1-13-3182/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-13-3182
Legislator headnote
AI generated1-13-3182/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-13-3182
Full text
1-13-3182
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.aprillil 2013.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-3182 (13230104216)
Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi Z.H süüdistuses KarS § 121-§ 25 lg 2 järgi. Prokuröri abi Žanna Morozova Süüdistatav Z.H
elukoht XXX, isikukood: XXX,
kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus, töökoht: enda sõnul töötab ; varem kriminaalkorras
karistatud viimati:
27.09.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg2 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2a.
Tõkend Kahtlustatavana kinnipidamine alates 04.04.2013 Kaitsja
Rein Kiviloo RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada Z.H KarS § 121-§ 25 lg 2 järgi mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
KarS 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 27.09.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 04.04.2013.a.
Tõkendina kohaldada Z.H suhtes vahistamine. Vahistada Z.H kohtusaalis.
2
Välja mõista Z.H ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256
5 lg 2 alusel
sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot
riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse. Selgitusse
märkida „Z.H 1-13-3182, sundraha“ ja „Z.H 1-13-3182, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011
SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele
221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.
Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.
Asitõend: nuga, mis asub kriminaalasja juureshävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS
§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses
tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on
kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse
esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtuotsuse põhiosa
Z.H süüdistatakse KarS § 121 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema katseajal jooksul, 04.04.2013.a. ajavahemikul
14.20-14.27 paiku Tallinnas XXX elumaja V korrusel akna juures tahtis noaga lüüa teda
korrale kutsuma tulnud sama maja korrapidajat II’i, kuid ta ei saanud lüüa, kuna kaasas olnud PI, märganud nuga tema käes, lükkas II eemale ning lõi tal noa käest maha ja pidas ta kinni. Kinnipidamise käigus sai PI tervisekahjustuse. Oma tegevusega, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, Z.H pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese
tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so pani toime KarS § 121-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Karistuse liik ja määr: Prokurör nõuab kohtus süüdistatava Z.H karistamist
KarS §121 -§25 lg2 järgi vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg2 alusel suurendada uue
kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 27.09.2012 .a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 kuud vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka
3
ning karistusaja alguseks lugeda 04.04.2013.a. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:
kannatanule on tekitatud moraalset kahju ja füüsilist valu. Tsiviilhagi ei esitanud.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Z.H ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja
kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Z.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise
tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus tunnistab Z.H süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle
karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Z.H süü
suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et
süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt
üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid
järeldada, et Z.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka
seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise
otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad
süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-
1-1-105-12. Z.H ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust
veendumuseks, et Z.H varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja
mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Z.H ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud
seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328;
1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada
menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse
jõustumises, arvestades summade suurust. Z.H ´lt kuulub välja mõistmisele
sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 108 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.
Kohtunik