4-13-1463/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-1463

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. 2013.a, Narva kohtumaja märtsil Väärteoasja number 4-13-1463 (2330,13,001599) Väärteoprotokolli number AB1179623 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Väärteoasi Alkoholiseaduse § 70 järgi Menetlusalune isik R.S isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, . ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes v

- äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada R.S s 13.03.2013.a avalikus kohas joobeseisundis viibimise eest, üüdi

millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet alkoholiseaduse § 70 , s.o ettenähtud väärteo es ning mõista karistuseks 12 päeva aresti. toimepanemis (kaksteist)

Karistuse alguseks lugeda 14.03.2013.a kell 18.00.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o märtsist .a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist 16. 2013

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse

kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 01. aprillist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kohus tuvastas

R.S süüdistatakse selles, et tema 13.03.2013.a kella 13.45 viibis avalikus kohas

2 /Joala 11, Narva/, olles alkoholijoobes, . iseseisvalt liikuma polnud võimeline

Oma tegevusega R.S , so solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet Alkoholiseaduse 70 teo. § ettenähtud väär

Kohtuistungil R.S et on selge, ta ei ülekuulatud andis ütlusi, väärteoprotokoll tunnista oma

kaks klaasi veini. Ta napsitas baaris, aga ei olnud purjus. Ta tuli süüd. Päeval ta võttis

sõbra juur , ei saanud magama jääda, palus de /S T , xxx/, tahtis tema juures puhata T unerohtu. Külas ta R.S võt unerohtu pärast kella 20.00 ei tarvitanud alkoholi. tis . See oli tugevatoimeline unerohi, mis mõjus tugevasti. a ei mäleta T edasi, ta kaotas teadvuse.

Kohtuistungil on avaldatud:

– väärteoprotokoll

, millest tuleneb, et R.S 13.03.2013.a kella 13.45 viibis avalikus kohas / Joala 11, Narva/, olles alkoholijoobes, iseseisvalt liikuma polnud võimeline (t.l.2 );

– alkoholijoove. Kaardis on märgitud, e kiirabikaart, millest tuleneb, et diagnoosiks oli pandudt R.S-i läbivaatuse hetkel olid tal pindmised haavad peas ja kriimustuse näol (t.l.6 );

- protokoll, millest tuleneb, et R.S 13.03.2013.a oli menetlusaluse isiku ülekuulamise külas sõbra juures, tarvitas seejärel otsustas koju minna alkoholi, (t.l.10).

Maakohtu seisukoht

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et süü on tõendatud. R.S-i

Kohtuistungil R.S selgitas, et ta ei ole nõus AS § 70, sest ta ei ole süüdi, ta ei olnud alkoholijoobes.

Vaatamata sellel R.S R.S-i e, et süüdistatav ei tunnista oma süüd täielikult,

teo toimepanemises

süü väär AS § 70 järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt:

- kella 13.45 viibis avalikus kohas väärteoprotokoll, millest tuleneb, et R.S 13.03.2013.a / Joala 11, Narva/, olles alkoholijoobes, iseseisvalt liikuma polnud võimeline (t.l.2);

– kiirabikaart, millest tuleneb, et diagnoosiks oli pandud alkoholijoove. Kaardis on märgitud,

et R.S-i läbivaatuse hetkel olid mustuse näol (t.l.6 tal pindmised haavad peas ja krii ).

Kohus leiab, et R.S Alkoholiseaduse

tuleb süüdi tunnistada § 70 järgi, kuna oma tegevusega R.S solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet

.

R.S-i ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused on oluliselt lahknevad. R.S-i poolt eeluurimisel antud ütlusi on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. ütles, et R.S 13.03.2013.a oli ta k ures, tarvitas alkoholi (t.l.10 Kohtuistungil R.S seletas, et ta tuli ülas sõbra ju ).

sõbra juurde tahtis tema juures puhata, ei saanud magama jääda, palus Tomaševitšilt , unerohtu. Külas ta ei tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et antud vastuolud on olulised. Seoses

sellega on kohtul alust arvata, et R.S andis vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja.

Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. R.S otsese Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab teo koosseisule ja soovis väär seda.

3

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 juhindudes süüdistava süü astet süüd ,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle kohus arvestab süüdistatava

isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.S-i jaolusid kohus ei tuvastanud. süüd raskendavaid ja kergendavaid as

R.S on varem kohtulikult karistatud, tal on kustutamata karistus. R.S varem vastutusele võetud nii väärteo kui ka kriminaalkorras, pärast vanglast vabanemist pani -

toime väärteo, talle oli määratud karistuseks trahv. Trahve ta ei tasu, seega ei ole rahaline

karistus käesoleval ajal otstarbekas. Kuna R.S on isik, kes ei ole eelnevatest

karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, eetõttu jõuab kohus s järeldusele, et R.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada arest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik