1-13-1927/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprillil 2013. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-13-1927 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi Roman Oskolkov süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav Roman Oskolkov isikukood: 39004262731; elukoht: XXXX ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Roman Oskolkov KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus üheksakümmend (90) päevamäära.

KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda Roman Oskolkovile mõistetud rahaline karistus kantuks ajavahemikul 06. august 2012. a kuni 04. oktoober 2012. a sooritatud kuuekümne (60) tunni üldkasulikku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel vastab kolmekümnele (30) päevale vangistusele ja KarS § 68 lg 1 alusel üheksakümnele (90) rahalise karistuse päevamäärale.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Roman Oskolkovilt kannatanu A.P. (isikukood: XXX; arvelduskonto: XXX, Swedbank) kasuks tsiviilhagi summas ükssada seitseteist (117) eurot 32 senti.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Roman Oskolkovilt riigituludesse sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu

45 senti ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskuludest riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Roman Oskolkovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Roman Oskolkovit süüdistatakse selles, et tema 2011. aasta augustikuus Tartu linnas lõi varalise kasu saamise eesmärgil A.P. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et veenis kannatanu töövõimetuspensionär A.P. ostma talle (Roman Oskolkovile) sülearvutit nii, et vormistada ostumüügitehing A.P. nimele, lubades A.P. tasuda ise sülearvuti maksumuse, kavatsusega järelmaksu osamakseid mitte tasuda ning sülearvuti omastada. A.P., sattunud Roman Oskolkovi kelmusliku käitumise tagajärjel eksitusse, läks 27. augustil 2011. a koos Roman Oskolkoviga Tartu linnas Ringtee 75G asuva Lõunakeskuse kaubanduskeskuse kauplusesse OnOff, kus ostis Roman Oskolkovi poolt väljavalitud sülearvuti Dell Vostro 1015 müügihinnaga 378 eurot. Sülearvuti eest tasumiseks sõlmis A.P. kaupluses OnOff OÜ Koduliising kui laenuandja esindaja T.V. laenulepingu nr 0066108276 laenusumma 378 eurot laenamiseks. Nimetatud laenulepingu kohaselt kohustus A.P. tasuma laenajale alates 2011. a septembrikuust igakuuliste maksetena ühe aasta jooksul kokku 457 eurot 32 senti. Roman Oskolkov sai koheselt kaupluses sülearvuti enda valdusse, kuid jättis ettekavatsetult laenulepingujärgsed igakuulised osamaksed tasumata. Kelmusega tekitas Roman Oskolkov kannatanu A.P. 457 eurot 32 senti varalist kahju.

Sellega pani Roman Oskolkov toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

Kuriteoga tekitas Roman Oskolkov kannatanu A.P. varalist kahju summas 457,32 eurot, millises osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. Roman Oskolkov on osaliselt kannatanule tekitatud kahju hüvitanud, kuid tasumata on veel 117,32 eurot.

Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb kohtult tunnistada Roman Oskolkov süüdi KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses. KrMS § 202 lg 6 kohaselt arvestada karistuse hulka Roman Oskolkov poolt ajavahemikul 06. august 2012. a - 04. oktoober 2012. a sooritatud 60 tundi üldkasulikku tööd, mis lähtudes KarS § 69 lg-le 1 vastab 30 päevale vangistusele ja lähtudes KarS § 68 lg-st 1 võrdub 90 rahalise karistuse päevamääraga (ühele vangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära). Seega lugeda Roman Oskolkovi rahaline karistus kantuks. Lähtudes VÕS §-st 1043 välja mõista kannatanu A.P. kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 117 eurot 32 senti.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning tema suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi.

Roman Oskolkovile esitatud süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu A.P. ütlustega (tl 4-5, 15-16), mis tõendavad Roman Oskolkovi poolt toimepandud kuriteokoosseisu tunnuseid, teo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning kannatanule tekitatud varalist kahju; - AS OnOff Eesti arve (tl 6), OÜ Koduliising laenuleping ja selle lisad (tl 7-11), mis tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning kannatanule tekitatud varalist kahju; - AS Swedbank püsikorralduse leping (tl 12) ja AS Swedbank vastus päringule püsikorralduslepinguga seotud ülekannete osas (tl 18), mis kinnitavad Roman Oskolkovi poolt kannatanu eksimusse viimise asjaolusid; - AS Swedbank vastus ja Roman Oskolkovi arvelduskonto väljavõte (tl 20-21), mis kinnitavad Roman Oskolkovi poolt kannatanu eksimusse viimist ja temale varalise kahju tekitamist; - Roman Oskolkovi ütlused (tl 23-24), mis tõendavad tema poolt toimepandud kuriteokoosseisu tunnuseid, teo toimepanemise aega, kohta ja viisi.

Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistuse mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Roman Oskolkov on varasemalt kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud korduvalt ühistranspordiseaduse alusel. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Kuigi prokurör on süüdistusaktis leidnud, et Roman Oskolkovi puhul puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud, siis arvestab kohus vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 karistust kergendava asjaoluna tema poolt kohtueelses menetluses ülekuulamisel avaldanud kahetsusega, kuivõrd puudub alus arvata, et tema kahetsus ei oleks puhtsüdamlik.

KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Roman Oskolkovit kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning väärteokorras on teda karistatud muuliigiliste rikkumiste eest. Süüdistatav ise tunnistab kuriteo toimepanemist, kahetseb seda ning on nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega.

Vastavalt KarS § 44 lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Roman Oskolkovi 90 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud, arvestades seejuures nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku süü suurust kui ka preventiivseid asjaolusid.

Kuivõrd Roman Oskolkovi suhtes on käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 28. juuni 2012. a määrusega lõpetatud ning talle on määratud kohustused sooritada 60 tundi üldkasulikku tööd ja hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju, aga seejärel kohustuste mittetäitmise tõttu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 14. veebruari 2013. a määrusega menetlust jälle uuendatud, siis tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka KrMS § 202 lg 6 sätestatuga.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt arvestatakse kriminaalmenetluse uuendamisel karistuse mõistmisel kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse ettekande nr 63260 (tl 45) kohaselt on Roman Oskolkov temale määratud 60 tundi üldkasulikku tööd ära teinud. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab 60 tundi üldkasulikku tööd 30 päevale vangistusele, mis omakorda vastab KarS § 68 lg 1 alusel 90 päevamäärale. Seega on Roman Oskolkov temale mõistetud karistuse juba ära kandnud.

Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Kannatanu A.P. on esitanud kuriteoga tekitatud kahju osas tsiviilhagi summas 357,32 eurot (tl 17).

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud Roman Oskolkovi poolt kannatanule varalise kahju tekitamine kannatanu tsiviilhagis toodud summas ja tema süü selles. Samas on kannatanu teinud menetlejale avalduse (tl 50), millest nähtuvalt on Roman Oskolkov temale osa tekitatud kahjust juba hüvitanud ning tasumata on veel 117,32 eurot. Osaliselt on tsiviilhagi tasumine tõendatud ka Roman Oskolkovi pangakonto väljavõtte (tl 46) ning maksekorraldustega (tl 47-48). Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele süüdistatava poolt hüvitamata osas, s.o summas 117,32 eurot.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas asjas on Roman Oskolkovi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 57,60 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot.

Arvestades asjaolu, et Roman Oskolkovi puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga, kelle ainsa sissetuleku moodustavad töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus ning käesoleva otsuse kohaselt tuleb tal tasuda ka kannatanu tsiviilhagi, siis leiab kohtunik, et on ilmne, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks talle üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata Roman Oskolkovile menetluskulude tasumine KrMS §

180 lg 3 alusel osade kaupa.

Peet Teidearu Kohtunik