1-12-783/119 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-783

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

Tallinnas, 12. märtsil 2013 Kriminaalasja number 1-12-783 (kohtueelses menetluses 10730000693) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Kriminaalasi H.T süüdistus KarS § 3891

lg 2 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Stella Veber Süüdistatav H.T

isikukood või sünniaeg: xxxxxxxxxxx, kodakondsus:

xxx, haridus: xxx, emakeel: eesti keel, perekonnaseis:

abielus, alaealisi ülalpeetavaid ei ole, elukoht:xxxx,

töökoht või õppeasutus: xxxx, karistatus: karistatud väärteokorras, tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS -dest 309 lg 3; 311; 313 kohus § otsustas:

1. Tunnistada H.T (i.k. xxxxxxxxxxx

) KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

2. a H.T KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörat le mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates 12. märtsist 2013.

4. KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p. 2 alusel välja mõista H.Tlt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 480 eurot.

5.

Toimida käesolevas kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmiselt:

1-12-783 2 (35)

• Ümbrik nr 1: CD plaat (id: nr N121LE132D815112A2) pangakonto väljavõtetega - – jätta

kriminaalasja juurde;

• Ümbrik nr 6: jälitusprotokollide lisad – – jätta kriminaalasja 3 DVD-plaati juurde;

• Ümbrik nr 7: i sõiduauto läbiotsimise käigus äravõetud märkmepaberid – A.P

hävitada;

• Ümbrik nr 8: ’i elukohas läbiotsimise käigus äravõetud kalendermärkmiku A.P leht paberilehed

– hävitada;

• Ümbrik nr 9: i kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud - 09.10.2007.a A.J esemed tagastada A.J - – 2007. aasta kalendermärkmik – ile, ülejäänud asitõendid

koodikaardi, pangakaardid, kontokaardid, SIM- aberid kaardid ja märkmep – hävitada;

• Ümbrik nr 10: i kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimise käigus ära võetud A.J

esemed: SIM-kaardid, märkmepaberid, visiidi kaart, Sampo Panga turvaelementide leping

– hävitada;

• Ümbrik nr 11: i elukoha läbiotsimisel ära võetud 2007. aasta A.H

kalendermärkmik – tagastada A.Hile;

• Ümbrik nr 15: i läbivaatlusel ära võetud USB mälupulk – hävitada; A.P

• Ümbrik numbriga 92a: Lisa Sampo Panga vastusele järelpärimisele saadetud diskett R.C ja G.T

pangakontode väljavõtetega – jätta toimikusse.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „ menetluskulud“. H.T 1-12-783

Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või kohtu poolt määratud tähtajast. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Võttes aluseks KrMS § 189 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada

kohtuotsusest eraldi KrMS 15. -le 1, tuleb sellisel peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg

juhul määruskaebus esitada Harju Maakohtule kümne päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

1

SÜÜDISTUS Vastavalt Põhja Prokuratuuri poolt 21. jaanuaril 2012 süüdistusaktis esitatud ja 14. veebruaril

2013 istungil esitatud muudetud süüdistusele süüdistati ’u maksude maksmisest H.T

1-12-783 3 (35)

kõrvalehoidmises suures ulatuses. Vastavalt süüdistusele OÜ esitas H.T valeandmeid H ( tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku ) käibedeklaratsioonides ning kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades. H.T oli H juhatuse liige 27.02.1997 kuni 21.03.2011, seega vastavalt -de 180 lg 1 ja OÜ ÄS §

183 vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ja tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt MKS § 8 lg 1, samuti oli ta 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduses § 11 lg 1, § 13 lg 1, § 20 lg 1, 3 ja § 29 lg 1 ning § 31 lg 1 ja § 37 sätestatu alusel – vastutav äriühingu

ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest.

E

esitas H.T maksuhaldurile esmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat –

( H

) OÜ käibedeklaratsioonides kavatsetult valeandmeid maksustamisperioodi veebruar 2006 kuni september 2007 eest ajavahemikul 20.03.2006 kuni 13.11.2007. Samuti oli H.T osaühingu juhatuse liikmena vastutav tulumaksuseaduse ( ) § 54 lg 2 ja 4 alusel, TuMS § –53 sätestatud -des 49

tulumaksu kohta õigete andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva

kalendrikuu 10. H.T -de 48-53 kuupäevaks. oli TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §

alusel maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri ( ) pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada

tasumisele kuuluvat maksusummat esitas H.T maksuhaldurile ( – ) kavatsetult valeandmeid OÜ H tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades valeandmeid maksustamisperioodi veebruar 2006.a kuni september 2007.a eest, ajavahemikul 13.03.2006.a - 22.10.2007.a. Nimelt H.T, olles eelnevalt saanud M.Si kaudu A.Plt alljärgnevad OÜ, OÜ, OÜ, G.T R.C RC RK M.Sil esitada nende alusel OÜ nimelt koostatud sisult võltsitud arved, lasi raamatupidajal OÜ H

H maksukohustust. käibedeklaratsioonid – eesmärgiga ebaseaduslikult vähendada OÜ Antud fiktiivseid, s.t intellektuaalselt võltsitud arveid kasutas H.T OÜ H käibedeklaratsioonide

koostamisel ja H.T lasi M.Sil esitada valeandmetega maksudeklaratsioonid elektrooniliselt maksuhaldurile. Seega esitas raamatupidajal M.S H.T korraldusel H maksudeklaratsioonides valeandmeid. OÜ Maksudeklaratsioonides esitati valeandmeid interneti teel kaudu.

Fiktiivsete arvete alusel koostati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid, näidates

sisendkäibemaksu ( ) enam, kui seadusega oli

lubatud maha arvata, mille tulemusel tekkis OÜ ebaseaduslikult õigus jätta tasumata - H l

tegelikkuses tasumisele kuuluvat käibemaksu veebruaris 2006-detsember 2006 kokku 2 251 906 krooni. OÜ H raamatupidamisarvestuses puuduvad perioodil veebruar 2007 kuni september 2007.a OÜ

RK RC P.G A , OÜ , OÜ ja OÜ nimelt väljastatud arved, mille alusel on deklareeritud

maksuhaldurile e- 259 460 krooni ja samuti maksuameti kaudu sisendkäibemaksu summas 2

1-12-783 4 (35) pole H OÜ raamatupidamise registris antud sisendkäibemaksu summasid arvestatud. Nimelt deklareeriti H.T korraldusel M.Si poolt 2007.a käibedeklaratsioonides fiktiivsete tehingute pealt

sisendkäibemaksu, omamata vastavaid raamatupidamise algdokumente, kuid tekitades mulje tehingute toimumise kohta H -te G.T, RC, RK, P.G ja – tehes ülekandeid OÜ pangakontolt OÜ A pangakontodele. Seega kokku deklareeriti H.T H korraldusel OÜ nimel näilistelt tehingutelt sisendkäibemaksu 2006. aasta eest 2 259 460 krooni ja 2007. aasta eest 2 251 906 krooni. Selle tulemusel tekkis

OÜ- H tasumisele kuuluvaid l võimalus vaidlusalusel perioodil vähendada reaalselt käibemaksusummasid. Kuna arved olid võltsitud ja OÜ, OÜ, OÜ, OÜ, OÜ ja OÜ arvetel ( G.T R.C RC RK P.G A ) näidatud kaupa ega teenust OÜ ei müüdud, siis -le H alates 01.05.2004.a jõustunud käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud.

Tulenevalt sellest ja alates 01.05.2004.a. jõustunud käibemaksuseaduse § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja

lg 3 ning § 31 lg 1 ja § 37 tulenevalt, puudus H.Tl seaduslik alus äriühingute G.T OÜ, R.C OÜ, RC RK OÜ, OÜ, P.G OÜ ja OÜ võltsitud arvetel ( A

) arvestatud ja kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks OÜ- H poolt u tasumisele kuuluvast käibemaksust. Eeltoodud viisil esitas H.T maksuhaldurile ( ) kavatsetult valeandmeid

OÜ H - käibedeklaratsioonides (interneti teel e maksuameti kaudu) ja selle tulemusel jäi ajavahemikul 20.märtsist 2006 kuni 13. novembrini 2007 interneti teel esitatud 2006. a. veebruari kuni 2007. aasta septembri deklaratsioonide alusel käibemaksuna laekumata 4 511 366 krooni /288 329 eur/. H.T rikkus sellise tegevusega, alates

01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse § 24 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1.

Samuti esitas H.T H nimelt maksuhaldurile tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku OÜ kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades valeandmeid maksustamisperioodi veebruar 2006.a kuni september 2007.a eest, ajavahemikul 13.03.2006.a

- 22.10.2007.a. e-maksuameti kaudu interneti teel. H.T esitas tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides ja nende lisades ( valeandmeid

eesmärgiga vähendada ettevõtte maksukohustust – jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. H.T -tele R.C, G.T, RC tegi ise ja lasi M.il teha ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid OÜ , RK, P.G ja A ja lasi M.Sil arvestada eelnimetatud ettevõtetele võltsitud arvete alusel tehtud

väljamakseid ( ) raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna jättes OÜ- R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A te arveldusarvetele tehtud väljamaksetelt arvestamata ja deklareerimata tulumaksu ning lasi raamatupidajal M.Si esitada valeandmetega

tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid maksuhaldurile e-maksuameti kaudu.

Nimelt poolt Hansapanga arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx R.C OÜ H ettevõtete OÜ

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx G.T arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx RC , OÜ , OÜ

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx, RK arvelduskontole xxxxxxxxxxxx, P.G OÜ OÜ

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx A arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx teostatud ja OÜ

ülekanded/väljamaksed ei ole seotud OÜ majandustegevusega ja ei ole käsitletavad H

1-12-783 5 (35)

ettevõtlusega seotud kuludena, kuna soetanud kaupu ega teenuseid OÜ OÜ H ei -telt R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A. Seega tegi H.T ise ja lasi M.Sil teha H arvelduskontolt -tele R.C, G.T, RC, RK, P.G ja OÜ OÜ A ega 500 krooni. Nimetatud v ettevõtlus mitteseotud väljamakseid kokku 29 596 äljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, tulumaksuseaduse (kehtib alates 01.01.2000.a) § 51 lg 2 p 3, 5 tähenduses ja seega jättis H.T deklareerimata ja tasumata eeltoodud viisil loetletud väljamaksetelt tulumaksu summas

8 576 344 krooni Lähtuval teeltoodust jättis H.T arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 8 576

344 krooni (548 128 EUR), kuna tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel oli tulumaksu määr

2006.aastal 23/77 ja 2007.aastal 22/78 ( ) rikkudes sellega TuMS § 54 lg 2 ja -53. 4 ning § 48 Seega pani H.T vastavalt süüdistusele toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi alusetult maksudena laekumata 13 087 710 krooni (836 457 eurot) s.o. enam kui 5 000 000 krooni s.t enam kui 320 000.

2 KAITSJA TAOTLUSTE LAHENDAMINE

2.1

Hinnang mõistliku menetlustähtaja kohta H.T H.T kaitsja taotles kriminaalasja lõpetamist suhtes KrMS § 2742 alusel.

H.Tu süüdistatakse KarS § 3891

lg 2 kuriteos, mis oli toimepandud ajavahemikul 2006. a.

veebruar kuni 2007.a. september. Vastavalt kriminaalasja materjalidele teostati esimene menetlustoiming H.T suhtes 9. oktoobril 2007, kui ta peeti kahtlustatavana kinni. Nimetatud

kuupäeva tuleb lugeda tema suhtes menetlusaja mõistlikkuse arvestamise algusajaks. Menetlusaja kulgemise lõppajaks tuleb lugeda pädeva ametiasutuse nt. prokuratuuri või kohtu seadusjõustunud lahendit, mis ei ole enam edasikaevatav. Siinjuures ei nõustu kohus kaitsja ja prokuröri seisukohaga, et mõistliku menetlusaja arvestamise alguseks tuleks lugeda igasugune

süüdistatava suhtes tehtud menetlustoiming. Kohus leiab, et mõistliku menetlustähtaja kulgemise algust tuleb arvestada ajast, mil isik on ametlikult uurimisest teada saanud või see

uurimine mõjutab teda. Seega tuleb käesolevas asjas hakata mõistliku menetlusaja kestust hindama H.T

kinnipidamisest 9. oktoobril 2007 (vt Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-3-1-85-09 p 85). Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata arvestades kohtuasja keerukust, süüdistatava ja tema kaitsja käitumist, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ja selle olulisust, mis on isiku jaoks menetluses kaalul.

Kuigi

keerukas, samuti ei ole k õiguslikult ei ole käesolev kriminaalasi väga äesolevas kriminaalasjas kasutatud rahvusvahelist õigusabi ega korraldatud keerukaid ja aeganõudvaid

ekspertiise on ttu , on käesolev kriminaalasi keerukas mahukuse tõ tulenevalt tõendite ja

1-12-783 6 (35) episoodide ja menetluses olnud süüdistatavate suurest hulgast. Nimetatud asjaolu tõttu on asja jagatud mitmeks menetluseks, milles on tehtud mitu lahendit. Hinnates H.T ja tema kaitsja tegevust leiab kohus, et nad ei ole oma käitumisega kaasa toonud olulist kriminaalasja venimist.

Kohus leiab, et suuri etteheiteid ei saa teha ka asjaomastele asutustele kriminaalasja

menetlemisel. Oluliseks asjaoluks, mis on süüdistatava jaoks kaalul, tuleb pidada tema

võimalikku vabaduskaotuslikku karistust. Arvestades eelpoolnimetatud kriteeriume leiab kohus, et mõislik menetlusaeg käesolevas asjas ei ole möödunud. Kohus selgitab alljärgnevalt, miks ta leiab, et erinevalt st oli võim H.T alik M.Si suhtes menetlus lõpetada. Kohus lõpetas prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul käesolevas asjas 7. veebruari 2013 määrusega menetluse M.Si suhtes KrMS § 274 lg 5 ja § 203 lg 1 p. 2 alusel. Küsides enne kõigi

kaitsjate s.h. H.T kaitsja arv M.Si suhtes kriminaalasja amust lõpetamise kohta. Kaitsjad lõpetamisele vastu ei vaielnud. KrMS § 2742 alusel lõpetatakse juhul, kui isiku karistamine on ilmselgelt ebaproportsionaalne isiku karistamisega avalikes huvides. lg 1 p. 2 kergendab lisaks KrMS § 203 lõpetamise nõuet

mõistliku tähtaja võimaliku möödumise nõudele sellega, et süüdistatavale on muu kuriteo

toimepanemise eest mõistetud või mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. stuse. Kohtul tuleb seega Seega on süüdistatav juba saanud muu teo eest kari muuhulgas hinnata, kas karistus on piisav eesmärkide saavutamiseks. Kohus leidis, et M.S -10- ´ile mõisteti Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega kriminaalasjas 1

17372 samal ajavahemikul juuli 2006 kuni august 2007 toimepandud samalaadse teo eest

karistuseks 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse, mis jäeti KarS § 74 täielikult täitmisele pööramata, kui M.S ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi (vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-5). Süüdistatav oli vastavalt kriminaalhooldusametnik Sirje Silmato 2. oktoobri 2012 ettekandele katseaja läbinud positiivselt ning kriminaalhooldaja hinnangul on kriminaalhoolduse eesmärk täidetud. Kuivõrd Harju Maako 17372 mõistetud karistus htu 30.03.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10- oli M.Si poolt kantud, kriminaalmenetluse algusest kuni ajani ei olnud M.S määruse tegemise uusi kuritegusid toime pannud ja tema kriminaalhooldusametnik hind tema muutusi katseajal as positiivseks, leidis kohus, et puudus ka avalik huvi menetluse jätkamiseks. Kohus leidis, et ehki eeldatav liitkaristus oleks olnud tõenäoliselt suurem kui kriminaalasjas 1 17372 mõistetud -10-

karistus, kinnitas karistusega kaasnenud katseaja positiivne läbimine, et karistus oli piisava eripreventiivse mõjuga ka käesolevas menetluses käsitletava süüteo suhtes

.

Samuti leidis kohus, et M.Sit karistati Harju Maakohtu tähendust omas ka asjaolu, et

30.03.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-17372 samal perioodil toime pandud samalaadse

kuriteo eest, kusjuures algselt menetleti kuritegusid ühes kriminaalasjas, hiljem aga eraldati käesoleva kriminaalasi menetlusökonoomika huvides. Kohus leidis, et niisugune eraldamine

võis olla vastuolus riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2007 määruses nr

3-1-1-16-07 väljendatud seisukohtadega ja riivas i põhiõigusi. M.S

1-12-783 7 (35)

H.T puhul ei ole mõistliku aja lõpetamise lihtsustamist tinginud asjaolu (teist mõistetud karistus) ja samuti on kohtu hinnangul tema süü ja seetõttu ka avalik huvi tema karistamiseks suurem. H.T Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et suhtes ei ole kriminaalasja lõpetamine menetlustähtaja möödumise tõttu põhjendatud ja vastav kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

2.2

Kaitsja taotlused tõendite välistamiseks H.T kaitsja leidis, et M.Si ütlused ei ole vastuolude tõttu usaldusväärsed ja seetõttu tõendina

kasutatavad. M. Si ütlused ei ole tõenditena kasutatavad ka põhjusel, et KrMS ei näe ette süüdistatava korduvat ülekuulamist. M.Si ütlused ei ole kasutatavad tõenditena ka põhjusel, et M.Si ütlustest kumab läbi tehing prokuröriga, kus vastutasuks H.T suhtes süüstavate ütluste

andmise eest on lubatud M.Sile menetluslikke, sh ja samuti ka otseselt või kaudselt materiaalseid hüvesid.

Kohus möönab, et i ütlused on vastuolulised, samas leiab kohus, et ütlused ei ole M.S

diametraalselt vastuolulised. M.Si ütlused lahknevad detailides, mitte aga põhimõttelistes asjaoludes. Seega leiab kohus, et tema ütluste kasutamine on lubatav. Samuti leiab kohus, et M.S M.S i korduv ülekuulamine ei ole vastuolus KrMS põhimõtetega. Kuivõrd kohus kuulas i üle istungisessiooni alguses, menetluse käigus aga ilmnesid olulised asjaolud, s.h. näiteks H.T

poolt antud M. M.S St süüstavad ütlused, siis oleks kohtu hinnangul olnud oluliseks i kaitseõiguse rikkumiseks kui ta ei oleks saanud anda ütlusi uute, menetluses ilmnenud asjaolude kohta. Kohus tugines M.Si korduva ülekuulamise määramisel prokuröri taotlusele ja KrMS § 297 lg-le 1. Siiski on kohus otsuse tegemisel pigem tuginenud dokumentaalsetele tõenditele ja tunnistajate ning teiste . algsete kaassüüdistatavate ütlustele Samuti leidis kaitsja, et s A.P üüdistatava i ütlused tuleb tõendite hulgast kõrvale jätta KrMS § 288 lg. 10 alusel, sest 27.11.2012 keeldus A. P osadele kaitsja V. Kivistiku ütlustele vastamast. Kohus leiab, et kuivõrd ütlustest andmisest keeldumise keeld ei laiene süüdistatavale, siis on

süüdistataval õigus ütlusi mitte anda. Kohus on seisukohal, et KrMS § 288 lg 10 ei kehti süüdistatava suhtes, sest süüdistatava osas reguleerib niisugust olukorda KrMS § 294. Samuti juhib kohus tähelepanu, et ütlustest andmisest keeldumine süüdistatava poolt tooks KrMS § 294 p. 1 alusel kaasa tema varasemate ütluste avaldamise, mida kaitsja ei taotlenud, aga mitte tema ütluste kui tõendi välistamise.

Kaitsja leidis, et jälitusmaterjaliga saadud teave on kaitsjale teadaolevalt osaliselt kogutud

ebaseadusliku jälitustegevuse, st võimalik, et kuriteo toimepanemise kaudu. Kogu

jälitustegevus algab ebaseadusliku jälitustegevusega, mistõttu kaitsja leiab, et õigusvastaselt kogutud teavet ei saa hiljem asuda legaliseerima seaduslike menetlustoimingutega. Seetõttu tuleb kogu jälitusmaterjal kriminaalasja tõendite hulgast kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta.

Kohus tuvastas tõepoolest jälitusprotokollis 11. detsembri 2012 istungil, et 21.10.2007. a. kajastatud 18.12.2006 tehtud jälitustoimingu suhtes puudus prokuröri luba. Samas ülejäänud

jälitustoimingute suhtes olid kohased jälitusload olemas. Kohus leiab, et on taunitav, et

prokurör esitab kohtule jälitusprotokolli, milles kajastatakse ilma jälitusloata läbi viidud jälitustoimingut, kuid vastavalt prokuröri selgitusele oli luba väljastatud kriminaalmenetluse

väliselt. Nimetatud asjaolu muudab protokolli osas, milles jälitustoimingut kajastatakse

1-12-783 8 (35) lubamatuks tõendiks ja kohus välistaski selle istungil. Samas ei nõustu kohus, et see tooks kaasa kõigi jälitustoiminguga kogutud tõendite lubamatuks muutumise.

3 TUVASTATUD ASJAOLUD

3.1 H -dele R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A tehtud maksed

OÜ OÜ

Kohus võttis 6. detsembri 2012 istungil vastu ja uuris Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokolli (10 kd tl 131-152), milles on vaadeldud pankade poolt saadetud diskettidel, CD- H R.C, G.T RC, RK, P.G ja A plaatidel ja digiallkirjastatud saadetud OÜ , OÜ OÜ , OÜ Sampo panga väljavõtteid. Kohus leiab, et vaatlusprotokolliga -plaadil ID: ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD

N121LE132D81511 R.C pangakonto 2A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ xxxxxxxxxxxx väljavõttega 01.06.05-13.02.07 on tõendamist leidnud, et OÜ H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxxxxxx

OÜ R.C arved järgmiselt: Kuupäev Summa Selgitus 1.02.2006 200 000 kr arve 30 osaline 14.02.2006 430 000 kr arve 30osaline 16.02.2006 92 000 kr arve 30osaline 20.02.2006 250 000 kr arve 30osaline 20.02.2006 211 000 kr arve 30 lõplik 15.05.2006 540 000 kr arve 98 14.06.2006 300 000 kr arve 210 osaline 5.07.2006 300 000 kr arve 215 osal 7.07.2006 300 000 kr arve 215 Kokku 2 623 000 kr

Laekunud summad on E.J on E.Jle nr poolt pangakontoris või väljastatud deebetkaardiga

xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx erinevates või deebetkaardiga laekumise järgselt summades sularahas

välja võetud.

Vastavalt Sampo panga 17.08.2005 arvelduskonto lepingule (kd 2. tl 93) on OÜ R.C arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx ja esindaja E.J.

Vastavalt Sampo panga 23.08.2005 deebetkaardi kasutamise lepingule (kd 2 tl 96) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud R.C arveldusarvega xxxxxxxxxxxxx E.J ja väljastatud le

Vastavalt Sampo panga 22.02.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (kd 2 tl 97) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxxxx seotud R.C arveldusarvega xxxxxxxx E.Jle. ja väljastatud

Vastavalt Sampo panga 28.07.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (kd 2 tl 98) on deebetkaart xxxxxxxxxxxx seotud R.C arveldusarvega xxxxxxxxxxxx E.Jle. ja väljastatud Samuti on vaatlusprotokolliga ja Sampo panga poolt 3. oktoobri 2007 saatekirjaga (kd 4. tl 121) esitatud G.T pangakonto xxxxxxxxxxxxx -127) OÜ väljavõtte (3. kd tl 58 tõendamist leidnud, et OÜ järgmiselt: H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxxxxxx OÜ G.T

1-12-783 9 (35)

Kuupäev Summa Selgitus 19.04.2006 295 000,00 kr arve 53 15.05.2006 600 000,00 kr arve 71 29.05.2006 96 000,00 kr arve 71 2.06.2006 217 500,00 kr arve 88 12.06.2006 500 000,00 kr arve 93 osaline 13.06.2006 500 000,00 kr arve 93 osaline 15.06.2006 313 000,00 kr arve 93 lõplik 5.07.2006 300 000,00 kr arve 122 osal 7.07.2006 300 000,00 kr arve 122 13.07.2006 71 000,00 kr arve 131 12.01.2007 405 000,00 kr arve 222 Kokku 3 597 500,00 kr

Laekunud summad on A.J A.J nr i poolt pangakontoris või ile väljastatud deebetkaardiga xxxxxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud.

Vastavalt Sampo panga 24.01.2006 arvelduskonto lepingule (4. kd tl 178 G.T ) on OÜ arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.J.

Vastavalt Sampo panga 27.01.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (4. kd tl 180) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud G.T kontoga nr xxxxxxxxxxxxx ja A.Jile. väljastatud

Samuti on vaatlusprotokolliga RC pangakonto ja Sampo panga poolt esitatud OÜ

xxxxxxxxxxxx -26.02.07 (5. kd tl 1-39) H väljavõttega 20.07.06 tõendamist leidnud, et OÜ tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx

OÜ RC järgmiselt: Kuupäev Summa Selgitus 9.08.2006 690 000 kr arve 11 4.09.2006 800 000 kr arve 20 21.09.2006 330 000 kr arve 20 24.10.2006 240 000 kr arve 34 23.11.2006 109 000 kr arve 54 1.12.2006 218 000 kr arve 57 11.12.2006 765 000 kr arve 65 12.01.2007 375 000 kr arve 72 9.02.2007 180 000 kr arve 85 12.02.2007 150 000 kr arve 85 Kokku: 3 857 000 kr

Laekunud summad on A.Ji A.J nr poolt pangakontoris või ile väljastatud deebetkaardiga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist erinevates summades laekumise järgselt sularahas

välja võetud.

1-12-783 10 (35)

Vastavalt Sampo panga 20.07.2006 arvelduskonto lepingule (4. kd tl 182) on OÜ RC arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.J.

Vastavalt Sampo panga 27.07.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (4. kd tl 183 on ) deebetkaart xxxxxxxxxxxxxxxx seotud RC arvelduskontoga xxxxxxxxxxxxxxxx ja väljastatud A.Jile.

Samuti on vaatlusprotokolliga -plaadil ID: ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD

N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ RK pangakonto

xxxxxxxxxxxxxxxx -26.02.07) H tasus väljavõttega (20.07.06 tõendamist leidnud, et OÜ kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx

OÜ RK järgmiselt: Kuupäev Summa Selgitus 14.08.2006 760 000 kr arve 10 4.09.2006 950 000 kr arve 3 11.09.2006 220 000 kr arve 4 10.10.2006 988 000 kr arve 10 9.11.2006 500 000 kr arve 25 14.11.2006 580 000 kr arve 30 14.12.2006 765 000 kr arve 59a 12.01.2007 410 000 kr arve 70 9.02.2007 290 000 kr arve 80 8.03.2007 600 000 kr arve 100 Kokku 6 063 000 kr

Laekunud summad on A.J A.J nr i poolt pangakontoris või ile väljastatud deebetkaardiga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx erinevates summades sularahaautomaadist laekumise järgselt sularahas . RK -72. välja võetud kontoväljavõte tervikuna asub 5. kd tl 40

Vastavalt Sampo panga 20.07.2006 arvelduskonto lepingule (4. kd tl 185) on OÜ RK arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx ja esindajak A.J. s

Vastavalt Sampo panga 27.07.2006 deebetkaardi kasutamise lepingule (4. kd tl 186) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxxxxx seotud RK kontoga xxxxxxxxxxxxxx ja A.Jile. väljastatud

Samuti on vaatlusprotokolliga -plaadil ID: ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud OÜ P.G pangakonto xxxxxxxxxx

väljavõttega 04.01.07 29.05.07, väljavõttega 28.05.07 1.07.07 ja väljavõttega 1.07.07 - - - 16.09.2007 H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxx kontole nr tõendamist leidnud, et OÜ OÜ P.G xxxxxxxxxx

järgmiselt: Kuupäev Summa Selgitus 8.02.2007 535 000 kr arve 6 15.03.2007 1 089 000 kr arve 33 12.04.2007 1 200 000 kr arve 54 osaline 13.04.2007 140 000 kr arve 54 osaline 16.04.2007 300 000 kr arve 54 osaline 17.04.2007 190 000 kr arve 54

1-12-783 11 (35)

10.05.2007 500 000 kr arve 87 osaline 14.05.2007 500 000 kr arve 87 osaline 16.05.2007 697 000 kr arve 87 7.06.2007 300 000 kr arve 130 osaline 12.06.2007 300 000 kr arve 130 osaline 12.06.2007 500 000 kr arve 130 osaline 14.06.2007 500 000 kr arve 130 osaline 15.06.2007 400 000 kr arve 130 osaline 20.06.2007 340 000 kr arve 130 18.07.2007 500 000 kr arve 170 19.07.2007 500 000 kr arve 170 osaline 19.07.2007 500 000 kr arve 170 osaline 20.07.2007 500 000 kr arve 170 osaline 23.07.2007 430 000 kr arve 170 Kokku: 9 921 000 kr

Laekunud summad on A.H A.H nr i poolt pangakontoris või ile väljastatud deebetkaardiga

xxxxxxxxxxxx erinevates summades sularahas sularahaautomaadist laekumise järgselt välja võetud.

Vastavalt Sampo panga 04.01.2007 arvelduskonto lepingule (5. kd. tl 76-

78) oli OÜ PG arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxja esindajaks A.H.

Vastavalt Sampo panga 30.05.2005 deebetkaardi kasutamise lepingule (5. kd tl 80) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud PG kontoga xxxxxxxxxxxx ja statud A.Hile. välja

Samuti on vaatlusprotokolliga -plaadil ID: ja asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD N121LE132D815112A2 asuvast Sampo panga poolt esitatud A pangakonto xxxxxxxxxxx OÜ väljavõttega 23.07.07 16.09.07 ja väljavõttega 15.09.07 tõendamist leidnud, et OÜ - -02.10.07 H tasus kontolt nr xxxxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxxxxxx

OÜ A järgmiselt: Kuupäev Summa Selgitus 17.08.2007 800 000 kr arve 11 osaline 21.08.2007 700 000 kr arve 11 osaline 23.08.2007 200 000 kr arve 11 osaline 19.09.2007 200 000 kr arve 28 osaline 20.09.2007 100 000 kr arve 28 osaline 21.09.2007 100 000 kr arve 28 osaline 26.09.2007 1 000 000 kr arve 28 osaline 27 09 2007 935 000 kr arve 28 Kokku: 4 035 000 kr

Laekunud summad on A.Hi poolt pangakont A.H

nr oris või ile väljastatud deebetkaardiga xxxxxxxxxxxxxx sularahaautomaadist laekumise järgselt erinevates summades sularahas välja võetud.

1-12-783 12 (35)

Vastavalt Sampo panga 23.07.2007 arvelduskonto lepingule (5. kd. tl 73- A 75) oli OÜ arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx ja esindajaks A.H.

Vastavalt Sampo panga 26.07.2007 deebetkaardi kasutamise lepingule (5. kd tl 80a) on deebetkaart xxxxxxxxxxxxx seotud A kontoga nr xxxxxxxxxx ja A.Hile. väljastatud

3.2 -del R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A puudus tegelik majandustegevus

OÜ Kohus nõustub süüdistuses esitatuga, et OÜ-tel R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A puudus tegelik majandustegevus ja neid kasutati reaalselt tegutsevatele ettevõtetele (s.h OÜ-le H) tasu eest fiktiivseid arvete väljastamiseks. Nimetatut kinnitab asjaolu, et nagu otsuse p.3.1 kirjeldatud,

võtsid nende äriühingute seaduslikud esindajad vahetult peale pangaülekande teel tehtud makseid laekunud raha sularahas välja.

Analüüsides asitõendina esitatud ümbrikus 1 oleva CD-plaadil ID: N121LE132D815112A2

asuvast Sampo panga poolt esitatud R.C, G.T, RC, RK, P.G ja A , pangakonto väljavõtteid

ilmneb, et neil kõigil puuduvad tegutsevatele ettevõtjatele iseloomulikud kulud: töötajatega

seotud maksed, kulutused, mis oleksid seotud ettevõtjale vajalike põhivara, tarvikute jms soetamisega, kulud, mis on seotud OÜ-le H osutatud teenuste osutamisega. Nii näiteks võeti 9. oktoobri 2007 läbiotsimisprotokolli järgi (2. kd tl 171-221) OÜ G.T poolt OÜ-le H esitatud 12. juuni 2006 arve nr 93 (2. kd tl 175 p. 14). Vastavalt arvele (2. kd tl 191) on G.T poolt H - OÜ e

osutatud teenuseks „Pärnu Aida tn. betooni ja armeerimistööd“ ja teenuse hind ilma käibemaksuta on 1 , käibemaks 112 711,80 krooni 200 288,12 krooni, kokku 1 213 000 krooni. Oleks loogiline, et niivõrd mahukas töö eeldab vastava tehnika olemasolu või vastava tehnika

või teenuse tellimist kolmandatelt isikutelt väljavõttelt . Pangakonto aga ei kajastu ei vastava tehnikaga seotud kulutuste kandmist ega ei ole kantud kulutusi vastava teenuse tellimiseks. Samuti eeldab betooni- - ka selliste ja armeerimistööde tegemine betooni ja armatuuri ostmist tehingute kohta puudub samuti pangakontol kajastus. Eeltoodu kehtib ka OÜ-de R.C, RC, RK, P.G ja A

pangakontode väljavõtetel kajastatu kohta – ühelgi pangakontol ei kajastu, et oleks tehtud kulutusi arvetel kirjeldatud tööde teostamise kohta. Vastavalt äriregistri väljavõttele (4. kd tl 1-2) oli OÜ G.T (registrikood xxxxxxxxx, 30.12.2004 kuni 6.01.2006 OÜ BT) juhatuse liige A.J 6.01.2006 - 21.03.2007 Vastavalt äriregistri väljavõttele (4. kd tl 3 ) oli OÜ -5 RC (registrikood xxxxxxxxx) juhatuse liige ajavahemikul 19.07.2006 kuni 12.01.2007 A.J ja alates 12.01.2007 K.T. Vastavalt - RK (registrikood xxxxxxxxx ) juhatuse äriregistri väljavõttele (4. kd tl 6 7) oli OÜ liige ajavahemikul 2.08.2006 kuni 14.03.2008 A.J. Vastavalt äriregistri väljavõttele (4. kd tl ) oli OÜ 8-9 A (registrikood xxxxxxxxxx ) juhatuse liige alates 17.07.2007 A.H.

Vastavalt äriregistri väljavõttele (4. kd tl 10-12) oli OÜ P.G (registrikood xxxxxxxxxxx) juhatuse liige alates 06.12.2006 A.H. Vastavalt OÜ R.C ainuosaniku 29.06.2005 otsusele (2. kd tl 114) ja 20.10.2006 otsusele oli OÜ R.C (registrikood xxxxxxxxx) juhatuse liige 29.06.2005 kuni 20.10.2006 E.J.

1-12-783 13 (35)

Süüdistatav A.J andis 26.11.2012 kohtus ütlused (2. kd tl 8-15 pöördel), et ettevõtted G.T OÜ,

RC RK

, A.Pga, OÜ ja OÜ kuulusid temale. Äriühingud asutas notari juures kus käis koos kellele andis üle ka notarist saadud dokumendid. Samal päeval käisid koos pangas ja tema avas

iga äriühingu jaoks arvelduskonto, sai ka internetipanga koodid. Firmadega seoses pidigi ta ainult raha välja võtma, muud nagu ei olnudki. k ütles, milline summa on vaja välja võtta, A.P

sellest rahast sai tema omale 300-400 krooni, A.P ülejäänu edastas ule. Välja võttis arvelduskontolt sularaha 10 tuhandest kroonist kuni paarisaja tuhande kroonini. Tema ei ole koostanud ühtegi dokumenti, küll aga on allkirjastanud arveid, kuid ta ei saanud aru, mis nendel kirjas oli. Tema arvab, et arved koostas A.P, kuid oli ka juhuseid, kus A.P ütles temale mida

arvele kirjutada. Tema on andnud allkirja ja tühjale valgele paberile. Tema ei ole teinud mingisugust äritegevust nende firmade nimel. OÜ nimi on H tuttav, oli arvete peal mida tema A.Pu autos allkirjastas. Süüdistatav E.J andis kohtus 27.11.2012 ütlused (2. kd tl 54 58 pöördel) - , et ostis R.C OÜ A.Ji

ja A.P R.C i käest. Tema arvab, et äriregistri andmed selle kohta, et oli 2006.a. OÜ juhatuseliikmeks on õiged. Tema ei mäleta kellega koos käis notaris kas A.J oli seal või oli A.P. Koguaeg oli keegi kõrval. Käis sees ruttu ära ja ei mäleta kas seal midagi selgitati äriühingu juhatuseliikme kohta. Tema tegutses A.P A.Ji juhendamisel. i või Tema ei ole kunagi näinud

R.C raamatupidamise dokumente. Ei ole R.C OÜ nimelt lepingut sõlminud ega koostanud, allkirjastanud volikirju. Tema võib olla on täitnud Maksuametile mingeid deklaratsioone - A.Pi juhendamisel. Kõik mida tegi või allkirjasta oli A.Pi juhendamisel A.Pi autos ja jäid ka tema kätte. Sularaha käis välja võtmas päris tihti. Temale helistati kui raha üle tuli ja siis pidi tema

minema panka ja raha välja võtma. Rahapakid sai kas kilekotis või pandi kotti mis temal kaasas oli. Ei ole kuulnud firmast H H.Tu ega M.S

OÜ, ei tea it. Süüdistatav A.H andis kohtus 27.11.2012 ütlused (2. kd lk 34 pöördel – 41 pöördel)

, et A.J hüüdnimega A tegi temale ettepaneku hakata A ja P.G juhatuse liikmeks ja omanikuks 2006 aastal. H H.T emale midagi. Esimesena vormistati P.G OÜ ja nimi ei ütle t OÜ notari juures. Notari antud paberid andis A kätte. Käis ka Sampo Pangas ja avas pangaarve, magnetkaardi ja internetipangakoodid andis A kätte. s oli tema ülesanneteks paberite allkirjastamine P.G OÜ-

mis temale tood A.J -400 i ja pangast raha välja võtmine. Tema sai selle eest tasu i käest 300

krooni, mis olenes väljavõetavast summast OÜ juhatuseliige sai temast sama moodi ja A samasugused olid ka tema tööülesanded. Maksuametisse esitas punaste ja roheliste joontega lehed, millised täitis eelnevalt käest saadud ja ette kirjutatud lehelt st tema lihtsalt kirjutas maha.

Ta ei ole kunagi tegelenud P.G ei ole selleks ka kedagi OÜ või A majandustegevusega ja volitanud. Süüdistatav A.P andis kohtus 27.11.2012 ütlused (2. kd tl 41 pöördel –

54), et aastatel 2006- 2007 pakkus tema rahapesu teenust. Koostas firmade G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A nimelt arveid

sellistele äriühingutele nagu OÜ arvetele kajastada sai H ja EK&V. Andmed, millised H M.S´ilt. G.T, R.C, RC RK, P.G j , a A arved allkirjastasid Järvet ja Helmar. Teab E.J, kes oli R.C

OÜ-s juhatuseliige. J, J ja H ülesanneteks oli nende äriühingute arvete allkirjastamine, mis

toimus tavaliselt autos ja sularaha väljavõtmine. Tema andis neile korralduse millistes

summades s H ularaha tuleb välja võtta. Kui näiteks OÜ soovis saada arvet sai tema informatsiooni M.Si käest, kes edastati temale info kas meilile või paberiga, mis tuleb arvel

kajastada, nii andmed kui summad. Arved koostas oma arvutis. Kui arve alusel oli raha laekunud G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A kontole - H võeti raha välja ja tema andis edasi OÜ-le. Tavaliselt anti raha üle OÜ kontoris on tema käinud ühel korral. lõi M.Sile tema autos. H A.J oma firma omal initsiatiivil, ka teised juhatuseliikmed olid A.Ji poolt pannud. Notari ajad pani

1-12-783 14 (35)

kinni firmade asutamiseks tema, samuti tasus firmade asutamise kulud. Tema maksis tasu A.Jile, kes sai 0,5-1% summast, A.J maksis omakorda A.Hile. Tasu % arvutati arvel olevast täissummast. Ettevõtete G.T, P.G, A, RC, RK panga dokumendid ja pangakaardid olid A.Ji käes. Kui käis sularaha pangast välja võtmas oli tema autos kuivõrd üsna kiiresti oli vaja A.J see raha tagastada. Nende ettevõtete maksudeklaratsioonid on tema poolt koostatud ja arvud leidis deklaratsioonidesse suvaliseltmõtles ise need välja. GT, RK, RC, P.G ja A ei ole kunagi tegelenud reaalse majandustegevusega. Kohtus ülekuulatud tunnistajad abitööline) ütlused 17.12.2012 istungil (12 kd tl 1 R.H (H -4), R.A - H d 17.12.2012 istungil (12 kd tl 7-15) (töötas 2007. aastal OÜ s betoonitöödel) ütluse , B.R (töötas OÜ-s H 1997-2009 algul töödejuhatajana, hiljem objektijuhina) ütlused 17.12.2012

istungil (12 kd tl 10-14) ja H objektijuht

19.12.2012 istungil (12 kd tl 25-37) A.R ütlused tõendavad äriühingutest , et nad ei teadnud midagi G.T, R.C, RC, RK, P.G ja A, ja seega ei

olnud töötajatele teada alltöövõtu osutamine eelpoolnimetatud äriühingute poolt, samuti ei

teadnud tunnistajad midagi eelpoolnimetatud äriühingute juhatuse liikmetest A.Jist, E.Jst, A.Hist ning k A.P

a ’ist.

Kaitsja Vahur Kivistik on esitanud seisukoha, et Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtus leidis kinnitust, et , OÜ lisaks OÜ-le H -le E K&V ja OÜ näiteks pangakontole olnud laekumised äriühin -le F on G.T gutelt: AS AP, AS HM, AS SEM, AS PE, A OÜ, EC Ü, GB AS, L OÜ, M ülekandeid NEW AS, O OÜ, OCE O E AS. Rida AS, DR OÜ, E OÜ, H OÜ, H C OÜ, K OÜ, L OÜ, N , A OÜ, RP OÜ, T OÜ, O OÜ, RE - OÜ OÜ, SE AS.

Kohus leiab, et laekumised majandustegevust. N nimetatud äriühingutelt ei tõenda ii näiteks järgneb Sampo panga poolt 3. oktoobri 2007 saatekirjaga (kd 4. tl 121) esitatud R.C pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxx (3. kd tl 128-175) ja G.T pangakonto xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ väljavõtte

(3. kd tl 58-127) järgi pisteliselt, et laekumistele järgneb alati sularaha väljavõtt samal või järgnevatel päevadel ligilähedastes summades. Erandiks on AS HM 8.02.2006 laekumine „arve

nr 1“ summas 413 , millele järgneb samal päeval sularaha väljavõtmine summas 000 krooni

6 makse 300 krooni, OÜ L „Raieõiguse võõrandamine „Savisaare ja Jõesaare“ maaüksus“ summas 70 A.Ji poolt summas 335 000 krooni. 800 krooni ning teine sularaha väljavõtt Analoogselt on toimitud ka AS HM mõningate teiste maksete korral. Kohus leiab, et viidatud

tehingud ei tõenda majandustegevust, küll aga võivad vihjata käesolevas kriminaalasjas

käsitletavaga analoogse teenuse osutamist osalt veidi komplitseeritumal viisil kolmandatele äriühingutele. väljuks hinnangu andmine tehingutele kolmandate isikutega süüdistuse Samas piiridest. Kohtulikul uurimisel uuritud OÜ R.C käibedeklaratsioonide (2. kd tl 122 127) järgi oli OÜ - R.C maksustatav käive veebruaris 2006.a. 1 023 714 krooni, samas pangaarvel (3. kd tl 128-175) on kreeditkäive 2 176 302,22 krooni, märtsis oli OÜ R.C maksustatav käive 518 225 krooni, samas pangaarvel on kreeditkäive 611 oli OÜ maksustatav käive 510,66 krooni; aprillis R.C 957 730 krooni 120 100,31 krooni; mais R.C maksustatav , samas pangaarvel on kreeditkäive 1 oli OÜ käive arvel on käive üle 2 oli OÜ 991 122 krooni, samas panga 202 680,08 krooni; juunis R.C

maksustatav käive samas pangaarvel on kreeditkäive 1 911 180 krooni, 557 417,21 krooni;

1-12-783 15 (35)

juulis R.C 351 366 krooni oli OÜ maksustatav käive samas pangaarvel on kreeditkäive 1 134 204,77 krooni. Kuu kreeditkäibe on kohus välja arvutanud pangaarve väljavõtte järgi. Nimetatud võrdlus kinnitab i ütlusi, et arvud käibedeklaratsioonidesse pani ta suvaliselt. A.P

Kohtulikul uurimisel uuriti OÜ R.C Tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni

ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon järgi OÜ e (2. kd tl 128-134). Nende R.C ei

arvestanud veebruaris 2006-augustis 2006 tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makseid.

Samuti G.T Tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja uuriti OÜ töötuskindlustuse maksete deklaratsioone (2. kd tl 128 134). Nende järgi OÜ - R.C ei arvestanud veebruaris 2006 - jaanuar 2007 tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makseid (4. kd tl 164). Sama oli ka OÜ-ga RK perioodil august 2006 - märts 2007 (4. kd tl167), OÜ perioodil juuli 2006 kuni veebruar 2007 (4. kd tl 170), OÜ -ga RC -ga P.G -ga A perioodil juuli 2007 perioodil jaanuar 2007 kuni august 2007 (4. kd tl 173) ja OÜ kuni august 2007 (4. kd tl 176).

Kohus leiab, et arvestades eeltoodut

ja hinnates tõendeid kogumis, on üheselt tõendamist leidnud, et G.T, RK, RC P.G ja A , ei omanud reaalset majandustegevust ja seetõttu ei saanud osutada ka arvetel kirjeldatud teenust. Vastavalt Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 on raamatupidamise algdokument (antud juhul

arve) majandustehingu toimumist kinnitav tõend, seega kui majandustehingut reaalselt ei toimunud, oli tegemist intellektuaalselt võltsitud algdokumentidega ja OÜ-de GT, RK, RC, P.G ja A -le H . poolt OÜ esitatud arved ei vasta algdokumentidele esitatud nõuetele

3.3

Käibemaks OÜ H , 8 kd 91-197, 9. pearaamatu väljatrüki vaatlusprotokollile (Vaatlusprotokoll 05.05.2008

kd 1-200

H – vaadeldavaks objektiks OÜ pearaamatu käibemaksukonto) ning OÜ H pangakonto vaatlusele (26.04.2011 vaatlusprotokoll, 10 kd tl 131-152), nähtub antud tõenditest, et valeandmete esitamine käibemaksudeklaratsioonides toimus kolmel viisil:

1) valeandmeid deklareeriti sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel fiktiivsete arvete alusel, millised olid väljastatud variettevõtete OÜ-te G.T, R.C, RK ja RC nimelt ja koostatud A.Pi poolt, 2) samuti valeandmeid deklareeriti sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel OÜ

-te G.T,

RK ja RC olematute arvete alusel, raamatupidamisregistri alusel, st arveid kajastati pearaamatus, kuid arved raamatupidamises puudusid 3) valeandmeid deklareeriti sisendkäibemaksu alusetu suurendamise teel ka selliselt, et OÜ H pangakontolt tehti ülekandeid varifirmade OÜ-te P.G, A, RK ja RC kontodele ning kajastati ülekantud summadelt sisendkäibemaksu käibedeklaratsioonides, kuid raamatupidamisregister

ei kajastanud antud ettevõtetelt soetamist ja käibemaksu tasumist nendele ettevõtetele, seejuures puudusid ka OÜ raamatupidamisest antud variettevõtete arved. H

1-12-783 16 (35) OÜ H pearaamatu vaatlusest (8. kd tk 114-137) ilmneb, et kontolt 10611 tasutud käibemaks, nähtub raamatupidamises kajastatud mahaarvatud sisendkäibemaks, antud kontolt nähtub, et

debiteeritud on sisendkäibemaksu 03.01.2007 OÜ-le GT summas 61 799,66 ja debiteeritud 05.01.2007 RK summas 62 542,37. Perioodil 01.01.2007 kuni 05.10.2007 kontol 10611 peale eelpool märgitud kahe tehingu kande

ei kajastu sisendkäibemaksu mahaarvamist äriühingutelt OÜ , OÜ OÜ, OÜ, R.C G.T RK R P.G . Konsult OÜ, OÜ Konto 1500 ostmisel kinnimakstud käibemaks nähtub, et perioodil 01.12.2005 kuni 31.12.2006 arvati (9. kd tl 59-84): maha sisendkäibemaks 19.02.2006 OÜ G.T arvelt 448 summas 156 355,93 krooni, 19.04.2006 G.T ostu KM summas 45 000 ja ostu KM summas 33 177,97; OÜ 15.05.2006 OÜ G.T ostu KM summas 91 525,42 ja ostu KM summas 14 644,07 krooni; 15.05.2006 OÜ R.C ostu KM summas 82 372,88 krooni;

12.06.2006 OÜ 288,13 krooni; 18.06.2006 OÜ G.T ostu KM summas 200 G.T ostu KM summas 10 830,51 krooni; 14.06.2006 OÜ R.C ostu KM summas 45 762,71 krooni; 05.07.2006 OÜ R.C ostu KM summas 91 525,42 kroon

i; 05.07.2006 OÜ G.Tostu KM summas 91 525,42 krooni; 01.08.2006 RC ostu KM summas 105 254,24; OÜ 05.08.2006 RK 932,20 krooni; OÜ ostu KM summas 115 05.08.2006 RK 711,86 krooni; OÜ ostu KM summas150 17.08.2006 RK 559,32 krooni; OÜ ostu KM summas 33 30.08.2006 RK 915,25 krooni; OÜ ostu KM summas 144 30.08.2006 RC 610,17 krooni; OÜ ostu KM summas 36 31.08.2006 RC 694,91 krooni; OÜ ostu KM summas 71 31.08.2006 RC 627,12 krooni; OÜ ostu KM summas 16 31.08.2006 RC 338,98 krooni; OÜ ostu KM summas 50 14.09.2006 RC 338,98 krooni; OÜ ostu KM summas 50 08.11.2006RK 271,19 krooni; OÜ ostu KM summas 76 14.11.2006RK 474,57 krooni; OÜ ostu KM summas 88 22.11.2006 31.08.2006 RC 254,24 krooni; OÜ ostu KM summas 33 22.11.2006 RK 694,91 krooni; OÜ ostu KM summas 116 04.12.2006 OÜ G.T ostu KM summas 61 779,66 krooni; 14.12.2006 RK 542,37 krooni; OÜ ostu KM summas 62 19.12.2006 RC 203,39 krooni; OÜ ostu KM summas 57 19.12.2006 RK 694,91 krooni. OÜ ostu KM summas 116

Seega kohus, , H kajastas oma hinnanud tõendeid kogumis loeb tuvastatuks, et OÜ raamatupidamises süüdistuses märgitud 2006 aasta ostuarved äriühingutelt OÜ , OÜ . R.C G.T OÜ, RK OÜ, Konsult OÜ, R P.G OÜ ja arvas maha nende arvete alusel sisendkäibemaksu, mis nähtub kontol 1500. Eelpool on kohus juba tuvastanud, et OÜ H tegi oma pangakontolt süüdistuses märgitud arvete alusel ülekandeid OÜ , OÜ OÜ, Konsult OÜ, R.C G.T, RK R P.G OÜ-le.

Kui eelpool nähtus deebetkande käibemaksu pool, siis deebetkande kulupool kanti

raamatupidamises kontole 1759 alltöövõtt. Kohus ei pea vajalikuks siin kõikide eelpool

1-12-783 17 (35)

nimetatud äriühingute arvete kirjelduse väljatoomist vaid toob näitena ära ühe neist ja nimelt 19.02.2006 on kontole kanne ost OÜ G.T summas 868 644,07 krooni. Antud summa on arve 1902 (vt süüdistusakt) ilma käibemaksuta müügisumma. Kontolt nähtuvad ka teised süüdistuses käsitletud arved (9. kd tl 86-87) Deklareeritud 2006. aasta käibemaks, mille kohta on esitatud arve: Kuupäev Arve nr Arve esitaja KM-ta KM KM-ga Veebruar

19.02.2006 1902 G.T 868 644,07 kr 156 355,93 kr 1 025 000,00 kr veebruar kokku

868 644,07 kr 156 355,93 kr 1 025 000,00 kr aprill

19.04.2006 53 G.T 250 000,00 kr 45 000,00 kr 295 000,00 kr aprill kokku

250 000,00 kr 45 000,00 kr 295 000,00 kr mai

15.05.2006 98 R.C 457 627,11 kr 82 372,89 kr 540 000,00 kr 15.05.2006 71 G.T 508 474,57 kr 91 525,43 kr 600 000,00 kr mai kokku

966 101,68 kr 173 898,32 kr 1 140 000,00 kr juuni

12.06.2006 93 G.T 1 112 711,88 kr 200 288,12 kr 1 313 000,00 kr 14.06.2006 210 R.C 254 237,28 kr 45 762,72 kr 300 000,00 kr 18.06.2006 121 G.T 60 169,49 kr 10 830,51 kr 71 000,00 kr juuni kokku

1 427 119,00 kr 256 881,00 kr 1 684 000,00 kr juuli

5.07.2006 122 G.T 508 474,58 kr 91 525,42 kr 600 000,00 kr 5.07.2006 215 R.C 508 474,58 kr 91 525,42 kr 600 000,00 kr juuli kokku

1 016 949,16 kr 183 050,84 kr 1 200 000,00 kr august

17.08.2006 4 RK 186 440,68 kr 33 559,32 kr 220 000,00 kr august kokku

186 440,68 kr 33 559,32 kr 220 000,00 kr september

14.09.2006 20 RC 279 661,02 kr 50 338,98 kr 330 000,00 kr september kokku

279 661,02 kr 50 338,98 kr 330 000,00 kr november

14.11.2006 30 RK 491 525,42 kr 88 474,58 kr 580 000,00 kr 22.11.2006 57 RC 184 745,76 kr 33 254,24 kr 218 000,00 kr 22.11.2006

(RP-s) 59A RK 648 305,09 kr 116 694,91 kr 765 000,00 kr 11.12.2006

(arvel) november kokku

1 748 305,08 kr 314 694,92 kr 2 063 000,00 kr detsember

4.12.2006 222 G.T 343 220,34 kr 61 779,66 kr 405 000,00 kr

1-12-783 18 (35) 14.12.2006 70 RK 347 457,63

kr 62 542,37 kr 410 000,00 kr 19.12.2006 65 RC 648 305,09 kr 116 694,91 kr 765 000,00 kr 19.12.2006

(RP-s) 72 RC 317 796,61 kr 57 203,39 kr 375 000,00 kr 22.11.2006

(arvel) detsember kokku

1 656 779,67 kr 298 220,33 kr 1 955 000,00 kr kõik kokku

7 531 356,29 kr 1 355 643,71 kr 8 887 000,00 kr Deklareeritud 2006. aasta käibemaks, mille kohta OÜ H raamatupidamises arve puudus:

Arve nr Arve esitaja KM-ta KM maksumus KM-ga aprill

19.04.2006 88 G.T

OÜ 184 322,03 kr 33 199,97 kr 217 500,00 kr aprill kokku

184 322,03 kr 33 199,97 kr 217 500,00 kr mai

15.05.2006 71 G.T

OÜ 81 355,93 kr 14 644,07 kr 96 000,00 kr mai kokku

81 355,93 kr 14 644,07 kr 96 000,00 kr august

1.08.2006 11 RC

OÜ 584 745,76 kr 105 254,24 kr 690 000,00 kr 5.08.2006 10 RK

OÜ 644 067,80 kr 115 932,20 kr 760 000,00 kr 5.08.2006 10 RK

OÜ 837 288,14 kr 150 711,86 kr 988 000,00 kr 30.08.2006 3 RK

OÜ 805 084,75 kr 144 915,25 kr 950 000,00 kr 30.08.2006 34 RC

OÜ 203 389,83 kr 36 610,17 kr 240 000,00 kr 31.08.2006 20 RC

OÜ 398 305,09 kr 71 694,91 kr 470 000,00 kr 31.08.2006 54 RC

OÜ 92 372,88 kr 16 627,12 kr 109 000,00 kr 31.08.2006 20 RC

OÜ 279 661,02 kr 50 338,98 kr 330 000,00 kr august kokku

3 844 915,27 kr 692 084,73 kr 4 537 000,00 kr kõik kokku

4 110 593,23 kr 739 928,77 kr 4 850 500,00 kr

H pearaamatus kajastatud -te G.T, R.C, RK ja RC arved Kokku 2006. aastal OÜ OÜ käibemaksuta summas 12 510 593,59 krooni käibemaksu 2 251 928,41 krooni ja käibemaksuga summas 14 762 500,00 krooni. Käesolevas kohtuotsuses esitatud tabelis on käibemaksusumma 22,41 krooni võrra suurem, kui

süüdistusaktis, sest süüdistus on eksinud 2006. aasta aprilli summade liitmisel, samuti on erinevus tekkinud ümardamisel. Samas ei pea kohus seda viga oluliseks ning arvestab õiget liitmissummat. 2007 aastal on kontol 10759 alltöövõtt kajastatud üksnes kaks arvet ja nimelt 03.01.2007 OÜ G.T summas 343 220,34 krooni ja 05.01.2007 RK krooni (8. kd tl OÜ summas 347 457,63 138). Kohus juhib tähelepanu, et süüdistuses on nimetatud arved kahe silma vahele jäänud ja tegelikkuses oli süüdistuses esitatud ajavahemikul nimetatud tehingutelt käibemaks summas vastavalt 61779,66 krooni ja 62542,37 krooni kokku

124 322,03 krooni arvestamata jäänud. Samas kohus ei arvesta samuti nimet

atud arveid, kuivõrd ei saa väljuda süüdistuse piiridest.

1-12-783 19 (35)

Kohus analüüsis pearaamatu 2007. aasta kontot 10611 , mille järgi (8. kd tl 114-137)

pearaamatus on kajastatud tasutud käibemaksuna jaanuaris 1 214 281,34 kr, veebruaris

498 908,92 kr, aprillis 642 917,55 kr, mais 1 082 229,62 kr, juunis 180,50 kr, märtsis 893 915 212,38 kr, juulis 800 611,36 kr, augustis 1 114 980,73 kr ja septembris 754 158,55 kr.

Vastavalt H OÜ käibemaksudeklaratsiooni väljavõttele perioodist 2006 veebruar kuni 2007

september (8. k H deklareerinud d tl 77) on OÜ 2007. aastal käibemaksuna veebruaris 685 482,00 kr, märtsis 1 173 061,00 kr, aprillis 901 004,00 kr, mais 1 463 673,00 kr, juunis 1 283 229,00 kr, juulis 1 070 021,00 kr, augustis 1 455 913,00 kr ja septembris 929 278,00 kr. Seega on 2007. aasta käibedeklaratsioonides esitatu ja pearaamatusse kantu erinevus järgmine (kroonides): kuu deklareeritud Pearaamatus vahe Veebruar 685 482,00 kr 498 180,50 kr 187 301,50 kr Märts 1 173 061,00 kr 893 908,92 kr 279 152,08 kr Aprill 901 004,00 kr 642 917,55 kr 258 086,45 kr Mai 1 463 673,00 kr 1 082 229,62 kr 381 443,38 kr Juuni 1 283 229,00 kr 915 212,38 kr 368 016,62 kr Juuli 1 070 021,00 kr 800 611,36 kr 269 409,64 kr August 1 455 913,00 kr 1 114 980,73 kr 340 932,27 kr September 929 278,00 kr 754 158,55 kr 175 119,45 kr kokku 8 961 661,00 kr 6 702 199,61 kr 2 259 461,39 kr Ühekroonine erinevus otsuses ja süüdistusaktist tuleb ümardamisest. Võrreldes deklareeritud ja pearaamatusse kantu vahet OÜ H poolt 2007. aastal nn varifirmadele

tasutult arvestatava käibemaksusummaga (tasutud summa korrutatud 0,152542373), ilmneb mõningaid lahknevusi kuude lõikes, kuid kuivõrd nimetatud tehingutest arveid ei ole ja seetõttu ei ole teada missuguse kuu käibedeklaratsioonis tehing kajastati ja erinevused ei ole olulised

ning deklareeritud ja pearaamatus kajastatu vahe, seega süüdistuses arvestatud vahe, on

väiksem n.n. varifirmadele tasutud summade arvestuslikust käibemaksusummast, arvestab kohus süüdistuses esitatud summat.

Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistuses etteheidetu, et 2006. aasta käibedeklaratsioonides on ebaõigesti sisendkäibemaksu rohkem arvestatud summas 2 251 928

krooni kem ja 2007. aasta käibedeklaratsioonides on ebaõigesti sisendkäibemaksu roh arvestatud 2 259 461 krooni, kokku 4 511 389,80 krooni (288 330,36 eurot), on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud.

3.4 Tulumaks

Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud ka tulumaksu deklareerimata jätmine alltoodud arvestuse järgi

. Kohus tuvastas k -is 3.1, H tegi -tele R.C, G.T RK, RK, P.G ja A äesoleva otsuse p. et OÜ OÜ , alltoodud maksed. Samuti tuvastas kohus, et -d R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A ei omanud OÜ

1-12-783 20 (35)

majandustegevus ja ei saanud seetõttu arvetel nimetatud teenuseid osutada ja seega puudus nende tehingutega seoses raamatupidamise seadusele vastavad algdokumendid. Seetõttu käsitleb kohus OÜ H poolt OÜ-tele R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A makseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Kaitsja väitis, et kuivõrd nn

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p. 3 on ettevõtlusega - le

mitteseotud kuluks ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus nr 3-1-1-11-07 p. es 37:

Kohus tuvastas eelpool, et -tele R.C, G.T, RK, RK, P.G ja A OÜ arved ei olnud nõuetele vastavad algdokumendid ja seetõttu tuleb nende arvete alusel kantud kulud lugeda ettevõtlusega

mitteseotud kuluks. Nende maksete puhul, mille tegemise aluseks olevad arve H d OÜ raamatupidamises puudusid, ei teki isegi küsimust arve nõuetele vastavuse suhtes, sest puudub igasugune tehingu aluseks olev. Käesolevaga esitab kohus tulumaksu arvestuse selgitades, et kuna tulumaksuseaduse § 4 lg 1

alusel oli tulumaksu määr 2006.aastal 23% ja 2007.aastal 22%, siis tulenevalt tulumaksuseaduse § 1 ja § 4 lg 1 lg 4 1 järgi jagada maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist 2006.a 0,77-ga ja 2007.a 0,78- . , mida oleks pidanud ga Seega on lahtris „tulumaks

tasuma“ tulemus saadud lahtris „Väljamakse summa“ jagatud vastavalt arvudega 77/23 või 78/22: Väljamakse kuupäev Makse saaja arve nr Arve kuupäev Väljamakse summa TM määr Tulumaks, mida oleks pidanud tasuma 2006

veebruar

01.02.2006 R.C

OÜ 30

200 000,00 kr

14.02.2006 R.C

OÜ 30

430 000,00 kr

16.02.2006 R.C

OÜ 30

92 000,00 kr

20.02.2006 R.C OÜ 30 211 000,00 kr 20.02.2006 R.C

OÜ 30

250 000,00 kr

veebruar kokku

1 183 000,00 kr 23% 353 363,64 kr aprill

19.04.2006 G.T

OÜ 53 19.04.2006 295 000,00 kr

aprill kokku

295 000,00 kr 23% 88 116,88 kr mai

15.05.2006 R.C

OÜ 98 15.05.2006 540 000,00 kr

1-12-783 21 (35)

15.05.2006 G.T

OÜ 71 15.05.2006 600 000,00 kr

15.05.2006 G.T

OÜ 71

96 000,00 kr

mai kokku

1 236 000,00 kr 23% 369 194,81 kr juuni

2.06.2006 G.T

OÜ 88

217 500,00 kr

12.06.2006 G.T

OÜ 93 12.06.2006 500 000,00 kr

13.06.2006 G.T

OÜ 93 12.06.2006 500 000,00 kr

14.06.2006 R.C

OÜ 210 14.06.2006 300 000,00 kr

15.06.2006 G.T

OÜ 93 12.06.2006 313 000,00 kr

juuni kokku

1 830 500,00 kr 23% 546 772,73 kr juuli

5.07.2006 R.C

OÜ 215 5.07.2006 300 000,00 kr

5.07.2006 G.T

OÜ 122 5.07.2006 300 000,00 kr

7.07.2006 R.C

OÜ 215 5.07.2006 300 000,00 kr

7.07.2006 G.T

OÜ 122 5.07.2006 300 000,00 kr

13.07.2006 G.T

OÜ 131

71 000,00 kr

juuli kokku

1 271 000,00 kr 23% 379 649,35 kr august

9.08.2006 RC

OÜ 11

690 000,00 kr

14.08.2006 RK

OÜ 10

760 000,00 kr

august kokku

1 450 000,00 kr 23% 433 116,88 kr september

4.09.2006 RK

OÜ 3

950 000,00 kr

4.09.2006 RC

OÜ 20

800 000,00 kr

11.09.2006 RK

OÜ 4 17.08.2006 220 000,00 kr

21.09.2006 RC

OÜ 20 14.09.2006 330 000,00 kr

sept. kokku

2 300 000,00 kr 23% 687 012,99 kr oktoober

10.10.2006 RK

OÜ 10

988 000,00 kr

24.10.2006 RC

OÜ 34

240 000,00 kr

oktoober kokku

1 228 000,00 kr 23% 366 805,19 kr november

9.11.2006 RK

OÜ 25 8.11.2006 500 000,00 kr

14.11.2006 RK

OÜ 30 14.11.2006 580 000,00 kr

23.11.2006 RC

OÜ 54

109 000,00 kr

nov kokku 1 189 000 00 kr 23% 355 155 84 kr detsember

1.12.2006 RC

OÜ 57 22.11.2006 218 000,00 kr

11.12.2006 RC

OÜ 65 19.12.2006 765 000,00 kr

14.12.2006 RK

OÜ 59a 11.12.2006 765 000,00 kr

dets. kokku

1 748 000,00 kr 23% 522 129,87 kr 2007

1-12-783 22 (35) jaanuar

12.01.2007 RC

OÜ 72 22.11.2006 375 000,00 kr

12.01.2007 G.T

OÜ 222 4.12.2006 405 000,00 kr

12.01.2007 RK

OÜ 70 14.12.2006 410 000,00 kr

jaaanuar kokku

1 190 000,00 kr 22% 335 641,03 kr veebruar

8.02.2007 P.G

OÜ 6

535 000,00 kr

9.02.2007 RK

OÜ 80

290 000,00 kr

9.02.2007 RC

OÜ 85

180 000,00 kr

12.02.2007 RC

OÜ 85

150 000,00 kr

veebruar kokku

1 155 000,00 kr 22% 325 769,23 kr märts

8.03.2007 RK

OÜ 100

600 000,00 kr

15.03.2007 P.G

OÜ 33 1 089 000,00 kr

märts kokku

1 689 000,00 kr 22% 476 384,62 kr aprill

12.04.2007 P.G

OÜ 54 1 200 000,00 kr

13.04.2007 P.G

OÜ 54

140 000,00 kr

16.04.2007 P.G

OÜ 54

300 000,00 kr

17.04.2007 P.G

OÜ 54

190 000,00 kr

aprill kokku

1 830 000,00 kr 22% 516 153,85 kr mai

10.05.2007 P.G

OÜ 87

500 000,00 kr

14.05.2007 P.G

OÜ 87

500 000,00 kr

16.05.2007 P.G

OÜ 87

697 000,00 kr

mai kokku

1 697 000,00 kr 22% 478 641,03 kr juuni

7.06.2007 P.G

OÜ 130

300 000,00 kr

12.06.2007 P.G

OÜ 130

300 000,00 kr

12.06.2007 P.G

OÜ 130

500 000,00 kr

14.06.2007 P.G

OÜ 130

500 000,00 kr

15.06.2007 P.G

OÜ 130

400 000,00 kr

20.06.2007 P.G

OÜ 130

340 000,00 kr

juuni kokku

2 340 000,00 kr 22% 660 000,00 kr juuli

18 07 2007 P G OÜ 170 500 000 00 kr 19.07.2007 P.G

OÜ 170

500 000,00 kr

20.07.2007 P.G

OÜ 170

500 000,00 kr

23.07.2007 P.G

OÜ 170

430 000,00 kr

juuli kokku

1 930 000,00 kr 22% 544 358,97 kr august

17.08.2007 A

OÜ 11

800 000,00 kr

21.08.2007 A

OÜ 12

700 000,00 kr

1-12-783 23 (35)

23.08.2007 A

OÜ 13

200 000,00 kr

august kokku

1 700 000,00 kr 22% 479 487,18 kr september

19.09.2007 A

OÜ 28

200 000,00 kr

20.09.2007 A

OÜ 28

100 000,00 kr

21.09.2007 A

OÜ 28

100 000,00 kr

26.09.2007 A

OÜ 28

1 000 000,00 kr

27.09.2007 A

OÜ 28

935 000,00 kr

sept. kokku

2 335 000,00 kr 22% 658 589,74 kr Kokku

29 596 500,00 kr 8 576 344,00 kr Siinjuures juhib kohus tähelepanu, et süüdistuses on tulumaksu arvestusest välja jäänud üks OÜ

H poolt 19.07.2007 P.G -le tasutud arve summas 500 000 krooni OÜ selgitusega „arve 170

osaline“ järgi oli (Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokolli, 10 kd tl 131-152, niisuguseid tasumisi 2). Kuivõrd kohus ei saa väljuda süüdistuse piirest, jätab kohus otsuses esitatud arvestuses selle arve samuti

käsitlemata. Tunnistaja (H R.H abitööline) ütlused 17.12.2012 istungil (12 ütlusi, et tema . kd tl 1-4) palk kuus oli 6000 krooni, ta sai samuti - aksti peo lisatasu võib olla 1000 krooni või rohkem, mis m peale, allkirja ei küsitud. Palga andis kätte A (objektijuht AR). Tunnistaja

- H andis R.A (töötas 2007. aastal OÜ s betoonitöödel) ütlused 17.12.2012 istungil (12. kd tl 4-8): 6000 krooni palgast maksti arvele, osa sularahas. Maksja oli A.R. Sularaha võis olla sama palju kui arvele tuli. Tunnistaja

B.R (töötas OÜ- H 1997- s 2009 algul töödejuhatajana, hiljem objektijuhina) ütlused 17.12.2012 istungil (12. kd tl 10-14): Mul on olnud 25 000 palk ja meestel oli umbes 14 500 – 18 000 EEK. 19.12.2012 istungil (12. kd tl 25-37) andis tunnistajana ütlusi , kelle ütluste H objektijuht A.R järgi maksti töötajatele sularahas 40 50% ametlikust palgast. Hiljem täpsustas, et ümbrikupalk - võis olla kuskil 50% palgast ja oli erinev kuude lõikes. A.Ri, R.Ha ja R aasvälja ütlusi kinnitab ka 9.10.2010 OÜ H kontori läbiotsimisel (protokoll, 2.

kd tl 171-178 p. 8 ja 9) leitud ja 15.11.2007 vaatlusprotokollis (10. kd tl 36) vaadeldud palgalehed, millest „BO A september 2007“ (10. kd tl 39) järgi oli näit töötasu 10 250 RK B.Ri krooni ja „AIN September 2007“ (10. kd tl 52) järgi oli Aasvälja ja R R.Ha palk 6000 krooni, millest peale maksude kinnipidamist maksti välja 4998 krooni. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et OÜ H kasutas sularaha muuhulgas ka n.n.

ümbrikupalkade maksmiseks s.t. palga maksmiseks sularahas, sellelt seadusega ettenähtud makse tasumata.

Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et OÜ jättis H arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 8 576 344 krooni (548 128 EUR).

1-12-783 24 (35)

4 KAS KURITEO PANI TOIME H.T?

4.1

Süüdistatava ütlused H.T H.T oli tegev andis kohtus 5. veebruaril 2013 ütlusi, milles ta ennast süüdi ei tunnistanud. H OÜ-s 1997.a. alates. A.R ja T. J tulid firmasse omanikena kas 2003 või2004.a. Tl oli osalus 51%, T. Jl 30% ja A.Ril 19%. Juhatuses oli H.T K.K.T, T. J ja A.R. ja nõukogus Enne 2006 aastat Maksuametiga probleeme ei olnud. Kui maksuvõlad tekkisid ja siis sai neid

ajatatud. Etteheiteid ei olnud. Maksudeklaratsioone raamatupidaja M.S, samuti tegi ta suuremad ülekandeid ÄÜ PIN kalkulaator oli kontoris lauasahtlis. M.S teadis PIN kalkulaatori

koode. Koodid andis Suile H.T. Sularahakassa oli raamatupidajal. H.T ei tegelenud igapäevaselt finantsküsimustega.

H kasutas alltöövõttu. Selle kasutamine oli tavapärane. Kasutati: Põrandate valud,

armeerimised, soojustus, kaevamine, transport. P.G, A, R.C -le H Ei mäleta, kas tegid OÜ

alltöövõttu. firmad tegid alltöövõttu. Ei oska öelda kes leidis konkreetsele Mingid

ehitusobjektile alltöövõtja siis, kui alkoholi tõttu eemal. alltöövõtu firma läks objektile H.T oli tellija käsutusse. H t H egi peatöövõtjale arve. Alltöövõtjad tegid ile arved. Alltöövõtjatega kirjalikku lepingut ei sõlmitud. H.T ei ole P, A RC, R.C esindajatega isiklikult kohtunud. See on tavapärane praktika ehituses. His maksti töötajatele ka päevarahasid, autokompensatsioone ja majutuskulusid. Kuna H oli registreeritud Tallinnas, siis kõik väljaspool Tallinna toimunud objektid maksti päevarahasid. Kas päevaraha maksti sularahas või ülekandega tavapäraselt ei oska seda ütelda. Päevarahade,

autorahade ja korterirahade küsimustega tegelesid objektijuhid , nad pidasid ka arvestust ja esitasid kontorisse. Palga said töötajad tavapäraselt pangaülekandega. Ei tea miks töötasu maksti pangaülekandega

aga päevarahad, auto rahad, korteri rahad maksti sularahas. See oli töötajate soov saada sularaha. Nõukoguliikmetest, aitas ÄÜ s igapäevaselt asu ajada HT puudumisel - T. J, K. Min H.T gil määral tegeles objektidele sularaha viimisega. Mitte spetsiaalselt. Poisid küsisid. Oli objektijuhil vaja suuremaid summasid või oli kellelgi maksmata. Suurem enamus oli ikkagi M ja K käisid seda vahet. H.T teada viidi objektile ametlikku raha, mis oli objektijuhtidel vaja. Hi oli sisse viidud kord, et iga arve pidi minema kuluaruandesse teatud koodiga. Objekt pidi

kirjas olema, kulukood ja H.T allkiri. Näidisena esitatud 20 arvel, mis väljaspool kuriteokahtlust oli objekti nimetus kulukood ja allkiri. Kahtluse alla pandud firmadelt saadud arvetel ei olnud H.T

viseeringut või allkirja. H.Tl oli firmas oli 2007.a. ML Mercedes, liisingu kuumakse oli 13 000 EEK, oli ka esinduskulu

võimalus. Selle limiit oli 50 000 EEK. See oli krediitkaardi näol kuna käis

H.T ka tihti välismaal. älismaal käis isiklike või V Hi asju ajamas. Suurem enamus ikkagi Hi asju. H oli

is üks nõukogu koosolek, kus otsustati boonust maksta käibest 1,6 selle kätte H.Tle -1,7%. Ta sai m

sest m

ingi osas aga mitte täielikult. Kõike ei saanud, õnikord jäi käibevahendeid puudu.

1-12-783 25 (35)

Dividende ei maksnud, sest investeeriti firmasse palju tehnikat. H ostis tornkraanasid, raketisi,

ehitustehnikat. Firmal oli Seitse tornja kaks autokraanat. Need

maksti võlakatteks Ramirendile. Suurem Hi xxx võlglane oli S. objekti peal jäeti 5 miljonit maksmata. Selliseid võlgu jäämisi oli veel ka M poolt. H.T H kuna ei jaksand enam tegeleda sellega. H.T meelest enam müüs i ära, Pärast müümist pakkumisi ei tehtud ka selle kriminaalasjaga. . Firma mahamüümine ei olnud kuidagi seotud Ostja Äriidee oli saada S käes raha, mis saamata on, et seda kohtu kaudu sisse nõuda.

Tööd, mis kahtluse alla pandud firmade arvetel on kajastatud on tehtud, tellijad on majad vastuvõtnud. Majad on püsti. K

es töö ära tegi, H.T ei tea. Ta on His sildi all tehtud aga kasutatud on võõrast tööjõudu. oma tööjõuga H , arvestades mahtusid, ei oleks suutnud neid töid ise teha. Täna öelda kelle kaudu tulid alltöövõtjate kontaktid või kus nad välja ilmusid ei oska . teiste alltöövõtjate kohta, kelle tööd ei ole kahtluse alla pandud ei saa öelda, et ma teaksin kus kohta nad tulid. Sellega tegeles H.T, KK, K, S, objektijuhid. M.S sai Hist tasu 20 000 krooni

. Muid hüvesid polnud ette nähtud. H.T ei tea, mis raamatupidamisseaduse järgi olema peab. Teab, et oli iga kuu kohta eraldi kaust, kus olid sissetulevad arved ja väljaminevad arved. Mis seal veel peab juures olema ei tea. Need firmad, mis seal loeti ette need arved olid puudu. Olid üksikud arved, mis olid ilma H.T poolt allkirjastamata. Se

e selgus läbiotsimisel.

H.T ei ole kunagi raamatupidamisprogrammi lahti teinud. Juhatuse esimees peab esitama raamatupidamisaruande. M.S jättis üldse kaks aastat küll nõudi aruande esitamata. H.T s seda aga ta ei tea kõiki nüansse, mis seal peavad peal olema. Suhtlesid ikka audiitor ja raamatupidaja. H.T ei teadnud mida on teinud G.T, A, P.G, RK, RC, R.C. Need on H täpselt kus või tööd i sildi all tehtud P.G , ei oska ära võõra tööjõuga. Ka see võõras tööjõud oli või mingi x firma seda öelda. Seda tegid alltöövõtjad. Töö on kindlasti tehtud, sest ükski maja ilma keldrita ega

ilma katuseta. H.T on

Hile. Talle sisuliselt veendunud, et need ettevõtted on teostanud töid esitati need sedasi, et on tehtud tööd ja esitati, et see töö on valmis. H.Tu ei huvitanud, kas seda tegi P.G Oluline oli ikkagi see, . või tegi seda kolmas firma. et töö saaks graafikuliselt valmis H.T ei ole palunud M.S H il leida võimalus, et kannab raha mingisugustele ettevõtetele ja saab selle raha hiljem taga . Ei tea, miks M.S on seda koht . si uistungil öelnud Kinnipidamise hetkel istus H.T oma kontoris enda laua taga kui maksuameti töötajad sisenesid ja siis kutsuti Teda kaasa Narva mnt ja seal peeti kinni. H.Tl olid alkoholiprobleemid vist 2005-2006.a.,

täpselt ei oska öelda. Hi kontod olid Swedbank PIN kalkulaatorid H ’is, OÜ konto kasutamiseks olid väljastatud

H.T nimele. Suurema osa ülekannetest tegi M. Tegi ka H.T, kui kiiresti oli midagi vaja ja M.Sit ei olnud kontoris. Üksikud arved.

1-12-783 26 (35) Pin kalkulaator on olnud H.Tl ka kodus, aga ei mäleta, et seal oleks teinud ülekandeid. Suurema aja oli Pin-kalkulaator H.T lauasahtlis. büroos Ülekannetest ülevaadet. Kui pin oli kontoris, siis panka sisse ei pääsenud. e olnud H.T i l ta

H.Tu kontoris ei olnud enamus aja, ta Tegi hinnapakkumisi, kuna siis töötas tegelikult öösiti.

oli kõige rahulikum teha. Kodus ei vingutud. Võt pudel viina ja läks kontorisse tis hinnapakkumisi tegema. Lahkus hommikul. M tuli tavaliselt 10-11 ja kell 14-15 oli ta läinud nagu personalijuht. ütles H.T teada H ei makstud . OÜs ümbrikupalkasid

Suures järgus tegi investeeringute otsuseid kõik palgad. Töölistega palkade H.T, samuti läbirääkimise kuna paljudega tehti tükitööd. d pidasid objektijuhid,

Ei mäleta täpset ajaliselt, aga ta palka suurendati. Ju siis ta sai millegi heaga hakkama. H.T palk oli 000 krooni kuus, a kas 2006-2007.a. mõnikord 70 ga ei mäleta Maksudeklaratsioonides esitatud andmeid ja sisendkäibemaksu arvestamist ei kontrollinud sest

neid talle saadetud. Kui m ei esitatud. Öeldi, et deklaratsioonid olid ära õni päev oli hiljaks jäädud, maksuamet helistas, et miks on teil esitamata ja siis sai Mle helistatud, et miks tegemata on.

Ei mäleta, et oleks arutanud Siga mingisuguseid kokkuleppeid kuidas vähendada

maksudeklaratsioonides tasumisele kuulunud maksu summat. M helistas ja Ta , sest ütles, et ülekanded on tehtud. ei öelnud, mis ülekanded ta on ära teinud neid ülekandeid võis olla mõnikord sada, kes neid ette loeb. H.T ei saanud kontrollida kuna tema lusi panka siseneda ei olnud. käes ei olnud pin kalkulaatorit siis. Teisi võima Prokuröri küsimusele: Aga te ütlete, et teie käes ei olnud pin kalkulaatorit aga läbiotsimisel oli see teie lauapeal ja te ka ennem ütlesite seda et aegajalt tegite ise ülekandid, kas te siis vaatasite, mis ülekandeid ta on te Muidugi ma vaatasin aga ma ei jälginud nüüd seda, inud? Vastas H.T:

et ma tegin väljatrüki ja hakkasin igat.. seal oli arveid noh, kiirköitja kaust oli üks kuu. Ülekandeid tehti kakskolm korda kuus.

Miljon krooni kuhugi tundmatule firmale oleks ma võibolla näinud. Pool miljonit oli suur summa aga ta ei jälginud seda panka sedasi, et kas on mingi kopikas kadunud või kuskile läinud.

Neil

kui tundmatu firma nimi oleks ette ei tehtud firmas üldse sellist asja. Põhimõtteliselt

jäänud, siis ma oleks küsimusi küsinud. Ütles, et arved, mis on tema poolt fikseeritud makstakse.

H.T teada His ei kasutatud fiktiivseid arveid ega . Ta ei tehtud ülekandeid variettevõtetele välista, et osa summasid maksti mustalt aga ei tea sellest midagi. Ta ei tea, kes oleks saanud ta üldse ettevõttes otsustada, kas maksta ümbrikupalkasid või mitte. Ta ei tea mis raha M ja K.K.T viisid objektijuhtidele. Nendest telefonivestlustes, mis siin on esitatud ta kuulis, et seal M ja K räägivad omavahel, et keegi kä s raha järgi ja viisid sinna i . See

raha oli ikkagi mõeldud majanduskuludeks, meeste päevarahadeks. Korterid ja transpordi kompenseerimised.

1-12-783 27 (35)

H.T ei tea seda, kas alkoholiprobleemid takista . Praegu on tal sid kuidagi ettevõtet

alkoholiprobleemid, aga mitte nii tugevad, kui sellel ajal olid. Alkoholiprobleemid ei ole lõppenud aga ta võitleb sellega. H.T kinnitas, et ei ole leidnud oma sahtlist sularaha, samuti ei ole ta kunagi e-maksuametit lahti võtnud. E maksuameti paroolid väljastatud i kätte. - H.T nimele. Need olid antud M.S

H.T ei informeerinud nõukogu kavatsusest investeerida ettevõttesse, sest esiteks oli seal teatud, kiireid otsuseid vaja. Kui said neil ei olnud aega arutada. Nad pidid lihtsalt objekti kätte, siis tegema, et see objekt valmis saada. Kas osta kaks tornkraanat, et seda objekti ka teha või maksta Eestis tegutsevatele kraanafirmadele topelt raha. Nad tegid otsuse, et ostavad tornkraanad ja tagantjärgi ka võitsi . Kas raha läheb dividendideks otsustasi nad d d nad koos. Objektile on H.T raha viinud. viis majanduskuludeks raha. Elamiseks raha. viis sinna Ta Ta raha ja and meestele raha.

is Raha andis objektijuhi kätte. H.T ei ole pangakontosid nii kontrollinud. Tal ei olnud selleks aega. Ta ei jaga finantsist midagi. Ta laseb arvuti programmist hulgi pabereid välja. Tõnu ja need vaatasid, et kõik on hästi. Pärast kui audiitor tuli, ei olnudki enam midagi nii roosiline. H.Tu paneb imestama, et süüdistuses nimetatud arveid on olnud siin üle 30 miljoni

, tema jaoks on see nonsenss. Ma ei tea, kus need summad o

n võetud. H.T leidis objekte kuna on S ja tuttavatelt tuli selles ehituses üpris kaua olnud. Töötas enne

infot otsida missugused hanked on. Käis ise näiteks peatöövõtu firmas küsimas. On teil betoonitöid. Pärast kui oli juba nime teinud, siis tuli üks 10 pakkumisküsimust. Alkoholi tõttu töölt puudumine ei takistanud pakkumiste tegemist kuna hinnapakkumine võtab aega kuskil 1-2 päeva. See, et lepinguni minna võtab veel 2 3 päeva. Ülejäänud ei olnud - temasse

puutuv. Samuti pidi ta ema siis pidin hakkama uue objekti vaatama, kui töö hakkas lõpp otsimisega tegelema. Hiljem väitis H.T. et ei vastanud, et aega kontrollimiseks ei olnud. ei tundnud selle vastu Ta huvi. Ta ei uurinud neid arveid. ei uurinud kunagi sellist asja. Ta ei ole elu sees raha nimel Ta töötanud. H.T k selle ei oska üldse seda kommenteerida as seda süütegu pole üldse toime pandud või on

toime pannud keegi teine. Teda võib süüdi mõista selle eest, et ei täitnud korralikult ja korrektselt oma tööülesandeid pluss oli see, et ta suurema aja puudus. Ei mäleta isegi, kus ta oli vahepeal. H.T ei tunne, et oleks korraldanud mingit maksupettust või et oleks käskinud seda teha. ei taha kommenteerida kas keegi teine sellega tegelenud näiteks seljataga a ei taha kellelegi näpuga j näidata Praeguses süüdistus . es olevaid arveid ei ole kinnitanud. Ja neid ei olnud kaustas ka. Hiljem parandas, et midagi nad ikka leidsid aga ta ei tea, kas nad olid kaustas või olid nad M.Si laual. Tema poolt poolt fikseeritud nad ei olnud. Koh

tu küsimusele: Kas te siin vastuolu ei näe. Te ütlesite siin, et see töö oli tehtud. Samas te ei fikseerinud, vastas H.T: Ma ei tea. Ma ei kommenteeri. Ma ei oska sellel mingit seletust anda.

1-12-783 28 (35) Kohtu küsimusele: te leiate, et need arved olid teie seljataga vormistatud, vastas H.T: Igatahes minu lauale nad ei olnud sattunud. Kui post toodi ära, siis ma võtsin arved ümbrikust välja, fikseerisin nad ära ja viisin nad raamatupidamisse. Raamatupidamine oleks pidanud need ära fikseerima ja kausta panema. Kui mind kutsuti maksuametisse kaustu vaatama, siis ma ütlen need arved kõik, mis seal kaustas on need on minu poolt fikseeritud ja need on kõik maksmisse läinud. Kui nad ei leidnud neid arveid siis ma ei tea kus need on. H.T ei teadnud, kas need arved vormistati tema selja taga ja ei soovinud seda ka kommenteerida. Politseile ei ole ta avaldust teinud.

4.2 Kohtu seisukoht

H.T kaitsja leidis, et H.T oleks maksupettuse toimepanemises puuduvad veenvad tõendid, et osalenud.

Kohus ei H.T veenvalt nii otseste kui nõustu kaitsjaga. Kohus leiab, et süü on tõendatud kaudsete tõenditega. Kohtus leidis tuvastamist, et H.T H juhiks mitte ainult formaalselt vaid ka reaalselt. oli OÜ Nii andis tunnistaja B.R (töötas OÜ-s H 1997-2009 algul töödejuhatajana, hiljem objektijuhina) ütlused 17.12.2012 istungil (12 kd tl ettevõttes isikuks, kellele ta 10-14 selle kohta, et H.T oli ) andis üle igapäevase majandustegevusega seotud dokumente, st näiteks tšekke töövahendite ostmise kohta sularahas. B.R´i sõnade kohaselt oli 2006 – 2007.a tema otseseks ülemuseks OÜ- s H juhatuse esimees H.T. Seejuures H.T H oli ka isikuks, kes allkirjastas peatöövõtjatega OÜ nimelt lepinguid. OÜ kontoris, kus toimusid nõupidamised ja kuhu oli kutsutud kõik H objektijuhid ja töödejuhatajad, nendest nõupidamistest võttis enamasti osa ka , mõnikord H.T käis läbi ka ehitusdirektor. Ri sõnade järgi oli see väga harva, kui u tööl ei olnud, kuid H.T H.T käis mõnikord tööalaselt Moskvas, Leedus ja Lätis objekte ajamas. Samuti käis H.T ka Eestis objekte kontrollimas, näiteks Tartus oli üks objekt. Kaitsja Kivistik küsimusele selle kohta, kas H.Tl esines alkoholiprobleeme, vastas B.R, et tema ei tea, mida H.T kodus tegi, kuid tööjuures ei olnud probleeme. Mõnikord u ei olnud tööl, kuid miks ta puudus, R ei teadnud. Seega H.T tunnistaja B.Ri ütlused kinnitavad, et vaid harva puudus töölt. H.T

Samuti andis 19.12.2012 istungil (12. kd tl 25-37 H objektijuht , kes ) tunnistajana ütlusi A.R kinnitas, et OÜ-s H oli tema vahetuks ülemuseks H.T. Samuti kinnitas ta, et on saanud sularaha H.T käest, kasutas seda majanduskuludeks, töötajate üürikorterite eest maksmiseks ja samuti

maksis sularahas palka OÜ töötajatele. Samuti i ütlus ka selle kohta, et kui H andis A.R ettevõttes töötades oli mingi ehitustegevusega seotud probleem, siis ta pöördus alati H.T poole ja sularaha majanduskuludeks tõi samuti enamasti H.T, vahel harva ka K.-K.T. Kui H.T oli purjus, siis tuli ise hakkama. H.Tle ütles A.R, enda sõnade kohaselt seda, kui palju tal sularaha läheb vaja nii majanduskuludeks kui palkade maksmiseks. 2006-2007 aastal, kui ta ei saanud raha kätte, siis ta tuletas seda H.Tle üsna tihti meelde. Kui H.T oli kadunud, joomaperioodi ajal, siis ei saanud raha ka. H.T puudumisel tuli lihtsalt oodata ja selle all kannatas ka ehitus. Firmas otsustas küsimusi, palju töötajatel maksta, palju majanduskuludeks raha võib minna H.T. 31. jaanuari 2013 kohtuistungil H juhiabi andis tunnistajana ütlusi süüdistatava poeg ja OÜ

K.K.T (12. kd tl. 68- H.T vastu suuremaid 80 pöördel) vastavalt tema ütlustele võttis

ehitusalaseid otsuseid ja sõlmis lepingud nii peatöövõtjate kui allhankijatega. Väiksemad otsused olid K.K.T, M.Sil ja T. J aitas. Kohapeal otsustasid objektijuhid võeti vastu kontoris

1-12-783 29 (35)

5. veebruari 2013 kohtu istungil andis tunnistajana ütlusi (12. kd tl 85 pöördel T. J - 27) et tegelikult juhtis OÜ-d H H.T. Asjaolu, et H.T lgas korraldas ja juhtis ettevõttes reaalselt majandustegevust kinnitavad muuhu

ka OÜ i kontoris läbiotsimisel H (2. kd tl 171-207) fikseeritud andmed. Nimelt tuvastati läbiotsimise käigus OÜ H kontoris, mille juures viibis ka H.T ise, et H. Tl oli OÜ-u H asukohaaadressil xxxx tte reaalse juhtimisega ja oma kabinet ja selles oli töölaud, millel olid ettevõ

korraldamisega seotud dokumendid (sh märkmikud; OÜ H majandustegevust puudutavad dokumendid p.6; OÜ töötajate nimede ja summadega paberilehed 2006 H -2007 aasta kohta, millel osade summade kohta kirjutatud märge „ametlikult“; palgalehed 2006-2007.a kohta jmt). Kohus leiab, et H.Tl olid ka võimalused kontrollida pangakonto liikumisi. Nimetatud asjaolu on tõendatud Swedbank ASi vastusega Maksu ja Tolliameti 18.09.2009 päringule - (10. kd tl 104) H omab arvelduskontot numberiga xxxxxxxxxxxxxxxx (10. kd tl , millest nähtub, et OÜ

104), konto volitatud kasutaja (allkirjaõiguslik isik) ning internetipanga ja pangakaartide

kasutaja perioodi 01.01.2006- H.T. Asjaolu 31.12.2007, s.o. ka süüdistuse perioodil oli

kinnitavad H krediitkaadri kasutamise leping 29.03.2006 ja ka määratud tagasimaksega OÜ 20.01.2006 millelt nähtub, et kaardi valdaja on H.T (10. kd lk 106-107). OÜ H deebetkaardi

kasutamise leping 20.01.2006 nähtub, et kaardi valdaja on . OÜ H.T (10. kd lk 108) H teleteenuse H.T (10. kd lk 109). leping 05.07.2004 nähtub, et kasutajaks on 5. veebruaril 2013 andis H.T kohtus ütlusi (12. kd tl 107 107 pöördel), et - Hi konto kasutamiseks oli väljastatud Pin ülekannetest -kalkulaator tema nimele. Suurem enamuse tegi M.S. H.T ise tegi üksikuid ülekandeid, kui kiiresti oli midagi vaja ja M.Sit ei olnud kontoris. Pin-kalkulaatori ligipääsu koode teadis nii H.T kui M.S. Pin-kalkulaator on olnud H.Tl ka kodus, kuid ta ei

mäletanud, et oleks kodus teinud ülekandeid. Suurema osa ajast asus Pin-kalkulaator H.T lauasahtlis. H.T ütlusi kinnitab ka 24.05.2010 jälitusprotokollis (11. kd tl 145-182) kajastatud stenogrammi pealt kuulatud M.Si 28. septembri 2007. a. 15:40:07 H.Tle: kõne

Nimetatud asjaolud tõendavad, et l oli nii õiguslikult kui ka faktiliselt ligipääs H.T arveldusarvetele kontrollida pangakonto liikumisi. ja tal oli võimalus Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on jälitusprotokollidega tõendamist leidnud, et H.T mitte

ainult ei olnud teadlik sularahast, vaid andis sellega seoses ka korraldusi. Nii näiteks on 25.05.2010 jälitusprotokolliga (11. kd tl 71-86) tõendatud, et 15.05.2007 kell 13:19:20 helistas H.T M.Sile:

Vastavalt Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokollile (10. kd tl 149) oli OÜ H kandnud 10.05.2007, 14.05.2007 ja 16.05.2007 P.G arveldusarvele 500 000 krooni, mis olid A.H OÜ i poolt 11.05.2007 ja 15.05.2007 sularahas täies ulatuse välja võetud, 17.05.2007 võttis aga A.H 366 000 krooni. Sam on pealt kuulatud ja salvestatud K.K.T (xxxxxx 16.05.2007 a jälitusprotokolli järgi ) kõne kell 11:39:54 M.Sile (xxxxxx):

1-12-783 30 (35)

Nimetatud salvestis tõendab kohtu hinnangul, et sularaha hoiti H.T lauasahtlis. Kohus ei pea loogiliseks, et raha hoitaks H.T lauasahtlis ilma tema enda teadmata.

24 (11 kd tl 145-182) kajastatud stenogrammi pealt kuulatud .05.2010 jälitusprotokollis 5011202 H.T 27. septembri 2007. a. 15:36:46 kõne M.Sile:

Vastavalt Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokollile (10. kd tl 151) ja asitõendina

ümbrikus 1 esitatud CD arveldusarve väljavõttele (fail: OÜ -plaadil asuvale A A SAMPO

xxxxxxxxxxxx 11.2-1.2 173-58.pdf) H kandnud 19.09.2007 A arveldusarvele oli OÜ OÜ 200 000 krooni ja 20.09.2007 100 000 krooni ja 21.09.2007 100 000 krooni, A.H A võttis OÜ arveldusarvelt 19.09.2007 sularahas välja 490 000 krooni. Suurem summa on seletatav sellega, samal päeval kandis OÜ A arveldusarvele xxxxxxxx, 20 krooni ka E K&V.

Kohus leiab, et esitatud katkend kõne stenogrammist koos vaatlusprotokolli ja arveldusarve väljavõttega tõendavad, et H.T andis korraldusi sularaha jagamise kohta ja samuti oli ta teadlik sularaha summadest. 24.05.2010 jälitusprotokollis (11. kd tl 145-182) kajastatud stenogrammi pealt kuulatud M.Si 28. septembri 2007. a. 15:26:27 H.T kõne le:

Vastavalt Maksu ja tolliameti 26.04.2011 vaatlusprotokollile (10. kd tl 152) ja asitõendina

ümbrikus 1 esitatud CD veldusarve väljavõttele (fail: OÜ -plaadil asuvale A ar A SAMPO xxxxxxxxxxxxx 11.2-1.2 173-58.pdf) oli OÜ H kandnud 27.09.2007 OÜ A arveldusarvele 935 000 krooni A.H A arveldusarvelt 28.09.2007 1 000 000 krooni. ja võttis OÜ sularahas välja

Kohus leiab, et viimatinimetatud pealtkuulamise stenogrammi ja pangaväljavõtte

koosanalüüsist tuleb järeldada, et küsis ilt sularaha saamise kohta, sest „peale H.T M.S tulemine“ tähendab kohtu arvates raha saamist, väide, et „ tuleb järele“ välistab aga, et jutt K

oleks olnud arveldusarvele ekumisest. la

1-12-783 31 (35)

Tunnistajate R.Ha ja R.A - ütluste järgi oli nende palk kuus oli 6000 krooni, sai lisatasu võib

olla 1000 krooni või rohkem. Tunnistaja ütles, et tema palk oli 25 000 krooni palk ja B.R meestel oli umbes 14 500 18 000 krooni. – Samas tunnistaja T. J ütluste järgi oli H.T palk umbes 10 000 krooni ning dividende 2006-2007. aastal ei makstud. Swedbank esitas 18.09.2009 vastusega nr 200.203-032/42642-2 Maksuja

tolliametile H.T pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte perioodil 01.02.2006- 31.10.2007 (10. kd tl 114-130) sellelt ilmneb, et ajavahemikul 1.02.2006-31.10.2007 laekus H.T igakuiselt -st H palka 9 460 krooni kuni 11 836 krooni. OÜ

H.T pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxx (10. kd tl 114-130) ilmneb ka, et väljavõttelt ajavahemikul 1.02.2006-31.10.2007 on H.T teinud oma arveldusarvele sularaha sissemakseid kokku summas 365 780 krooni. Hindamaks, kas on tõenäoline, et neid sissemakseid võidi teha Hi poolt varifirmadele tasutud

ja sularahas väljavõetud summadest võrdles kohus n.n. varifirmade arvetelt , sularaha väljavõtmise ja H.T poolt isiklikule arvele sissemaksete kuupäevi ja tuvastas, et eelpoolviidatud ajavahemikul on H.T teinud kokku 35 sularaha sissemakset. Nendest 15 sissemakset on tehtud 1-3 päeva jooksul n.n. varifirma poolt sularaha väljavõtmisest, 6 sissemakset on tehtud nädala jooksul, 8 sissemakset on tehtud 10 päeva jooksul ja 6 makset on tehtud rohkem kui 10 päeva

jooksul. Kohus leiab, maksed on suures ulatuses sünkroonis sularaha väljavõtmisega ja see annab alust arvata, et maksed on tehtud n.n. varifirmadelt saadud sularahast. Vastavalt e-Maksuameti kasutamise 3. septembri 2002 lepingule nr 280673 (8. kd tl 72) oli Osaühingu H esindajaks Maksuameti ees H.T. Vastavalt lepingu p.-le 2.4. kinnitas H.T OÜ H esindajana, et portaali kaudu esitatud dokumendid on samasuguse juriidilise jõuga kui tema poolt omakäeliselt kinnitatud dokumendid. Menetluses kogutud tõendite järgi ei olnud kedagi teist volitatud e-maksuametis kandeid tegema. Kohtu hinnangul on H.T ütlused vastuolulised nii omavahel kui ka teiste tõenditega. Nii näiteks väitis , et tal ei olnud võimalik arvelduskontot vaadata, sest tal ei olnud Pin H.T -kalkulaatorit, teisalt andis ta ütlusi, et see asus peamiselt tema töölaua sahtlis. Samuti andis ta algul ütlusi, et tal polnud aega pangakontosid kontrollida, hiljem parandas, et tal ei olnud selleks huvi. Ühelt poolt väitis ta kindlalt, et kõik n.n. varifirmade poolt esitatud arvetel kajastatud tööd on tehtud, teiselt poolt ütles, et tema neid arveid ei kinnitanud. Ühelt poolt ütles, et ta ei tea mis raha M.S ja K.K.T objektidele viisid, teiselt poolt ütles, et need olid majanduskulud. Samuti on vastuolud selles palju ta viibis alkoholiprobleemide tõttu eemal. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et H.T

ütlused ei ole usutavad. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et H.T oli - OÜ s H isik, kes juhtis äriühingut

nii formaalselt kui sisuliselt, ta oli teadlik sularaha liikumistest, andis korraldusi sularaha kasutamise kohta ning ka ise osa tasust sularahas. Samuti oli ainult H.T võttis l õigus esitada maksudeklaratsioone.

ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Seega oli ta kohustatud täitma ka Raamatupidamise seaduses § 4 sätestatud kohustusi.

1-12-783 32 (35)

Käibemaksu osas tuvastas kohus, et tegemist on valeandmete esitamisega käib Si ütlustega emaksudeklaratsioonides. Seega on tegemist tegevusdeliktiga. Nii H.T kui M. on tuvastamist leidnud, et kuigi e- H esindajaks H.T, sisestas valeandmed Maksuametis oli OÜ e-maksuametisse M.S. Siiski leiab kohus, et pole loogiline, et olles äriühingu tegelik juht, omades ülevaadet kogu OÜ H tegevusest s.h. sularahaga n.n. ümbrikupalga maksmisest ja saades ka ise sularaha, ei olnud H.T teadlik ja ei kiitnud heaks käibedeklaratsioonides valeandmete esitamist. Samuti oli

suurema sisendkäibemaksu arves , kui OÜ tamine H.T H enamusosaniku aga mitte M.Si kui

raamatupidaja huvides. Seega ja arvestades ka elulise usutavuse hinnates tõendeid kogumis aspekte leiab kohus, et M.S H H.T esitas OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid ülesandel ja

heakskiidul. Kohus on ka veendunud, et seega sõltus temast otseselt etteheidetava teo –

käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine – toimepanemine. Riigikohus on korduvalt

tuvastanud (näiteks RKKK 3-1-1-94-06 p. 11.5), et valeandmete esitamise kooseis ei eelda täideviijalt erilist isikutunnust. Seega saaks selle süüteo eest karistada ka it, seetõttu leiab M.S kohus, et ka M.Sit tuleks käsitleda kaastäideviijana, mitte aga kaasaaitajana. Kohtu hinnangul oli nende tegevus o H.T , andis M.S ja mavahel kooskõlastatud: lõi tingimused ile ülesandeid kontrollis neid, M.S

viis aga süüteo vahetult ellu.

Tulumaksu osas tuvastas kohus, et tulumaks jäeti arvestamata ja deklareerimata. Seega on tegemist tegevusetusdeliktiga, mille puhul saab täideviijana vastutusele võtta üksnes isiku, kes oli seadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud konkreetseid andmeid (maksudeklaratsiooni) maksuhaldurile esitama (RKKK 3-1-1-94-06 3-1-1-61- p. 11.5 ja RKKK 08 p. 11.2). Kuivõrd

ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Seega oli ta kohustatud täitma ka

Raamatupidamise seaduses § 4 sätestatud kohustusi. Tulenevalt eeltoodust vastutab tulumaksu arvestamata ja deklareerimata jätmise eest juhatuse liige s.o. H.T.

Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel H.T esitas maksuhaldurile on tõendamist leidnud, et

valeandmeid: arvestas 2006. aasta käibedeklaratsioonides ebaõigesti sisendkäibemaksu

summas 2 251 928 krooni rohkem ja 2007. aasta käibedeklaratsioonides on ebaõigesti sisendkäibemaksu summas 2 259 461 krooni rohkem, kokku 4 511 389 krooni (288 330,36 eurot) ja jättis arvestamata ja deklareerimata tulumaksu kokku summas 8 576 344 krooni (548 128 EUR). Sellise tegevuse tõttu jäi riigil maksudena laekumata 13 087 733 krooni (836 458,59 eurot).

5 KVALIFIKATSI

OON

Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et süüdistuses peaksid kajastuma kõik

karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo

toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise

karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2005. a määrus asjas nr 6). See nõue 3-1-1-139-05 p 2

kehtib ka olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas kuriteos, mille osateod jäävad

karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega. Sellisel juhul tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist. Sellise juhise on andnud RKKK 28. jaanuari 2008 otsuse p-is 18. 3-1-1-60-07

1-12-783 33 (35)

Süüdistuses on õigesti tuvastatud, et alates 01.09.2002 kuni 15.03.2007 oli H.T poolt toimepandud kuritegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisena, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni. Kuivõrd etteheidetavad teod pandi toime igakuiselt alates veebruarist 2006. kuni oktoobrini 2007, tuleb tegu käsitleda jätkuva kuriteona viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi s.t. et samuti on H.T kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 3891 järgi, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohtumenetl H.T riigile laekuma uses on tõendatud, et kuriteo tulemusena jäi ta käibemaksuna

4 511 389,80 krooni (288 330,36 eurot) ja 8 576 344 krooni (548 128,28 eurot) s.o. kokku 13

087 733,80 krooni (836 458,64 eurot) H.T . Seega on süüdistuses kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 3891

lg 2 järgi.

Kohus leiab, et H.T eab isik alates rikkus KMS § 24 lg 1 nõudeid, mille järgi p maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas

lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse § s 29 sätestatud korras, - tasuma käibemaksu § s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § - -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Samuti rikkus H.T KMS § 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (KMS § 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha

võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse KMS § 16 lõike 2

punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Samuti rikkus H.T eelpoolkirjeldatud tegevusega KMS § 31 lg 1 nõudeid, mille kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käibemaksuseaduse § s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel, muuhulgas peab arve - sisaldama tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Samuti rikkus H.T TuMS § 54 lg 2 nõudeid,

mille kohaselt ta oli kohustatud, juriidilise isiku seadusliku esindajana

– esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksuja Tolliameti ja piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni TuMS § 54 lg 4 nõudeid, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS 48-53 alusel maksmisele

kuuluva tulumaksu Maksuja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Kohus leiab, et H.T esitas käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu rohkem ja jättis

arvestamata ja deklareerimata seetõttu, et sellise tegevusega vähenesid ettevõtja kulud maksmata maksude võrra, selle tegevusega saab äriühing konkurentsieelise teiste samal turul

1-12-783 34 (35)

tegutsevate äriühingute ees läbi mille suudab äriühing pakkuda turul märkimisväärselt odavamat hinda ehitusteenusele, mistõttu oli kohtu hinnangul tegu toime pandud kavatsetusega.

Kohus leiab, et H.Tle etteheidetav tegu on õigusvastane, selle õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja H.T on

süüvõimeline isik. Lähtuvalt eeltoodust tuleb H.T süüdi tunnistada KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi alusetult maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni s.t enam kui 320 000 eurot.

6 KARISTUS

Vastavalt KarS § 5 lg 1 tuleb karistus mõista teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei ole seadusel, mis raskendab isiku karistust tagasiulatuvat jõudu. KarS § 3891 lg 2 ei näe ette rahalise karistuse kohaldamist. Seega saab H.T puhul rääkida ainult vangistuse kohaldamist. H.Tle heidetakse ette kuritegude toimepanemist maksustamisperioodil veebruar 2006.a kuni september 2007. Säte, mille järgi H.T tegu kvalifitseeritakse (KarS § 2891 lg 2) jõustus sisuliselt olemasolevas sõnastuses ätet on muudetud ka 1.01.2011 ( 15.03.2007 ( ), s RT I 2007, 13, 69 RT

I 2010, 22, 108) jõustunud muudatusega, kuid kuivõrd viimane muudatus ei olnud sisuline

(kroonid arvestati seaduses ümber eurodeks), ei võta kohus kvalifitseerimisel viimase muudatuse aega arvesse.

15.03.2007 muudatusega lisati karistusseadustikku § 3891, mille 2. lõike järgi nähti ette maksudest kõrvalehoidmise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 5 000 000 krooni või enam vangistus kuni 5 aastat. Enne seda oli nimetatud kuriteo eest ette nähtud karistuseks vangistus kuni 3 aastat.

Kohus tuvastas, et H.T tegevuse tagajärjel jäi riigil saamata 13 087 734 krooni maksutulu.

Kuivõrd us jõustus süüdistusperioodil keskel, tuleb H.T olukorda raskendav seadusemuudat tuvastada, kas peale seadusmuudatust toime pandud tegude tagajärjel jäi saamata 5 000 000 või

enam või mitte.

Vastavalt Tulumaksuseaduse § 40 lg-le 4 on tulumaksu kinnipidaja kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise -

kuule järgneva kuu 10. uupäevaks vastavalt lõikele 5 peab tulumaksu kinnipidaja samaks k

kuupäevaks esitama ka maksudeklaratsiooni.

Kuivõrd KarS muudatus jõustus 15. märtsil 2007, siis kehtis muudatus alates märtsi 2007 tulumaksu deklaratsiooni (mis tuli esitada 10. aprilliks 2007) esitamisest.

Vastavalt Käibemaksuseaduse § 27 lg le 1 tuleb käibedeklaratsioon esitada maksuhaldurile - maksustamisperioodi

le järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega kehtis KarS muudatus veebruari 2007 käibedeklaratsiooni suhtes, mis tuli esitada 20. märtsiks 2007.

1-12-783 35 (35)

OÜ H hoidus maksudest peale 15.03.2007 muudatust

kõrvale järgmiselt: 2007 Tulumaks Käibemaks Kokku veebruar

187 301 187 301 märts 476 385 279 152 755 537 aprill 516 154 258 086 774 240 mai 478 641 381 443 860 084 juuni 660 000 368 017 1 028 017 juuli 544 359 269 410 813 769 august 479 487 340 932 820 419 sept. 658 590 175 119 833 709 Kokku 3 813 616 2 259 460 6 073 076 Seega hoidus OÜ peale KarS § 389 H 1 6 073 076 krooni ja lg 2 jõustumist maksudest summas muudatuses sätestatud rangem karistusmäär kuulub kohaldamisele. Arvestades laekumata jäänud maksudena 13 087 733 krooni (836 458,59 eurot), leiab kohus, et tegemist on suure summaga ja maksudest kõrvale hoidumine kestis suhteliselt pikka aega (üle pooleteise aasta), seetõttu on H.T süü üsna suur ja kohus leiab, et tema karistus peaks olema üle keskmise. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad H.T suhtes raskendavad ja kergendavad asjaolud. Seega leiab kohus, et teda tuleks karistada 3-aastase vangistusega. Kohus leiab, et H.T ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole ta pika menetlusaja jooksul toime pannud uusi kuritegusid. See annab kohtule alust eeldada, et ta ei pane rohkem kuritegusid toime ka tulevikus ja tema reaalne vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. Lähtuvalt sellest leiab kohus, et u on võimalik karistusest tingimisi vabastada kohaldades H.T talle 4-aastast katseaega.

KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p. 2 alusel välja mõista H.Tlt riigituludesse menetluskuludena sundraha summas 480 eurot, muid menetluskulusid seoses H.Tga ei olnud.

Velmar Brett Kohtunik