1-12-10446/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2013 Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-12-10446 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi

Süüdimõistetu T.E

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Liane Peets (kohtuistungil ei osalenud) Süüdimõistetu T.E (isikukood xxx; praegu kannab karistust Tartu Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg

27. märts 2013 RESOLUTSIOON

Jätta T.E Tartu Maakohtu 14.11.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Antud määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Tartu Maakohtu 14.11.2012 otsusega tunnistati T.E süüdi KarS § 424 järgi 28.01.2010 toimepandu eest ning teda karistati vangistusega 5 kuud. T.E tunnistati

süüdi ka KarS § 424 järgi 20.07.2010 toimepandu eest ning teda karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati T.E-le 20.07.2010 toimepandu eest mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 22.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning T.E liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning T.E karistuseks mõisteti 10 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 28.01.2010 toime pandud kuriteo eest karistuseks mõistetud 5 kuu vangistuse võrra ja Tarvi

2 (3) Serpovi liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 viimase

lause alusel arvati eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus liitkaristusest maha ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 08.06.2012. Praegu kannab T.E karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 08.06.2012 ja lõpp 29.09.2013.

15.02.2013 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud T.E isikliku toimiku otsustamaks T.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu T.E palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada.

Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et T.E tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus

toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.E karistuse kandmise aja jooksul kahel

korral distsiplinaarkorras karistatud (viimati 31.01.2013). Kinnipeetav pole vangistuse ajal

osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ega hõivetegevuses. Vangla loeb T.E

puhul mittevägivaldse kuriteo kahe aasta jooksul toimepanemise tõenäosuseks 42%, vägivaldse kuriteo kahe aasta jooksul toimepanemise tõenäosuseks 59%. Vangla toetab T.E ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla.

Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on T.E

vabanemisel võimalus elama asuda Haavaniidu tallu Kiidjärve külas Vastse-Kuuste vallas Põlva maakonnas. Vabanemisel on tal võimalik asuda tööle endisesse töökohta OÜ Krei-Jõe. T.E on varem olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid mõlemal korral katseaeg

ebaõnnestus. Esimesel katseajal suhtus ta ükskõikselt käitumiskontrolli nõuete täitmisesse ning pani toime uue kuriteo. Teisel katseajal hoidis ta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja rikkus kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele.

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud

süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T.E tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

Süüdimõistetu T.E on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

3 (3)

Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda kohtu arvates T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

T.E isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on T.E aastatel 2009-2012 neljal korral kriminaalkorras karistatud. Seega on T.E

viimastel aastatel olnud kuritegelikult üsna aktiivne. Kahel korral ( Tartu Maakohtu 29.06.2009 otsusega ja 22.04.2010 otsusega) on T.E-le antud võimalus jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu määratud kohustusi. Mõlemal korral on T.E kohtu poolt ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud, pannes esimesel katseajal toime uue kuriteo ja hoidudes teisel katseajal kõrvale üldkasuliku

töö tegemisest ning rikkudes kontrollnõudeid. Peale hoidus T.E kõrvale Tartu

Maakohtu 01.11.2010 määrusega täitmisega pööratud vangistuse kandmisele asumisest,

mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. Selline T.E varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse.

Ka ei ole T.E suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu osutab asjaolule, et T.E pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes.

Soov elada edaspidi õiguskuulekalt, kindel elukoht, võimalus asuda tööle on T.E

positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus.

Kohtunik Rita Kulberg