Legislator Case Law & Legislation
1-11-6036/50 AI generated

1-11-6036/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-11-6036/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2(4) Viru Vangla esitas 11.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.Z tunnistati Viru Maakohtu 12.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,8,9, § 200 lg 2 p 4 järgi ning istati 3 aasta 2 päeva pikkuse vangistusega. kar

Legislator headnote

AI generated

1-11-6036/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: lähtudes mh iseloomustuses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnangust.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition financial hardship dismissal during probation pre-existing condition failure to prove deterioration admission to health insurance practice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-11-6036

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.aprillil 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-6036 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.04.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.Z, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat

Irina Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta H.Z vangistusest

Välja mõista H.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot ka

itsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4) Viru Vangla esitas 11.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.Z tunnistati Viru Maakohtu 12.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,8,9, § 200 lg 2 p 4 järgi ning istati 3 aasta 2 päeva pikkuse vangistusega. kar

Karistuse algus 08.12.2010 ja lõpp 10.12.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.03.2013.

Kinnipidamisasutusest H.Z-i kinnipeetaval on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud xxx tugigrupi töös ning

alates 04.01.2013 õpib riigikeelt A1 tasemel ja alates omandab abikoka eriala. Ennetähtaegse vabanemise korral soovin H.Z elama asuda oma ema xx x korterisse aadressil xxx, kus elas ka enne kinnipidamist. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Ametlikult on isik töötanud vaid ühel korral, enamasti teinud juhutöid ehitusel. Kuriteod toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Enne kinnipidamiskohta sattumist oli arvel töötukassas. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega eriala. 21.02.2013 seisuga on isikul 3 156,46 euro suuruses tasumata võlanõudeid. Isik eitab alkoholiga kuritarvitamist. Karistusregistri andmetel on isikut kuuel korral karistatud AS § 70 alusel ajavahemikus 2003-2008. Isik alustas narkootikumide tarvitamist 18 eluaastaselt. Süstis 2003 2006 amfetamiini kord nädalas, 2008 tarvitas valget -

hiinlast pool aastat. Enne käesolevat vahistamist tarvitas kinnipeetav enda sõnul fentanüüli ebaregulaarselt, umbes 2 korda nädalas veeni, viimati detsembris 2010. Isik on korduvalt toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid.

Kriminaalkorras riteo karistatud 2 korral, väärteo korras karistatud 12 korda. Mittevägivaldse ku toimepanemise tõenäosus järgmise vägivalla komponendiga uue kahe aasta jooksul on 75% ja

kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 Vangla ei toeta kinnipeetava %. vabanemist tingimisi ennetähtaega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma ema xx xx korterisse aadressil xxx. L.Potemkina elab korteris üksi. L.Potemkina on pensionil ja xx ning on nõus H.Z vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt.

xx Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanedes garanteerib kinnipeetavale töökoha OÜ (lk 79). Kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest.

H.Z taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tähtaegset kirjalikult ei toeta kinnipeetava H.Z-i tingimisi enne vabastamist,

lähtudes mh iseloomustuses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnangust.

Kaitsja toetab kaitsealust. Vangistuse ajal on isik hõivatud kasuliku tegevusega , õppis abikoka eriala, ta on motiveeritud loobida narkootikumidest, vabaduses on talle garanteeritud töökoht, (garantiikiri on esitatud)-

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja kaitsja arvamuse ja ära kuulanud süüdimõistetu

arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne , leiab, et H.Z tähtaega vangistuse kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest st vabastamata. Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

3(4) süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

H.Z on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isik Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1, §

200 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust katseajaga 3 aastat. Käesoleval ajal kannab H.Z karistust katseajal toime pandud varguse ja röövimise eest. Viru Maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusest (lk 16 22) on näha, et - tegemist on 12

episoodilise asjaga ja kuriteoga on , nendest on varguse episoode 10 ja 2 röövimise episoodi tekitatud kannatanutele märkimisväärset kahju. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-11 et kinnipeetavat on 24 korral karistatud ) on näha,

väärt Alkoholiseaduse § 71 alusel eokorras, nendest 6 korral , 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 alusel ja 10 väheväärtu korral sliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused puhul ei ole täitnud eesmärki H.Z-i - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on enamjao

. lt määratud tööle minemast keeldumise eest ja tubakatoodete omamise eest

Tööst keeldumine on kohtu arvates tõsine rikkumine, mis näitab isiku suhtumist seadusekuulekasse elusse. tuse ajal ei ole H.Z Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangis oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud xx tugigrupi töös ja alates 01.09.2012 omandab abikoka eriala.

Is

ikul on isikut tõendav dokument Välismaalase pass kehtivusega kuni 25.09.2014.

Vab edes asub H.Z elama oma ema xx xx juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on an

kindel xxx poolt (garantiikiri kohtu toimik lk 79 xx xxx on pensionil ja xx töökoht ). ning on nõus H.Z vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Samas ilmekas asjaolu on see, et isik on vangistuse ajal korduvalt keeldunud tööst.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid

(esimesel korral karistatud röövimise, varguse ja kelmuse eest, teisel korral eest), korduvaid karistusi, tema varguste ja röövimise

käitumist vabaduses uus kuritegu ja väärteod , tema käitumist v (katseajal ) angistuses (6

distsiplinaarkaristust), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, katseaja jooksul pani süstemaatiliselt toime vargusi ja röövimise. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli

süüdimõistetul kindel elukoht ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad ja üle 3156,46 euro suurused võlad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

4(4) Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.Z

temale 12.09.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu