1-12-5186/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-12-5186

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02. aprillil 2013

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-5186 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid U.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.T isikukood xxx viibib Viru Vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta U.T tingimisi enne täht

aega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjao

lud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 14.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi U.T enne tähtaega vabastamiseks. U.T tunnistati süüdi Tartu § 121 järgi 4 kuulise

Maakohtu 03.07.2012 otsusega KarS

vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust. ti eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 68 alusel karistuse hulka arva Karistuse kandmise algus . 30.07.2012 ja lõpp 31.08.2013 Kinnipidamisasutuses U.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Isikul on . põhiharidus ja eriala puudub Isik õp is Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis ehituspuusepa erialal, kuid kuna puudus koolist, p eksmatrikuleeriti. Pärast kutseõpet ja kuni vangistuseni on olnud suuremas osas tegevuseta. Käis läbi negatiivse

2 mõjuga seltskonnaga, tarvitas rohkelt alkoholi. Mais töötas ühe kuu mitteametlikult katuseehituse valdkonnas abiehitajana, kuid sõprade mõjul läks ära ja jätkas pidutsemist. Isik väidab, et töötada talle meeldib. Rahaliselt toetas ema, kelle juures ta enne vangistust veel alaealisena elas. Kuna isikul puuduvad töökogemused, kindel töökoht ja kutseoskused, on oht ja risk uue kuriteo sooritamiseks olemas. Jüri tarvitas alkoholi alates varajasest lapsepõlvest. Kokku on ta 28 korral karistatud väärteokorras

alaealisena alkoholi tarvitamise eest. Viimasel aastal hakkas alkoholi tarvitamine ka süvenema, oli perioode, mil jõi kanget alkoholi kuni nädal aega järjest. Isik on vestlusel avaldanud, et alkoholi joomine oli väga halb asi ja tahab vabaduses enam mitte juua. Alkoholi tarvitamisega suureneb agressiivsus ning ühiskonnaohtlikkus veelgi. Käesolevaks ajaks ei ole isik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi läbinud, on olnud hõivatud vangla majandustöödel. U.T käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav, omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla ei toeta kinnipeeta

va ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et U.T on õppinud mitmetes erinevates koolis. 2011. aastal lõpetas Tapa Erikoolis põhikooli ja asus 1. septembrist 2011 õppima Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis. 1.11.2011 arvati noormees Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist välja põhjuseta puudumiste ja hoolimatu suhtumise tõttu õppetöösse. U.T enda sõnul on ta koole vahetanud oma käitumise pärast. Alates novembrist 2011 ei tegelenud noormees praktiliselt mitte millegi kasulikuga. Ta veetis palju aega sõpradega, tarvitas väga tihti alkohoolseid jooke ega allunud kriminaalhooldusametniku ning vahel ka ema korraldustele. U.T'i ema elab linnas kahetoalises üürikorteris. Korter on rahuldavas seisus, emal xxx on tulevikus korter ära osta. Mõlemad pojad nii U.T kui ka tema kaksikvend viibivad käesoleval ajal vanglas, kuid nende vabanemisel on ema ütluste kohaselt alati nende jaoks seal koht olemas. Ema töötab . Pere majanduslikku olukorda hindab ema käesoleval hetkel rahuldavaks. xxx Toimetulekut mõjutab poegade erinevate trahvide ja kohtukulude tasumine. U.T on väärteokorras AS § 71 alusel karistatud kolmekümnel korral. U.T suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud, kellega jätkuv lävimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. U.T käitumine võ ka vägivaldne. Noormees tunnistab, ib olla ettearvamatu ning vahel et tal on raskusi konfliktsituatsioonis. enda käitumise kontrollimisega U.T on teiste poolt väga mõjutatav. Arvestades mõju võib suhtlusringkonna negatiivset see soodustada uue kuriteo toimepanemist. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeet

ava ennetähtaegset vabastamist. U.T taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et Jüri-

U.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne taega vangistusest vabastamine. täh

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

U.T on 2 kehtivat distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. U.T kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglas viibib esimest korda. Käesolevat on karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras korduvalt

karistatud alkoholiseaduse

3 alusel. Jätkuv kuritegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Varasemalt oli , U.T karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile mis ei olnud tulemuslik kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. eesmärgid jäid täitmata Karistuse . Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud,

kuna o U.T n näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel toimetulekut ja ja alaline töökoht, mis halvendab tema suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda k riminaalse taustaga isikud innipeetava sõprusringkonda kuuluvad k , kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist. Isiku elustiil on riskiv ja hoolimatu.

Rahalisi nõudeid on U.T `il täitmata 1513,51 euro ulatuses.

Vabaduses puudub isikul töökoht ja utseoskused, mis või k maldaksid iseseisvalt probleemideta hakkama saamist.

Seega võib järeldada, et U.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasem isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul

käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks U.T uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine it katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha

olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema

resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo i l ei ole kohtu hinnangul tema seloomu ning käitumist eelneval katseaja

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu U.T vabastamata temale mõistetud vangistuse kand

misest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik