1-11-13742/19 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13742 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. märtsi 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu S.D (S.D) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 ringkonnakohus määras:

1. tühistada Tartu Maakohtu 8. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu S.D

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

2. saata karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotlus tagasi maakohtule

uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus käesolevas määruse põhjendustes ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 1. mõisteti Viru Maakohtu 04.10.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ja teda S.D

karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Viru Maakohtu 21.12.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 3 aastat 3 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. S.D kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 25.11.2009 ja lõpp 25.05.2013.

- 2 -

2. isikliku toimiku, et otsustada tema Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule S.D vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine või temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

3. tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohus jättis 08.03.2013 määrusega S.D

vangistusest vabastamata ja määras S.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise 12 kuu jooksul alates tema tähtaegsest vabanemisest.

4. esitas 12.03.2013 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab tema S.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamise osas tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimus tuleb saata tagasi maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna S.D vangistusest ennetähtaegset

vabastamata jätmist määruskaebuses vaidlustatud ei ole ja selles osas ringkonnakohus

kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb maakohtu määrus ennetähtaegse vabastamise küsimuse osas jätta muutmata.

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, arutades karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimust ilma prokuröri osavõtuta.

Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 432 lg 3 kohaselt peab täitmiskohtunik lahendama

KrMS § 4261

sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse süüdimõistetu, prokuröri ja süüdimõistetu taotlusel ka kaitsja osavõtul. Toimiku materjalidest ja 08.03.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole prokurör maakohtu istungil osalenud ja on 26.02.2013 esitanud kohtule vaid oma kirjaliku arvamuse S.D ennetähtaegse

vabastamise küsimuses. Toimiku materjalidest ei nähtu seega ka seda, kas prokurör oli

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise arutamisest teadlik, kuna prokurör on

maakohtule saadetud arvamuses käsitlenud vaid S.D ennetähtaegse vabastamise

küsimust. Seega on maakohus, arutades kriminaalasja ilma prokuröri osavõtuta, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust § 339 lg 1 p-st 4 tähenduses.

7. Ringkonnakohtu hinnangul jääb toimiku materjalidest ebaselgeks ka asjaolu, kas

süüdimõistetu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise istungil kaitsja osavõttu soovinud ning kas kohtuistungil on süüdimõistetu arvamust karistusjärgse käitumiskontrolli kohta küsitud. KrMS § 34 lg 1 p 3 ja § 35 lg 2, 3 tulenevalt on süüdimõistetul õigus kaitsja abile. Toimiku materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetult küsitud kaitsja soovimise kohta vaid ennetähtaegse

vabastamise küsimuse istungi jaoks. Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli küsimuse

lahendamine riivab süüdimõistetu õigusi ennetähtaegse vabastamise otsustamisest oluliselt

intensiivsemalt ja tegemist on viimasest sisuliselt erineva küsimuse lahendamisega, oleks maakohus ringkonnakohtu hinnangul pidanud karistusjärgse käitumiskontrolli istungi puhuks kaitsja osavõtu soovi kohta süüdimõistetu seisukoha eraldi selgesõnaliselt küsima. Kuna ka

kohtuistungi protokollist ei nähtu, et karistusjärgse käitumiskontrolli küsimuse üle oleks

sisuliselt üldse arutatud – protokolli põhiosa kohaselt on arutletud vaid kuritegude toimepanemise põhjuste ja süüdimõistetu ärrituvuse üle – nähtub ringkonnakohtu hinnangul

eeltoodust, et maakohus on jätnud süüdistatava ilma võimalusest karistusjärgse käitumiskontrolli küsimuses oma kaitseõigust realiseerida.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtul enne asja uut arutamist selgitada välja, kas

süüdistatava soovib karistusjärgse käitumiskontrolli istungiks kaitsjat, süüdimõistetu

vastavasisulise soovi korral tagada kohtuistungil kaitsja osavõtt ning anda süüdimõistetule

- 3 -

kohtuistungil võimaluse oma seisukohtade esitamiseks, kajastades seda ka kohtuistungi protokollis.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamise küsimus saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuna ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule tagasi uueks arutamiseks, ei lahenda ringkonnakohus S.D karistusjärgse käitumiskontrolli küsimust sisuliselt ega hinda vastavasisulisi määruskaebuses esitatud väiteid.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau