1-13-603/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprillil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-603 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

I.U

süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav I.U

elukoht: XXXX; isikukood: XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu Maakohtu 08.02.2010 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2013 Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada I.U KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus I.U suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada.

Välja mõista I.U-lt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

732 (seitsesada kolmkümmend kaks) eurot I.P. (arvelduskonto XXX, Sampo Pank) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.U-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud (üheksateist) eurot 480 19 20 senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et I.U tuleb menetluskulud summas 499

(nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 2 senti tasuda ositi (kaksteist) kuu jooksul 0 12

järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on I.U kohustatud tasuma igakuiselt

vähemalt (nelikümmend üks) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 41 60

Juhul, kui I.U ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese

makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

3

I.U süüdistatakse selles, et tema võttis ajavahemikul 08.-13.06.2012 I.P. elukohast Tartus XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära I.P. kuuluva kahekümnest paberraha kupüürist koosneva Eesti 500 krooniste haruldaste seerianumbritega paberrahade kollektsiooni koguväärtusega 1660 eurot. Sellega pani I.U toime võõra vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu I.P. on esitanud I.U vastu tsiviilhagi 732 eurot (tl 11).

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui I.U

ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et I.U on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 732 eurot. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka

juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 19.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

4

I.U on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid

ositi ühe aasta jooksul. I.U sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu kuni 400

eurot. Tema ülalpidamisel on 1 laps. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et I.U-le

käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine ilmselgelt üle jõu, mistõttu

tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik