1-12-7460/69 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7460 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. veebruari 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Igor Ksjonžiku (Ksjonžik) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatava Igor Ksjonžiku määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega tunnistati Igor Ksjonžik süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati I. Ksjonžik süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti

I. Ksjonžiku liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 4.11.-6.11.2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka, ning

I. Ksjonžikul kuulub ärakandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

Maakohus mõistis I. Ksjonžikult välja kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1471,01 eurot, sh sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu 210 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ning kaitsjatasu 460,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldas maakohus I. Ksjonžikul tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul, tasudes alates märtsist 2013 igakuiselt vähemalt 122,59 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

2. Süüdistatav I. Ksjonžik esitas kohtule taotluse, milles palub vähendada nii palju kui võimalik temalt välja mõistetud menetluskulusid. Põhiliselt palub I. Ksjonžik vähendada kaitsja A. A tasumisele kuuluvat summat, sest süüdistatava hinnangul ei ole kaitsja tasu ära teeninud. I. Ksjonžik märgib, et nägi kaitsjat eeluurimise ajal ühel korral lühikest aega. Telefonikõnedele ei saanud I. Ksjonžik ühtegi positiivset vastust, ainuke vastus oli, et kaitsja midagi ei tea ja tuleb oodata. Vahistamise asendamist elektroonilise valvega taotles

I. Ksjonžik ise ilma kaitsja abita. Kohtuistungi ajal nägi I. Ksjonžik vaid kaitsja sülearvutit, kus kaitsja mängis mingit mängu. Istungi lõppedes nõustus kaitsja prokuröriga, ütlemata

I. Ksjonžiku kaitseks ühtegi sõna. Seetõttu palub I. Ksjonžik kohtul vabastada ta kaitsjatasu maksmise kohustusest või vähendada seda oluliselt. Samuti palub I. Ksjonžik teavet selle kohta, kuhu ta võib kaitsja peale kaevata.

3. Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2013 määrusega määrati süüdistatava I. Ksjonžiku määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 1.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. I. Ksjonžiku kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks käesolevalt alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et I. Ksjonžiku kaebus kuulub KrMS § 189 lg

3 alusel lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.

5. Ringkonnakohus leiab, et I. Ksjonžiku taotlus temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks ei ole põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgnevalt.

5.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Süüdimõistetu täielikku menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastamist KrMS § 180 lg 3 ei võimalda. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatav I. Ksjonžiku määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et menetluskulude täiel määral süüdimõistetu kanda jätmine seaks ohtu tema resotsialiseerumise või käiks talle üle jõu. Seega puudub alus I. Ksjonžiku puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

5.2 Samuti ei anna süüdistatava rahulolematus kaitsja Anti Aasmaa tegevusega ringkonnakohtu hinnangul alust I. Ksjonžikult välja mõistetud kaitsjatasu vähendamiseks. Riigi õigusabi seaduse kohaselt juhindutakse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korrast (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord), mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

5.3 Antud juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et kohtueelses menetluses on kaitsja osalenud I. Ksjonžiku kinnipidamisel ja tema kahtlustatavana ülekuulamistel ning tutvunud kriminaaltoimikuga. Järgnevalt on kaitsja osalenud istungil, kus arutati I. Ksjonžiku taotlust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, teinud ettevalmistusi kohtumenetluseks ning koostanud kaitseakti. Kaitsja osales ka kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kohtuotsuse kuulutamisel. Eeltoodud toimingute eest on I. Ksjonžikult maakohtu otsusega välja mõistetud kaitsjatasu 460,56 eurot. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaitsja poolt esitatud tasu hüvitamise taotluste õigsuses ega põhjendatuses (st teostatud toimingud olid vajalikud), mistõttu kohtukolleegium leiab, et maakohus on need põhjendatult menetluskulude hulka arvanud ja süüdistatav I. Ksjonžikult välja mõistnud. Ka süüdistatav ise pole väitnud, et kaitsja poleks menetlustoimingutel osalenud, avaldades üksnes rahulolematust kaitsja töö kvaliteediga. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et I. Ksjonžiku taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus.

6. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus süüdistatav I. Ksjonžiku kaebuse temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata.

7. Küll aga peab ringkonnakohus tulenevalt I. Ksjonžiku kaebuses esile toodud asjaoludest vajalikuks märkida, et kaitseülesande võtnud kaitsja peab selle täitmisse suhtuma hoolsalt ning kohusetundlikult ning tegutsema oma kaitsealuse parimates huvides. Eeltoodu tähendab vaieldamatult ka seda, et kaitsja keskendub kohtuistungil arutamisel olevasse ega tegele samal ajal kõrvaliste asjadega, sh arvutimängudega. Kuivõrd kaitsja ei pidanud vajalikuks ringkonnakohtule käesolevas määruskaebemenetluses seisukohti esitada, puudub ringkonnakohtul võimalus veenduda I. Ksjonžiku kaebuses esitatud väidete paikapidavuses. Sellele vaatamata peab kohus vajalikuks märkida, et nende tõelevastavuse korral võib olla alust rääkida advokaadi kutse-eetika eiramisest. Rahulolematuse korral kaitsja tegevusega võib I. Ksjonžik pöörduda advokatuuri poole, kes teostab järelevalvet advokaatide tegevuse üle.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus