4-13-237/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2013, Rakvere kohtumajas V

äärteoasja number 4-13-237 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Väärteoasi

U.N-i kaebus Ida Prefektuuri 10.10.2012 otsusele nr 2590,12,005120 Kaebuse esitaja

U.N, isikukood xxx, elukoht xxxx kaitsja Monica Meristo ; Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 ja 12.03.2013, avalikul kohtuistungil

Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156

, kohus

o t s u s t a s:

Jätta U.N-i kaebus rahuldamata ja jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse 02.01.2013 otsus nr 2590,12,005120, millega U.N-i, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, karistati liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 220 trahviühikut, s.o 880 eurot ning millega liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldati tema suhtes liitkaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakoht 04.04.2013, mil u kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politseikonna ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaos

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 02.01.2013 väärteoasjas nr 2590,12,005120 tehtud otsusega on tuvastatud, et U.N juhtides 23.09.2012 kell 08.30

2

Sõmeru vallas, Lääne ootorsõiduk -Viru maakonnas, Ubja- Kohtla mnt. 1.kilomeetril m it juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,46

+/-0,05 mg. Juht, kiiruse valikul, ei arvestanud oma sõidukogemusi ja teeolusid, mille tulemusena kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõitis paremale teelt välja vastu õunapuud.

Juht ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara. Tekitades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus kahju tekitas A. P ja A. K .

Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on

tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate :

A. P ja M. P ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused,

joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr. 2609T Vastulauset esitatud ei ole . .

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et isikut on analoogilise

süüteo eest varem karistatud, samuti ka asjaolu, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht

reaalselt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas ja lõpetada menetlus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt

väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Karistuse mõistmisel on arvestatud karistuse

kohaldamise alusega. Samuti leidnud, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda

ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Avariipolitseinik nu Kalmu poolt 08.12.2012 Tõ koostatud väärteoprotokolli AB 1324021 kohaselt 23.09.2012 kell 08.30 -Virumaal vallas Ubja-Kohtla mnt. 1. Lääne Sõmeru kilomeetril U.N, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis

vetes oli alkohol -0,05 mg. Juht, kiiruse valikul, ei isisaldus mitte väiksem kui 1,46 +/

arvestanud oma sõidukogemusi ja teeolusid, mille tulemusena kaotas sõiduki juhtimise üle

kontrolli ja sõitis paremale teelt välja vastu õunapuud. Juht ei hoidunud kõigest, mis võib

ohustada ja kahjustada teist vara. Tekitades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus kahju tekitas A. P ja A. K . U.N rikkus LS § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes seega toime väärteo LS § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi d, millised on kvalifitseeritavad /tl 13 /.

U.N ei esi menetleja vastulauset. tanud kohtuvälisele le väärteoasjas Kohtuväline menet ja on oma otsuses väärteosasjas nr 2590,12,005120 lei le dnud, et menetluse

käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale

väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumised. Sõiduki juhtimine seisundis, kui ületatakse lubatud alkoholipiirmäära, on tegemist riigi poolt rangelt karistatava

õigusrikkumiseg d seisundis isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, a. Antu

3

tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist – selle

tagajärjel toimuski suunama

liiklusõnnetus, mis oleks võinud traagiliselt lõppeda. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et isikut on analoogilise süüteo eest varem karistatud, samuti ka asjaolu,

et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime

pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku

väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka

kaasliiklejate elu ja tervise. Tegu kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei olnud /tl 12/.

LS § 223 lg 1 alusel võib karistada mootorsõiduki ju liiklusnõuete rikkumise eest, hti

kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Sellised liiklusnõuded on sätestatud LS § 16 lg s 1 ja § 50 lg 3 p

- -s 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. duki juhti, kui tema LS § 224 lg 2 alusel on võimalik karistada mootorsõi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– Selline liiklusnõue on sätestatud LS § 69 lg 0,74 milligrammi. -s 5, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei

tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

U.N seletas kohtuistungil, et oli G K koos koholi. juures külas ja tarvitasid al

Järgmisel hommikul, kui G.K tahtis magama minna, läks tema küla peale, kus Ubja poe

juures sai kokku ühe võõra mehega, kes tahtis Rakverre sõita. Ütles mehele, et tal auto küll on

aga sõita ei saa. Pakkus mehele autot müüa ja mees oli 500 euro eest nõus selle ära ostma. Läksid autoga proovisõitu tegema ja tema istus mehe kõrvale juhi kõrvalistmele. Võõras mees

sõitis vastu puud kui pauk ära käis, siis läks ta autost välja. Tahtis helistada ja abi kutsuda.

Telefon küll oli, aga arve oli tühi. Siis jooksus G K juurde umbes kilomeetri kaugusele.

Selgitas, et autot juhtis mees, kes oli noorema poolne, tumeda peaga, eesti keelt kõnelev,

kaebajast natuke pikem, u 180 cm ja turske. Kandis sinakat tuulejopet, mütsi peas ei olnud. U.N selgitas istungil uskus, et teine , et hüppas kõigepealt autost välja, et abi otsida ning

mees viga ei saanud. Teine me . Auto j i seisma ja tema tuli es püüdis isegi korra tagurdada ä

kohe autost id kuna arve oli välja. Oli väga ehmatanud. Tahtis helistada ja abi kutsuda, ku tühi, jooksis G.K sündmuskohale elukohta, mis oli umbes kilomeetri kaugusel. Kui koos G.K tagasi jõudsid, oli kohal juba palju rahvast, kuid roolis olnud mees kadunud /tl 69-70/.

Tunnistaja G K , tunnistas koh läks küla peale tuli tus, et peale seda, kui U.N ta mingi aeg kellegagi tagasi, keda tunnistaja ei tundnud. G K , et müüb ütles U.N

auto maha. U.N võttis esemed, mis tal G juures olid, sh auto võtmed, ja läks K

minema selle võõra mehega. Hiljem tuli jala tagasi ja palus aidata auto kraavist välja.

Tunnistajale ütles U.N, et auto on kraavis ja võõras mees oli auto juurde jäänud. Tunnistaja selgitab, et tema juurest mindi ära autoga, köögi aknast nägi, et võõras mees sõitis.

See mees käis auto ümber, oli suur mees ja U.N-ist kopsakam. Oli tumedates riietes. Kui nad ära sõitsid oli tunnistaja koos naise ja lastega toas /tl 70/.

G K elukaaslane I R , tunnistas kohtus, läks ära, sest elukaaslane et U.N

tahtis magama minna. U.N läks jalutama jala, auto oli maja ees tee ääres, teega paralleelselt. Aknast oli näha auto esiosa ja vasakut külge. Kui U.N minema läks, oli

elukaaslane mingi aja pikal oli ära umbes pool tundi. Tagasi tuli võõraga. i. U.N

Võõras istus rooli ja U.N kõrvale. U.N tuli tagasi u 20 minuti pärast ja

kutsus G K appi autot kra hetkel, kui U.N tagasi tuli, o avist välja lükkama. Sel li tunnistaja köögis ja G tuli ka kööki. U.N ja võõras läksid kohe minema, toas ei K

4

käinud. Tunnistaja ei tea, mi tagasi tuli. Auto oli pargitud teega ks U.N paralleelselt, nina vastakul pool, tunnistaja nägi vasakut külge. Võõras istus autosse tema poolt vaadatuna vasakult poolt /tl 71/.

Tunnistaja M P , kes jõudis sündmuskohale esimesena, tunnistas, et tõusis hommikul üles ja kuulis, et auto tuleb mürinaga ning siis käis plaksakas. Tunnistaja tõmbas kardina eest

ära, nägi, et naabri puusse on sõitnud on roheline auto. Tunnistaja läks välja ja nägi, et

noormees on teepeal. Teda nähes, pani noormees jooksu. Rohkem kedagi auto juures ei olnud.

Tunnistaja helistas naabrile ja pojale. Siis ka politseisse. Jäi politseid ootama ja ei läinud

vahepeal sealt ära. Noormees tuli natukese aja pärast koos teise mehega tagasi. Siis ütles

noormees tunnistajale, et tema ei olnudki roolis, et roolis oli hoopis keegi võõras mees. Tunnistaja kedagi teist ei olnud seal. Tunnistaja selgitas, et noormees seisis ütluste kohaselt tee peal, auto oli kuskil 2-3 meetri kaugusel, ei teinud midagi. Aknast vaadates nägi tunnistaja auto tagumist otsa. Juhi poolset ust tunnistaja ei näinud. Kui ta välja jõudis oli paugust möödas

kuskil 5-7 minutit. Välja jõudes polnud seal rohkem liikumist, auto juures oli ainult U.N .

Telefon oli U.N käes /tl 79/.

Kohtuväline menetleja on 23 10.00 teostanud ka sündmuskohal .09.2012 kell 9.30-

vaatluse ning vaatlusprotokolli kohaselt on „sündmuskohak püsikattega maantee ja lauge s kurv vasakule. Kahel pool teed elumajad, mille juurde viivad teed. Vaatlus läbi viidud Kohala

poolt Sõmeru suunas. /…/ Paremalt tee äärest algavad sõiduki teelt väljasõidujäljed, mis

suunduvad paremale teelt välja, siis vasakule teele ja uuesti paremale haljasalale. Paremal haljasalal asub /.../ xxxx nr xxxx, mille esiosa on suunaga paremale asuvate elumajade poole.

Sõiduauto asub poolekssõidetud õunapuu tüve peale, millest ülemine osa on langenud

sõidukile. Sõidukil deformeerunud vasak esitiib, esikapott, vasak esiuks, mis on kinni kiilunud. Purunenud: esimene põrkeraud, vasak esituli. Tehtud pildid ja keem“ /tl 31 s -37/.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 23.09. kell 2012 kohaselt võeti U.N-ilt

09.48 analüüsiks v use ja narkootilise või psühhotroopse aine ereproov selles etanoolisisald sisalduse võimalikuks tuvastamiseks. Uuringuakti nr 2609T kohaselt leiti verest etanooli 1,46 +/-0,05 mg/g 14/. /tl

Karistusregistri väljavõtte kohaselt neli kehtiv väärteokaristus on U.N at t /tl 30 /.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas

kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et U.N-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise LS § 69 takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. lg 5 kohaselt ei tohi juhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vaidlust ei ole selles, et ajal mil liiklusõnnetu oli U.N alkoholi joobes. Seda tõendavad nii asjas s toimus, kogutud kirjalikud tõendid kui ka kaebaja enda ja tunnistajate ütlused.

Küll aga on kaebaja seisukoha , et tema ei juhtinud sõidukit ja ei ole liiklusõnnetust l

põhjustanud. kaebusest nähtuvalt oli „tagasi tulles /…/ see mees, kes avarii U.N-i põhjustas, kadunud“ enda ütluste kohaselt, kui tema /tl 4/. U.N-i auto juures lahkus, et minna abi otsima, jäi väidetav autojuht temast auto juurde maha. Ka G K oma kohtus antud ütlustes märkinud, et „U.N [ütles G ], et auto on kraavis ja võõras mees oli auto K

juurde jäänud“ /tl 70/. Samas on kohtus tunnistaja M P kinnitanud, et kui tema jõudis

sündmuskohale, oli seal üks oli käes telefon ja kes jooksis teda nähes kohe

mees, kellel

minema ning rohkem ei olnud seal kedagi. Tunnistaja M P ei ütlustest nähtub ka, et ta

5

lahkunud vahepeal sündmuskohal ja jäi sinna politseid ootama ning natukese aja pärast tuli t

sama noormees tagasi koos te /tl 79/. Kohtu ise mehega ja väitis, et tema roolis polnud

hinnangul P t lükkavad M ütlused ümber kaebaja väi e, nagu oleks auto juurde jäänud veel keegi, keda kaebaja tagasi tulles enam eest ei leidnud. Samas kattuvad tunnistaja ütlused muus osas

kaebaja enda väidetuga – kaebaja väitis, et väljus autost ja üritas helistada ning kui see ei õnnestunud, jooksis G Kohus märgib, et eeltoodud tõendite uurimisega K juurde /tl 69-70/. on kohtu hinnangul kõrvaldatud kahtlus, et autos või auto juures võis õnnetuse toimumise ajal viibida keegi kolmas tuvastamata isik. Kohus on seisukohal, et G K

ütlused ei ole selles, et võõras mees istus U.N-i valduses olnud auto rooli, d sisaldades vastuolusid I R usaldusväärse ütlustega. Kohus märgib, et kuigi väidetavalt nägid G K ja I R mõlemad, kuidas kaebaja valduses olnud sõiduki rooli istus neile võõras isik, väitis esimene, et enne sõidu alustamist käis U.N toas asjade

järel ja selgitas, et müüb auto maha, kuid samas ruumis viibinud I väitel U.N

R tuppa ei tulnud /tl 70-71/. Vastuolulised on tunnistajate ütlused U.N-i auto parkimise kohta

nende maja ees ning ka selgitused, e ras mees t kummalt poolt köögiaknast vaadatuna võõ autosse juhi kohale istus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka seda, et U.N, isiku nime teadmata andis

viimase poolt avarii s võõrale juhtimisõiguse üle ning põhjustamisel lahku

sündmuskohal. Kohus möönab, et teatud olukordades võib inimest tabada šokk ja ta ei saa oma tegevust teadlikult juhtida. Ent käesoleval juhul nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist – liiklusõnnetuses

ei olnud kannatanuid ning U.N – ka kaebaja enda ütlustes – läks

peale õnnetust autost välja, šok et tegemist olnud raske avariiga. Seega on ei iseisundi

tekkimine vähe usutav ja kohtu hinnangul oli kaebaja selline sõiduki juurest lahkumine

tingitud vajadusest sõiduk sündmuskohalt ära viia ning püüd oma hilisemate selgituste abil end süüst vabastada.

Hinnates kogutud U.N tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et on tõendatud, et , juhti 23.09.2012 kell 08.30 -Virumaal vallas Ubja-Kohala mnt 1. kms Lääne Sõmeru

l mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli xxxx reg nr xxx

alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,46+/-0,05 mg. Juht kiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemust ja teeolusid, mille tulemusena kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõitis

paremale teelt välja vastu õunapuud. Juhti ei hoidunud kõigest, mis võib oh , ustada ja kahjustada teiste vara. Tekitades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus kahju tekitas A. P ja A. K ,

rikkudes seega süüliselt LS § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo on õigest LS § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi. d, millised i kvalifitseeritud

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et U.N tahtlikult. Tema poolt rikkus liiklusnõudeid LS § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõuete rikkumine on otseses põhjuslikus seoses varalise kahju tekkimisega alkoholi

joobes põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise

alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõis

tmisel on arvestatud

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

U.N-i karistust kergendavad ja raskendavad -de 57 j 58 asjaolud KarS § a mõttes puuduvad. KarS § 63 lg 1 sätestab ui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri , et k süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on U.N toime pannud väärteod ühe

teoga, seega on õigest määratud talle karistus vaid LS § 224 lg 2 järgi. i

6

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

kuni kaheteistkümne kuuni sätestab kohtu või kohtuvälise . Sama paragrahvi lg 3 punkt 2 menetleja õiguse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Nimetatud väärteo eest mõistis kohtuväline menetleja karistuseks U.N-ile

rahatrahvi 220 880 eurot trahviühiku ulatuses, so summas ja lisakaristusena juhtimisõifguse äravõtmise 6 kuuks. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks on ka varem LS , U.N-i

§ s 224 sätestatud süütegude eest karistatud, ning seega puudub alus trahvi vähendamiseks. -

Samuti puudub alus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne poolt toime pandud U.N-i

väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 04. mail 2013.a

№oremreferent

Irina Golubev