Legislator Case Law & Legislation
1-09-9190/24 AI generated

1-09-9190/24 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 1-09-9190/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-09-9190/24 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
one-year qualifying period reapplication for disability pension late recusal request waiver of wage claims action for rescission effective date
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9190 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. märtsi määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rene Käbliku (Käblik) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 19. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Rene Käbliku määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Rene Käblik tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.04.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2 p 1,3; § 203 lg 1 järgi ja KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 2 aastat vabadusekaotust (karistuse algus 25.01.1999).

2. Tallinna Linnakohtu 06.07.2000 otsusega tunnistati R. Käblik süüdi KrK § 107 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2 järgi ning KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt Tartu Maakohtu 17.04.2000 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 19 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust (karistuse algus 06.07.2000).

3. Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega tunnistati R. Käblik süüdi KrK § 101 p 1, 7; § 141 lg

2 p 1, 3 ja KrK § 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 1 ja § 43 lg 31 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 17 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 ja § 43 lg 31 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 06.07.2000 otsusega R. Käblikule mõistetud karistuse 7 aastat ja 2 kuud vabaduskaotust

2 ärakandmata osa 6 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 20 aastat vabadusekaotust, karistuse kandmise aja algust arvati alates 18.06.2001.

4. Tartu Maakohtu 28.08.2009 määrusega jäeti R. Käbliku taotlus Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega mõistetud karistusest 2 aasta 4 kuu 23 päeva mahaarvamiseks rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2009 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 28.08.2009 määrus ja määrati, et Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega R. Käblikule mõistetud karistuseks tuleb seisuga 17.06.2001 lugeda kantuks 2 aastat 4 kuud 22 päeva ja alates 18.06.2001 kandmisele kuuluvaks karistuseks 17 aastat 7 kuud ja 8 päeva vangistust.

6. R. Käblik esitas Tartu Maakohtule taotluse temale mõistetud karistuse kandmise aja alguse tähtaja ümberarvestamiseks. Taotluse kohaselt kannab R. Käblik karistust alates 25.01.1999 ning seega tuleb kogu karistusaja arvutamisel lähtuda esimesest karistuse kandmisele asumisest, s.o 25.01.1999.

7. Tartu Maakohtu 19.03.2013 määruses leiti, et R. Käbliku taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

7. Kohus leidis, et antud küsimust on juba arutatud nii Tartu maakui ka ringkonnakohtus. Kohus nõustus Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2009 lahendis märgituga, et R. Käblik kannab käesoleval ajal karistust, mis on saadud kolme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuste liitmise tulemusena ja Tallinna Linnakohtu 06.07.2000 otsuses ega Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsuses ei ole arvestatud seda, et süüdimõistetu alustas karistuse kandmist 25.01.1999 ja vahepeal ei ole ta vabaduses viibinud. Seetõttu leidis Tartu Ringkonnakohus, et mõistetud karistus 20 aastat ei muutu, vaid tuleb arvestada, et kohtuotsuse kuulutamise päevaks (seisuga 18.06.2001) oli R. Käblikul karistusest kantud 2 aastat 4 kuud ja 22 päeva.

Kohus pidas vajalikuks selgitada, et Tartu Ringkonnakohus oma lahendis võttis arvesse seda, et R. Käblik on ajavahemikul 25.01.1999 kuni 17.06.2001 ära kandnud 2 aastat 4 kuud ja 22 päeva kogukaristusest ja seetõttu arvestas lõplikust karistusest, s.o 20 aastat vangistust, maha

2 aastat 4 kuud ja 22 päeva, mistõttu R. Käblikule mõistetud lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on küll 20 aastat nagu Tartu Maakohtu 18.06.2001 lahendis märgiti, kuid alates 18.06.2001 jääb tal kanda 17 aastat, 7 kuud ja 8 päeva vangistust, mitte enam 20 aastat vangistust.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

8. Määruskaebuses taotleb R. Käblik tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vaadata läbi tema esialgne taotlus, milles karistusaja algusena oleks kirjas 25.01.1999. Määruskaebuse esitaja põhiväited on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1 Viide 2009. aasta Tartu maaja ringkonnakohtu määrustele on väär, sest siis oli arutluse all karistusaja pikkus, ent sel korral soovib määruskaebuse esitaja selgust saada oma karistusaja alguse kohta. Probleem seisneb selles, et hetkel on kaebuse esitajal kaks karistusaja algust – 25.01.1999 ja 18.06.2001 (s.o kohtuotsusega on reaalsest karistusajast ära kaotatud ca 2 aastat ja 5 kuud). Viimane neist on vale ja kajastub dokumentides (näiteks ITK ja kaks kohtumäärust 2012. aastast). Pahatahtlik on näidata, et kinnipeetav on oma karistusest ära kandnud 11 aastat ja 7 kuud, kui tegelik kantud karistusaeg on 14 aastat.

3

8.2 Ilmselt puuduks probleem, kui 18.06.2001 poleks uute kuritegude üle kohut peetud. Liitkaristus mõisteti toona ajaliselt esimesena toime pandud kuriteo eest.

8.3 Ringkonnakohus leidis oma 2009. aasta lahendis, et R. Käblik kannab liitkaristust 3 kohtuotsuse alusel. Järelikult ei saa ajavahemik 25.01.1999-18.06.2001 olla eraldiolev aeg, mida dokumentides kajastama ei pea.

Kokkuvõtvalt soovib R. Käblik, et tema karistusaja algus määrataks kindlaks kohtumäärusega, kuna on piisavalt fakte, mis kinnitavad, et tema karistusaja alguseks on 25.01.1999.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.

R. Käblik ei vaidlusta käesoleval ajal talle mõistetud karistuse pikkust, ent ta ei ole rahul sellega, justkui oleks tema karistusest üks osa n-ö ära kaotatud, kuna tema tegelik karistuse kandmise aja algus on 25.01.1999.

R. Käbliku kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kannab ta karistust kolme kuriteo eest mõistetud liitkaristuse alusel Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsuse järgi, millele liideti osaliselt Tartu Maakohtu 17.04.2000 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (karistuse kandmise alguseks loeti 18.06.2001). Tõsi, Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2009 määrusega korrigeeriti KrMS § 431 korras nimetatud otsust karistuste liitmise osas ja arvestati karistusest maha 17.06.2001 seisuga juba kantud karistus, s.o 2 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt liideti Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega varasemad karistused KrK § 40 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt liidab kohus juhul, kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse täies ulatuses või osaliselt või loetakse kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Maakohus ongi liitnud R. Käblikule mõistetud varasema, 06.07.2000 mõistetud ärakandmata karistuse osaliselt Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega mõistetud karistusele. Sellega lakkas eelnev karistus iseseisvalt olemast ja R. Käbliku karistusaega hakati lugema uuest, Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega mõistetud liitkaristusest, mistõttu on õige, et tema ITK-s ja mujal dokumentides on kajastatud karistuse algusajana 18.06.2001, ehkki tegelikult asus isik karistust kandma 25.01.1999. Seega ei ole ajavahemiku 25.01.1999- 18.06.2001 näol tegemist eraldioleva ajaga, vaid varasem karistus on arvestatud liitkaristusest maha. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus R. Käbliku taotluse rahuldamata

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau