1-12-6507/76 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-6507

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09.aprillil 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-6507 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 09.04.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.A, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juh : indudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jätta A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega

N.

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.A on Viru Maakohtu 25.10.2012

199 lg 2 p

süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS §

7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 65 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmi

se algus 30.09.2012 ja lõpp 28.03.2014.

N.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 12 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemis võimaluse avanemine 30.03.2013. e

Kinnipidamisasutusest N.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub süüdimõistetu , et t

vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistus ei ole. Kinnipeetav osaleb alates 04.03.2013 sotsiaalprogrammis xxx Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda vanemate tööhõives.

2(4)

juurde aadressile xxx. Kinnipeetava ema ja isa ei ole nõus, et .A asuks pärast vabanemist N nende koju elama, kuna poeg on oma kriminaalse käitumisega põhjustanud perele palju kannatusi.

Kinni xxx xxx xxx peetaval on lõpetatud 6 klassi. Enne vangistust töötas . Varasemalt töötanud veel tänavakivide paigaldajana. Täitmata rahalisi nõudeid 1897,09 eurot. Isiku tutvusringkonda kuulub negatiivset mõju avaldavaid isikuid, kelle poolt võib olla mõjutatav. Isik on sooritanud grupiviisilisi kuritegusid. Senine elustiil olnud hoolimatu ning riskeeriv. Isik tunnistab ise, et alkoholi kuritarvitas vähemalt igal nädalavahetusel. Kõik süüteod on toime pandud alkoholijoobes. -aastaselt on proovinud kanepit On käitunud vägivaldselt alkoholijoobes olles. 15 suitsetada. Käesolevas kuriteos kasutas vägivalda kuna ei osanud oma negatiivsete tunnetega toime tulla. a jooksul on Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aast 50% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub N.A vabanedes kindel elamispind. N.A on andnud vabanemiseks aadressi xxx. Nimetatud eluasemel elab päritolupere, kes ei N.A

ole andnud nõusolekut .A vabanemiseks järelevalvega. N elamispinnale koos elektroonilise

Pärast vabanemist on .A võimalik üürida korter. Kui isik võtab ennast arvele N Eesti

Töötukassas, on tal võimalus toimetulekutoetuse taotlemiseks ja eluasemekulude

kompenseerimiseks. Kinnipeetaval on algharidus. Enne vangistust oli N.A hõivatud aegajalt juhutöödega. Ametliku töö kogemus on väga vähene. .A on oma sõnul pärast N

vabanemist olemas töökoht, kuid isik ei ole avaldanud ettevõtte andmeid, mistõttu ei ole võimalik kontrollida töökoha olemasolu. on 6 korda kriminaalkorras karistatud, 4 korral on olnud N.A

tegemist varavastaste kuritegudega, 2 korral joobes juhtimisega. N.A on 6 korda väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel, lisaks muud eriliigilised väärteod. on

N.A

korduvalt olnud kriminaalhooldusel. Isikul on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, jättis sooritamata ÜKT tunnid ja pani katseajal suhtus toime uued kuriteod. N.A mõistetud karistustesse vastutustundetult.

N.A taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise valve ennetähtaegselt kohaldamisega.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise kirjalikult

järelevalve alla. on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on varasema N.A

korduvalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuid kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärke.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isikul olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, isik on jätnud sooritamata talle määratud üldkasuliku töö tunnid ning pani katseajal toime uue kuriteod. Seega kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad nimetatud kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks N.A uute kuritegude toimepanemisest, kriminaalhoolduse teostamine võib olla raskendatud ning käitumiskontrolli eesmärgid jäävad täitmata.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse, arvestades

ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta , leiab, et N.A elektroonilise valve kohaldamisega

tingimisi enne tähtaega vangist süüdimõistetu usest vabastamata. Kohtu hinnangul on

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

3(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab teist korda. an

Varasemalt on isikut karistatud varguse, omavolilise sissetungi, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja isikuvastaste kuritegude (kehaline väärkohtlemise ja ähvardamise) eest. Isik on olnud kolmel ko korral vangistuse rral kriminaalhoolduse all (ühel asendamisel üldkasuliku tööga),

kahel korral pani toime uue kuriteo, vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ei asunud üldkasuliku tööd täitma ja ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu

20.09.2012 - N.A 12.09.2012, 20.09.2012

määrusest (isiklik toimik lk 3 4) on näha, et kohtuistungitele ei ilmunud, isik kuulutati tagaotsitavaks ja kohaldati vahistamist.

Käesoleval ajal kannab k süstemaatilise vargus aristust varavastaste kuritegude ( e eest grupi poolt ja asja omavolilise kasutamise eest grupi poolt.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 19-21 N.A ) on näha, et on väärteokorras 17 korral

karistatud, sealhulgas 6 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 2 korral joobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud krimi

varem ud karistus

ed naalhooldus N.A ed

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus

et kinnipeetaval vangistuse jooksul

tusest on näha, distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -

91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on hõivatud tööga ja osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 05.08.2014.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht.

Vanemad ei ole nõus võtma süüdimõistetu oma elamispinnale temast tulenevate kuritegelike riskide tõttu. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 5¹ lg 2 kohaselt elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:

1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus;

3) elukoht peab asuma GSM- levialas; i (globaalne mobiilsidesüsteem)

4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

Kohtu hinnangul ilma kindla elukohata on elektroonilise valvega vabastamine . välistatud

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ja kohus ei ole veendunud, et seadusekuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Arvestades

N.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varaja isikuvastased kuriteod ja liiklussüüteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (üldkasuliku tööst kõrvalehoidumine ja registreerimisnõuete rikkumine, karistus pöörati täitmisele, katseajal uus kuritegu), vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu ja töökoha ning lähivõrgustiku puudumine) - on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud.

4(4)

Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kahel katseajal pani toime uue kuriteo, vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga rikkus registreerimisnõuet ja hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, karistus pöörati täitmisele. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta

N.A-le Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on piisavalt mõju.

juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht Isolatsioon Grupp OÜ (mida käesoleval ajal ei ole), kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu .A N

temale Viru Maakohtu 25.10.2012 t enne

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmises tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Inna Kirsipuu