Legislator Case Law & Legislation
4-12-6733/12 AI generated

4-12-6733/12 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 4-12-6733/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (3)

Legislator headnote

AI generated

4-12-6733/12 · Tallinna Ringkonnakohus: 1 (3)

Keywords

AI generated
flexitime limited work availability casual employment unavoidable loss of working hours finding on capacity to work improvement of employability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2013. a, Tallinn Kohtuasja number 4-12-6733 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tõlk Alina Koop Irina Leetberg Kohtuistungi aeg ja koht 02.04.2013.a., Tallinn Kohtuasi E.D väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.01.2013.a. otsus

Apellant menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, ringkonnakohtu istungil ei osalenud Menetlusalune isik E.D, isikukood XXX, elukoht: , Tallinn; töökoht: XXs

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2013. a otsus osas, millega maakohus määras, et E.D-le

mõistetud arest tuleb ositi ära kanda. Teha ses osas uus otsus, millega asendada KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel E.D-le mõistetud 20-päevane arest 40 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 4 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

2. Apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri politseiametnik koostas 12.12.2012. a E.D-le väärteoprotokolli AB 1330023 selle kohta, et E.D juhtis samal päeval kella 03:30 ajal

2 (3) Harju maakonnas, Tallinna linnas, Sõpruse pst. 18 juures, liikudes Linnu tee poole, mootorsõidukit XX registreerimismärgiga XX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Harju Maakohtu 23.01.2013. a otsusega karistati E.D LS § 201 lg 2 järgi 20 päeva

arestiga. Kohus määras aga, et E.D-le mõistetud arest 20 päeva kuulub ärakandmisele KarS § 66 alusel ositi 4 päeva kaupa.

2. Maakohtu otsuse peale esitas E.D apellatsiooni, milles taotleb karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamist 1. jaanuarini 2014 või karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendab E.D sellega, et tal on olemas töökoht ja ta ei soovi seda kaotada. Ta on leidnud uue töökoha, kus käimiseks ta mootorsõidukit juhtima ei pea.

Karistuse kandmise tähtaja edasilükkamine võimaldaks tal karistust kanda puhkuse ajal. Seoses üldkasuliku tööga märgib E.D, et paekivitoodete tehases saaks ta töötada öises vahetuses ja siis päevasel ajal teha üldkasulikku tööd.

3. Ringkonnakohtu istungil jäi E.D oma apellatsiooni juurde ja selgitas, et töötab vähemalt 5

päeva nädalas, vahel ka laupäeviti. Töö toimub kolmes vahetuses, graafik määratakse kindlaks nädala kaupa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada ja asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. E.D on apellatsioonis oma soovi, et arest asendataks üldkasuliku tööga, põhjendanud sellega, et

aresti kandmisel võiks ta kaotada töökoha. Apellatsio

onile lisatud töölepingust (tl 29) nähtub, et E.D töötab alates 11.01.2013. a XX-s ekskavaatorijuhina. Ringkonnakohus leiab, et väärteo kui kergema süüteo eest karistamisel tuleb võimalusel vältida seda et karistus tooks endaga kaasa selliseid raskeid tagajärgi nagu seda on töökoha kaotus. Arvestades seda, et E.Don karistusregistri väljavõttest nähtuvalt karistatud narkosüütegude eest ja ta on

kandnud ka pikaajalist vangistust, suurendab töökoha kaotus riski, et isik võ

ib panna toime uusi

süütegusid. Tulenevalt sellest, et E.D on alles asunud tööle, peab kohtukolleegium seda, et E.D kaotab töö, kui ta karistuse kandmise tõttu ei saa tööle ilmuda, usutavaks.

Maakohtu otsusest nähtuvalt on ka maakohus soovinud E.D-le

vastu tulla. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on E.D palunud asendada arest üldkasuliku tööga või võimaldada selle

kandmist ositi. Maakohus ongi määranud, et E.D

peab kandma aresti ositi 4 päeva kaupa.

Paraku on maakohus jätnud välja selgitamata selle, millise graafiku järgi E.D tööl käib – maakohtu istungi protokollis selle kohta andmeid ei leidu. Apellatsioonis väidab E.D , et töö ei võimalda tal aresti ka 4 päeva kaupa kanda. Kuna ka apellatsioon ei sisaldanud andmeid E.D

töögraafiku kohta, tegi ringkonnakohus selle väite kontrollimiseks E.D-le ringkonnakohtu istungile ilmumise kohustuslikuks ja küsitles E.Dtöö korralduse kohta. E.D sõnul töötab ta viiel päeval nädalas, esmaspäevast reedeni, vahel ka laupäeval. Menetlusaluse isiku väitel ei ole tal võimalik muuta graafikut nii, et tööpäevade vahele jääks 4 päeva aresti kandmiseks. Arvestade E.Dütlusi selle kohta, et ta võib töötada ka laupäeviti, ei ole mõttekas vähendada ka korraga ära kantavate arestipäevade arvu KarS § 66 lg-s 1 sätestatud miinimumini, milleks on 2 päeva.

Ringkonnakohus leiab, et E.D-le mõistetud arest on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Karistusregistri registriteatest nähtuvalt on teda viimase poole aasta jooksul küll korduvalt LS § 201

lg 2 järgi karistatud, kuid E.D selgituste kohaselt oli see, et ta ikka ja jälle juhtis mootorsõidukit hoolimata sellest, et tal juhtimisõigus puudub, seotud tema eelmise töökohaga –tal ei olnud võimalik muul moel öisel ajal koju saada. Kuna väärteoprotokollist nähtuvalt pani E.D

käesoleva menetluse esemeks oleva teo toime kell 03:30, on menetlusaluse isiku selgitus usutav

3 (3)

Kuna E.D oma süüd tunnistab ja kahetseb ning selgitab, et uuel töökohal tal tööl käimiseks a

utot juhtida vaja ei ole, peab kohtukolleegium usutavaks E.D kinnitust, et ta enam samalaadseid rikkumisi toime ei pane.

5.

Eelnevast tulenevalt ja tuginedes V™S § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.01.2013. a otsuse osaliselt –osas, millega maakohus määras, et

mõistetud arest tuleb ositi ära kanda. Ringkonnakohus teeb ses osas uue otsuse, millega asendab

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel E.D-le mõistetud 20-

päevase aresti üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 vastab ühele päevale arestile 2 tundi üldkasulikku tööd, seega vastab maakohtu mõistetud 20 päevale arestile 40 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab ringkonnakohus KarS § 69 lg 3 alusel 4 kuud otsuse jõustumisest.

Sten Lind

Malle Preimer

Urmas Reinola