4-12-6493/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-12-6493

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-6493 (2317,12,011028) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Valeri Helmar, Maksim Tšurkin Väärteoasi

L.L kaebus Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna

menetlusteenistuse väärteomenetleja Irina Metsler-

Verneri 21.11.2012 otsusele nr 2317,12,011028 L.L

karistamises KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla

Menetlusalune isik: L.L, ik: XXX, elukoht: xxx

Kaitsja: Juri Kononov, OÜ Esgalia õigusbüroo, Punane 6-107, Tallinn RESOLUTSIOON

1. Jätta L.L kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna

menetlusteenistuse väärteomenetleja Irina Metsler-Verneri 21.11.2012 otsusele nr

2317,12,011028 L.L karistamises KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot rahuldamata.

2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse

väärteomenetleja Irina Metsler-Verneri 21.11.2012 otsus nr 2317,12,011028 L.L karistamises KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot muutmata ja tühistamata.

3. Määratud rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides vaidlustatud otsuses märgitud viitenumbri. Kui rahatrahvi ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, pööratakse otsus täitmisele V™S § 203 lg 2 sätestatud korras.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 02.04.2013. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7

päevase tähtaja jooksul ei teatata, jõustub otsus 10.04.2013. Kassatsiooniõiguse soovist 7

päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 02.05.2013. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.05.2013.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Irina Metsler-Verneri 21.11.2012 otsusega nr 2317,12,011028 karistati L.L KarS § 262 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot selles, et 02.10.2012 kell 03.40 XXX korteri elanikud kuulasid valjult

muusikat ja tekitasid lärmi, mis kostus trepikotta ja naaberkorterisse, rikkus öörahu ja

avalikku korda mitmekorterilises elamus. Sellise käitumisega rikkus L.L avaliku korra eeskirja § 3 p 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas L.L kaebuse, mille kohaselt väljendab oma arusaamatust koostatud

protokolli kohta, kuivõrd märgitud ajal magas ta sügavalt ega olnud võimeline valjult muusikat kuulama ega lärmi tekitama. Ei tunnista ennast selle väärteo toimepanemises süüdi ja taotleb otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et magas vaidlusalusel ajal, muusika võis tulla alt korterist, millise omanikuga on tal algusest peale vaenulikud suhted. Politsei kohal ei käinud, keegi uksekella ei andnud ega koputanud.

Tunnistaja AZ selgitas, et kaebuse esitaja on alt naaber, suhteid ei ole. 02.10.2012 öösel kell 03.30 ärkas alt korterist kostnud lärmi ja muusika peale üles. Ootas 20 minutit, et ehk lõppeb

ära, kuid ei lõppenud ja kella 04.00 paiku kutsus välja politsei, kes fikseeris lärmi ja ta

kirjutas politseile avalduse. On ka varem käinud naabri ukse taga koputamas lärmi pärast,

kuid ust ei avatud. Politsei käis korteris kuulamas, soovitati kirjutada avaldus. Lärm kestis

tund aega pärast patrulli lahkumist, kell viis jäi magama. Ise naabrite juurde koputama ei läinud, eelmine patrull ütles, et naabritega mitte suhelda, vaid kutsuda politseipatrull. Sai aru, et patrull käis naabrite ukse taga, kuid sisse ei lastud. Varem sügisel oli juhus, kui alt naaber koos mingi meesterahvaga käis ukse taga, võis olla juttu, et tema segab ka naabreid.

Tunnistaja SP seletas, et elab kaebuse esitaja all korteris, 02.10.2012 ärkas öösel muusika ja häälte peale kella 03.30 paiku. Võis olla televiisor, kuid ka kaks naisterahva häält. See toimub pidevalt, ise kuhugi ei teatanud. Jäi magama pärast nelja. Politseiptarulli ei näinud. Ka pärast seda on seda ette tulnud, kuid viimasel ajal on tasemaks jäänud. Lärm ei ole ainult öösel, on ka päeval.

Tunnistaja MR seletas, et elab korteris nr 18 koos emaga, 02.10.2012 mingit lärmi ega muusikat ei olnud.

Tunnistaja AKselgitas, et sündmust ei mäleta, väljakutse oli neli kuud tagasi. Tavaliselt käivad esimesena avaldaja juures, kuulavad kas on lärmi ja selgitavad, mida edasi teha. Pärast käivad rikkuja juures ning kui uks tehakse lahti, siis hoiatavad. Alati rikkuja juurde ei pääse. Sündmus fikseeritakse patrull-lehel. Ei saa öelda, et oli vale väljakutse. Võib-olla keerati enne nende tulekut vaiksemaks.

3

Tunnistaja PI seletas, et väljakutsetel käimine on igapäevane töö, ei mäleta sündmust.

Tavaliselt vestlevad väljakutsujaga, sisenetakse korterisse ja kontrollitakse kas on tegemist

rahu rikkumisega, lähevad naabrite juurde, vestlevad. Kui avaldaja soovib avaldust teha kohapeal, siis teeb kohapeal või saadab elektrooniliselt. Kui naabrid ust ei ava, siis keeravad otsa ümber. Kui rikkujat ei ole tuvastatud, siis tehakse sellekohane märge.

Kohtule esitatud patrull-lehe sissekannetest nähtuvalt on 02.10.2012 kell 04.20 saadud teade

Järveotsa teel korterist 24 kutsutakse, korter 18 rikub öörahu. Vesteldud AZ, kes teeb avalduse interneti teel. Korter 18 ust ei avatud, öörahu rikkumist ei tuvastatud. Kohale jõutud kell 04.25, lahkutud 04.35.

Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et kogutud tõenditega ei ole väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Tunnistajal on kaebuse esitajaga vaenulikud suhted, patrull-lehel on üheselt kirjas, et rikkumist ei toimunud. Patrullpolitseinikud sündmust ei mäleta. Kaebuse esitaja ja tema tütar väidavad, et nad magasid. Otsus kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas tühistamisele.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et öörahu rikkumine väljendus lärmis ning see toimus

enne seda kui patrull kohale jõudis. Tunnistajate ütlustega on väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Määratud on karistus 15 trahviühikut võimalikust 100st. Seega on tegu proportsionaalse karistusega kui mitte asuda seisukohale, et isegi leebe karistusega. Kaebus on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajate arvamused, tutvunud kohtule kohtuistungil

esitatud kirjalike tõendite ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Tunnistajate A.Z ja SP ütlustest nähtuvalt toimus öörahu rikkumine 02.10.2012 kella 03.30

ajal ning öörahu rikuti valju muusika ja lärmiga. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt võis

muusika tulla ka televiisorist, kuid olid eristatavad vähemalt kahe naisterahva hääled. Kaebuse esitaja ja tema tütre MR ütluste kohaselt elavad nad XXX korteris kahekesi. Selles mõttes on kahe tunnistaja ütlused esmalt omavahel kooskõlas kahe naishääle osas ja sellele

järgnevalt ka riimuvad kaebuse esitaja ja tunnistaja M.R ütlustega, et nad elavad

vaidlusaluses korteris kahekesi. Seejuures elab A.Z kaebuse esitaja korteri peal asuvas korteris ja S.P kaebuse esitaja korteri all asuvas korteris. Mõlemad tunnistajad tajusid valju

muusikat ja kõvadest häältest tulenevat rahu rikkumist just kaebuse esitaja korterist. Sama kahe tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud selline rahu rikkumine esimene kord ning mõlemad tunnistajad kinnitasid, et seda on olnud korduvalt. Kohus leiab, et öisel ajal, so kella 03.30 ajal valjult muusika kuulamine ja lärmamine on hinnatav rahu rikkumisena, kuivõrd sellisel kellaajal lärmi tekitamine ulatub öörahu ajalistesse piiridesse. Kaebuse esitaja ja tema tütar M.Roo väitsid, et nemad sel ajal rahu ei rikkunud. Seejuures väitis kaebuse esitaja, et tema

magas sel ajal, kuid M.Roo piirdus vaid väitega, et nemad rahu ei rikkunud. Kohus ei loe

kaebuse esitaja ja M.Roo ütlusi usaldusväärseks. Kuigi A.Z väitis kohtuistungil, et

politseinikud tulid tema juurde ja kuulsid lärmi tema korterist, on politseiametnike patrulllehel märgitud, et rikkumist ei tuvastatud. Seega saab järeldada, et politseiametnikud lärmi kohale tulles ei kuulnud. Samas on A.Z avalduses politseile, milline on koostatud vahetult pärast sündmust, märgitud, et „kell 03.30 hakkas kostuma valju muusikat ja lärmi, kell 04.10 sai kutsutud politsei ja patrull saabus 04.40. Selleks ajaks muusikat enam ei olnud. Kui patrull

oli lahkunud, muusika ja lärm tulid taas suurema võimsusega ja jätkusid kella 05.30ni.“

Sellistel asjaoludel leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb avaldust ja tunnistaja ütlusi kõrvutades lugeda avalduses märgitud andmeid, mis on täpsemad ning riimuvad patrull-lehel märgituga selle kohta, et politseinike kohal olles rikkumist ei tuvastatud. See aga ei saa kohtu arvates olla aluseks tulla järeldusele, et kaebuse esitajale inkrimineeritud süütegu ei ole toime pandud. Oma eluruumis muusika kuulamine ja lärmamine ei riku teiste, so kõrvaliste isikute rahu seni, kuni see vali muusika ja lärm ei välju eluruumi piiridest. Kuivõrd kaebuse esitaja naaberkorteritest, so alt ja ülevalt korteritest olid elanikud tõsiselt häiritud ja nad ärkasid lärmi

4 peale öösel üles, siis tuleb asuda seisukohale, et vali muusika ja lärm väljusid kaebuse esitaja

korteri piiridest ning sellega rikuti ka naabrite, so kõrvaliste ja asjassepuutumatute isikute rahu, käesoleval juhul ka öörahu. Seega kasvas kaebuse esitaja käitumine üle avaliku korra

rikkumiseks. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsuses on õigesti asutud seisukohale, et kaebuse esitaja on toime pannud KarS § 262 ettenähtud väärteo.

Mis puudutab väiteid, et kaebuse esitajal on nii alt kui ka ülevalt naabritega pingelised suhted, siis ei saa see asjaolu tingida A.Z poolt öösel politsei väljakutsumist ja avalduse kirjutamist lihtsalt niisama ja seda ajal, mil ta soovib magada. Selline pöördumine õiguskaitseasutusse sai

olla tingitud vaid sellest, et A.Z pidi olema sellisest kaebuse esitaja käitumisest tõsiselt

häiritud ja ta pidi öörahu rikkumise pärast pöörduma politseisse. Seejuures ei pidanud S.P vajalikuks politseisse pöörduda vaatamata tema rahu rikkumisele.

Kaebuse esitajale KarS § 262 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena

ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. Kaebuse esitajat on karistatud

rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so alla 1/5 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Üldjuhul tuleks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas

alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole ühtegi karistust kergendavat asjaolu tuvastatud ning kohus leiab, et arvestades väärteo toimepanemisega enam kui ühe kõrvalise isiku rahu häirimist, on määratud karistus põhjendamatult leebe. Samas ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda

raskendada, mistõttu ei saa kohus ka mõista kaebuse esitajale karistust, mis vastaks isiku süüle.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik