödumas viis aastat, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud ning kohtu arvates võib seetõttu mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. P.J ei ole varem kuritegusid toime pannud, samuti ei ole esitatud kohtule teisi tõendeid, mis süüdistatava senise õiguskuuleka seaksid kahtluse alla

käitumise. Karistuse eesmärkide täitmiseks on kohtu hinnangul piisav rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus II köide lk 145 59,70 eurot; -146), so 5970 eurot. KarS § 44 lg 8 alusel võib uriidilisele isikule kohus mõista rahalise karistuse – j vahemikus 3200

16 000 000 eurot.

Juriidilisele isikule karistuse mõistmisel tuleb samuti arvestada toime pandud kuriteo intensiivsusega ja kuulekalt oma tegevust . võimalusega mõjutada edaspidi õigus läbi viima

P , et rahaline karistus peaks olla samas hinnanguline rokurör on leidnud suurusjärgus, mis on

kahju, so 700 000 eurot. Tuleb aga oluliselt võtta arvesse, et esitatud süüdistus on leidnud väiksemas mahus tõendamist, seetõttu on süü ka väiksem mõistmisel tunduvalt . Karistuse tuleb

võtta arvesse E.G näitajad, mille järgi hinnata karistuse mõjus iseloomustavaid ust.

Äriregistri väljavõtte järgi on E.G äriühing aktsiakapitaliga 958 500 eurot tegutsedes käesoleva ajani põhitegevusalana kaevandamisega , samuti nähtub

/I kd, tl 151/ kinnistusregistrist mitmed kinnistud Eesti /II kd, tl 155-165/. Karistuse kohtu hinnangul eesmärkide täitmiseks on piisav rahaline karistus 32 000 eurot. Kaitsja on E.G suhtes on karistust juba kohaldatud. Nimelt on tõstatanud küsimuse, kas E.G tasunud Keskkonnatasude

1 alusel seaduse § 30 lg arvestatud kõrgendatud määraga

keskkonnatasu vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud maksuteatisele. Väljapool

kaevandamisloa * piire kaevandatud maavara koguse eest on nõutud kõrgendatud määraga keskkonnatasu summas 33 721,70 eurot.

Kohus leiab, et E.G suhtes keskkonnatasu kõrgendatud määras tasumisega ei ole karistust rakendatud. Keskkonnatasude seadus eest tasumisele § 9 näeb ette kaevandamisõiguse kuuluva tasumäära, mida arvestatakse väljakaevandatud maavara koguselt. Kõrgendatud mää ra kohaldatakse sama seaduse § 30 lg 1 p 1 alusel kui kaevandatakse ilma loata. Kohtu hinnangul ei ole tasu kahju eest. Seega ei ole kõrgendatud määr karistus vaid hüvitis keskkonnale põhjustatud kõrgendatud tasumäär ja mõistetav rahaline karistus ühetaolised kuriteo toimepanemise eest teo järelmid lähtuvad erinevatest eesmärkidest. , sest need

5. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanud tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 Maapõueseaduse (MaaPS) § 74 lg 41 , 133 lg 1 ja alusel. Maapõueseaduse (MaaPS) § 74 lg 41 järgi hüvitab keskkonnakahju keskkonda kahjustanud isik.

MaaPS § 74 lg 1 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata. 01.04.2005 12.07.2008 kehtinud MaaPS § 74 lõige 1 punkti 1 sõnastus, mis -

sätestab, et keskkonnale tekitatakse kahju, kui kaevandatakse looduslikku lasundit, mis ei ole arvele võetud, või maavaravaru kohas, mis ei ole kaevandamisalaks määratud, ei erine oma sisult

1- -

10 16795

täna kehtivast redaktsioonist. Seega tekitas kostja keskkonnale kahju nii kuni 12.07.2008 kehtinud redaktsiooni tähenduses kui ka alates 13.07.2008 kehtiva redaktsiooni tähenduses.

MaaPS § 74 lõige 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna

kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. VÕS § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lg 2 kohaselt kuulub hageja hinnangul kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

Hageja taotleb E.G-lt tekitatud 952,04 keskkonnakahju välja mõistmist summas 730 eurot.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata leidnud tõendamist, et . Kriminaalasjas on

süüdistatavad on kaevandanud tõendatud mäe loata Tamme I kinnistul, kuid ei ole

eraldise piiridest välja kaevandatu (otsuse põhjendused p. d dolokivi kogus -d 2.1., 3.1.). Maavara kogust teadmata ei ole võimalik välja selgitada keskkonnale tekitatud kahju . Hagi tagamiseks on arestitud E.G vara

Tl 13- -10-8302, mille kohaselt on

17 III kd on Pärnu Maakohtu 06.08.2010 kohtumäärus nr 1 kohus määranud tsiviilhagi tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks kanda sisse keelumärge kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks, registriosa nr * III jakku Eesti Vabariigi kasuks ning seada kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * VI jakku Eesti Vabariigi kasuks. Tl 29 III kd on prokuratuuri avaldus, millega on taotletud Harju Maakohtu kinnistusosakonnal teha kohtumääruse alusel keelumärge kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks III jakku EV kasuks E.G kuuluvale kinnisvarale registriosadele nr *, *, *. Tl 30 III kd on prokuratuuri avaldus, millega on taotletud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnal teha kohtumääruse alusel keelumärge kinnistu käsutamise täielikuks keelamiseks III jakku EV kasuks E.G kuuluvale kinnisvarale registriosadele nr *, *, * *, *, *, * ning seada E.G ,

kuuluvale kinnisvarale kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr * VI jakku EV kasuks. Tl 18-28 III kd on kinnistusregistri väljavõtetest näha, et eelnimetatud kohtumääruse alusel prokuröri taotlusel on nendel kinnistutele keelumärked ja kohtulik hüpoteek registrisse kantud – kohtulik hüpoteek on küll kantud registriosas * IV jakku. Tl 31 III kd on prokuröri kiri Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, millest nähtub, et prokurör taotlen nnistute registriosas numbriga * ja * ud kohtumääruses näidatud ki kinnistu käsutamise täieliku keelamise keelumärke tühistamist.

Kuna kohus ei rahulda tsiviilhagi, tuleb tsiviilhagi tagamiseks ja vara võõrandamise tõkestamiseks Harju ja Pärnu kinnistusosakondade registriosadesse 06.08.2010 kohtumääruse nr

1-10-8302 ja prokuröri avalduse alusel sisse kantud keelumärked kinnistute käsutamise täielikuks keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks kustutada. Samuti tuleb kustutada eelnimetatud kohtumääruse alusel Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriosa nr

1- -

10 16795

2119332 IV jakku Eesti Vabariigi kasuks sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 38 660 krooni. 6.

Asitõendid

- maavara kaevandamise luba * /tl 64- luba 2- plaan 1- 66/, asitõendid ise – l lehel, mäeeraldise l lehel 1 eks ja geoloogiline läbilõige IV-IV`1-l lehel asuvad tl 70-72 I kd kilekaante vahel;

- maavara kaevandamise luba * /tl 67- luba 2- - 69/, asitõendid ise – l lehel, mäeeraldise plaan 1 l lehel 1 eks ja geoloogiline läbilõige IV-IV`1-l lehel asuvad tl 73-75 I kd kilekaante vahel. Asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse.

7. Kohtukulud

1.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub mõlemalt süüdimõistetutelt P.J-ilt ja E.G ha 480 eurot. riigituludesse väljamõistmisele sundra

2. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt s

üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1) Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulu kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 30,68 eurot /tl 11 III kd /, 270 krooni /tl 12 III kd/ s.o 17,26 eurot, 46,20 krooni /tl 32 III kd/ s.o 2,96 eurot, kokku 50,90 eurot. 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulu juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on need AS-l Kobras kaevandatud mahu arvutamise ekspertiisi teostamisega tekkinud kulu 7080 krooni /tl 139 I kd/, s.o 452,49 eurot.

3) Tunnistajale makstud tasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on tunnistaja J.V. kulude katteks kohus tasunud 46,06 eurot. Kohus mõistab süüdistatavatelt välja toimikust koopiate tegemise kulud summas 50,90 eurot ja tunnistajale tasutud 46,06 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista võrdsetes osades. jätab kohus KrMS § Ekspertiisikulud

181 lg 1 alusel riigi kanda.

3. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatavad on valinud kaitsjaks vandeadvokaat Martin Triipani. Kaitsja esitas taotluse hüvitada õigeksmõistva või osalise õigeksmõistva otsuse korral süüdistatavatele valitud kaitsjale makstud tasu. Taotluse kohaselt otseselt käesolevas kriminaalasjE.G-le ja P.J-ile õigusabi osutamisega on E.G-le esitatud advokaadibüroo arveid kogusummas

33 434,

39 eurot järgmiselt:

- seoses kohtueelse menetluse ja asja esmakordse arutamisega maakohtus summas 23 091,23 eurot (sh käibemaks), -

seoses menetlusega ringkonnakohtus 2054,40 eurot (sh käibemaks),

- seoses teistkordse arutamisega maakohtus 8288,76 eurot (sh käibemaks).

Kaitsja leiab, et eelnimetatud tasu saab pidada mõistlikuks, arvestades kriminaalasja tõendamiseseme detailiderohkust, kriminaalasja õiguslikku keerukust, eriti seost väga spetsiifilise õigusvaldkonnaga (maapõue ja kaevandamise küsimused) ja tsiviilhagi nõude suurust ning asjas toimunud istungite arvu. Lähtudes eeltoodust palus kaitsja õigeksmõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise korral mõista Eesti Vabariigilt E.G kasuks välja 33 434,39 eurot valitud kaitsjale makstud tasuna.

Kohus peab taotluse lahendamisel hindama valitud kaitsjale makstud tasu põhjendatust ja vajalikkust ja seda ka seoses kriminaalasja mahu ja keerukusega. Kohus leiab, et käesolev kriminaalasi on õiguslikult keerukas, tegemist on spetsiifilise õigusvaldkonnaga. Kaitsja viitab

1- -

10 16795

taotluses, et tõendamisese oli väga detailiderohke. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et kaitseülesanne oli keerukas. Samuti tuleb arvestada, et kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi E.G vastu keskkonnal

e tekitatud kahju 730 952,04 euro hüvitamiseks. Taotlusele lisatud arvetelt on näha, et kaitsja on kaitsekohustusi asunud täitma oktoobris 2010, mil erinevate toimingutega seoses on kaitsjal kulunud 18 tundi, samuti on kaasnenud kulud seoses päringutega registritest. №vembris 2010 on kaitsjal kulunud 0,4 tundi, jaanuaris 2011

18,8 tundi, märtsis 2011 29 tundi, aprillis 1 tund, mais 1,5 tundi, juunis 0,3 tundi, juulis 6,4 tundi, augustis 1 tund, septembris 5,6 tundi, oktoobris (kui toimusid kohtuistungid) 44,6 tundi.

Arvetel on pikema ajakulu osas lahti kirjutatud, milliseid toiminguid on tehtud. Arved on esitatud ühele süüdistatavale s.o E.G-le . Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus kaitsjale makstud tasu 23 091,23 eurot on olnud , et kaitsja töömaht ja sellest tulenev esmakordselt asja läbi vaatamisel vastavuses asja keerukusega ja spetsiifilisusega.

Ringkonnakohtus on osutatud õigusabi eest süüdistatavate valitud kaitsja on taotlenud Eesti

Vabariigilt E.G kasuks 2054,40 euro väljamõistmist seoses süüdistatavatele õigusabi osutamisega pärast maakohtus kriminaalasja arutamise lõpetamist. Taotlusele lisatud arvetelt nähtub, et enamus toiminguid viidi läbi ajal, mil kohus oli läinud nõu pidama ja kohtuotsust ei olnud veel kuulutatud. Samuti taotleb kaitsja tasu hüvitamist Pärnu Maakohtu otsuse kuulutamise juures viibimise eest. Kohus leiab, et tegemist ei ole vajaliku ega põhjendatud kuluga, sest kohtuotsuse tegemise ajal ei ole menetlusosalistel võimalik kohtuotsuse tegemise tul . Kuna maakohus tegi 07.11. emust kuidagi mõjutada 2011. a mõlema süüdistatava suhtes

õigeksmõistva kohtuotsuse, siis ei olnud edasiste konsultatsioonide pidamine vajalik. Kohus peab põhjendatuks tasu hüvitamist vaid apellatsioonivastuse koostamise eest. Seega on valitud kaitsjale makstud tasu põhjendatud ja mõistlikuks suuruseks on 640 eurot (4 ajatundi), millele lisandub 20 %-

ne käibemaks 128 eurot, moodustades kokku 768 eurot.

Asja teistkordsel kaitsja taotlenud Eesti Vabariigilt E.G läbivaatamisel maakohtus on kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 8288,76 euro väljamõistmist Esitatud arvete järgi

on kulunud 16,2 töötunde õiguslikule analüüsile ja nõupidamistele summas

3147,56 eurot käibemaksuga (keskmine tariif 160 EUR/h) ning 25,2 tundi on kulunud töötunde kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungiks summas 5140,80 euro (keskmine tariif 170 EU/h). t käibemaks

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud arvetel märgitud mahus ettevalmistamine, sest süüdistuse maht ja tõendid on jäänud samaks, seetõttu hinnangul osutatud õigu ei ole olnud kohtu steenus

tervikuna vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kohus arvestab põhjendatud kuluna kohtuistungiks ettevalmistamist ja kohtuistungitele kulunud aega 25,2 tundi summas 5140,80 eurot koos käibemaksuga.

Kohus leiab, et kaitsja taotluses märgitud menetluskuludest on olnud vajalikud summas

29 000,03 eurot.

Tuleb võtta arvesse, et kriminaalasjas on süüdistatavad osaliselt õigeks mõistetud, mille tõttu ei saa valitud kaitsjale makstud tasu välja kogu ulatuses Eesti Vabariigilt mõista. Õigeks ja süüdimõistmise proportsioonide hindamisel tuleb arvestada süüdistuse mahtu - .

Selgelt olulisem ja tõendite hulga poolest töömahukam on olnud Kurevere II karjääri vertikaal

suunalise mäeeraldise piiride ületamise küsimus, milles on isikud õigeks mõistetud, seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on Eesti Vabariigilt välja mõista makstud tasu ¾

kaitsjale ulatuses, so summas 21 750 eurot.

Otsuse tegemisel kohus -dest 311, 313, 314, 315. juhindub KrMS §

/ / allkirjastatud digitaalselt

1- -

10 16795

Tambet Grauberg kohtunik