1-10-2020/951-10-2020/95 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-2020

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märtsil 2013, Narva kohtumaja Toimiku number

1-10-2020 (ühendatud 09240104399, 09240105742, 09240104455,9240100793, 10231500341, 10240103680, 09240104223) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Viktoria Vivtsharuk Asi

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 51398 U.G suhtes

Kriminaalhooldusalune U.G

Elukoht xxx, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta.

Varasemad karistused: varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, neist viimane:

- 17.08.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja

poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,8,9, § 121 järgi, karS § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 68 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 22 päeva.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Ülle Siig Kriminaalhooldusalune U.G Kaitsja Galina Tshelnokova

Kohtuistungi toimumise aeg 28.03.2013

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele U.G-le Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 17.08.2011 kohtuotsusega nr 1-10-2020 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa – 3 (kolm) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.03.2013.

1-10-2020

2

Valida U.G-le tõkend-vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Välja mõista U.G-lt menetluskulud: kaitsja Galina Tshelnokova poolt

28.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr

333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900

ning selgitus: „U.G, kriminaalasja nr 1-10-2020, menetluskulud“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud

Viru Maakohtu 17.augusti 2011 otsusega tunnistati U.G süüdi KarS § 199 lg 2 p

4, 5, 8, 9 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, mida vähendati

lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1

aasta 4 kuud vangistust. Mõistetud karistusaja hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.juuni 2009 otsuse

järgi ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust algusega 17.novembrist 2010. Kohtuotsus jõustus 25.augustil 2011.

Tartu Maakohtu 12.07.2012 kohtumäärusega vabastati U.G karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega ja talle määrati selleks ajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama

kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Täiendavalt määrati U.G-le

KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi; 2) asuma tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest alates; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt

pakutavas sõltuvuskäitumist käsitlevas sotisaalabiprogrammis. U.G vabastati

tingimisi enne tähtaega alates nimetatud määruse jõustumisest. Vastavalt KarS § 76 lg 4

määrati U.G-le katseaeg 1 aasta. KarS § 78 lg 2 alusel hakati katseaega arvestama alates määruse jõustumisest so 24.07.2012.

08.02.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna

Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 51398 U.G suhtes ettepanekuga pöörata kandmata jäänud karistus täitmisele.

1-10-2020

3

Errakorralisest ettekandest nähtub, et U.G on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusaluse kohta 01.02.2013

SA Narva Haiglasse tehtud järelepäringu vastusest, mis laekus 07.02.2013, selgub, et

hooldusalusele oli 24.01.2013 kell 21:44 aadressile xxx linn ja 25.01.2013 kell 19:25 aadressile xxx linn välja kutsutud kiirabi. Kiirabiarst diagnoosis 24.01.2013 narkootikumide

tarvitamise ja 25.01.2013 mürgistuse narkootikumidest. Sellega on kriminaalhooldusalune rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume.

08.02.2013 antud seletuses keeldub ta tunnistamast, et tarvitas narkootikume. Keegi oli talle pakkunud limonaadi, mille joomise järgselt tundis ta end halvasti, kaotas teadvuse. Ta ei tarvitanud 24.01 ja 25.01 narkootikume.

Tartu Maakohtu kohtumäärus U.G suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamise

kohta laekus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda 26.07.2012. Esmakohtumine toimus 30.07.2012. Esmakohtumisel allkirjastas hooldusalune kohustused - õigused. Kohtu poolt määratud kohustuse - osalemine kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sõltuvuskäitumist käsitlevas sotsiaalabiprogrammis - täitmisega on probleeme seoses hooldusaluse suhtumisega

oma kohustuse täitmisesse. Sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbiviija kriminaalhooldusametniku poolt edastatud tagasiside - hooldusalune on palunud edasi lükata kohtumisi, samuti on olnud tegemata kodutööd. U.G peamiseks riskiteguriks on

sõltuvusainete tarvitamine- selle maandamine ilma hooldusaluse omapoolse panuseta ei ole

võimalik. U.G on hilinenud registreerimistele, distsipliinitunde kasvatamiseks oli tihendatud registreerimissagedust, et hooldusaluse vastutustunnet edendada, see ei ole olukorda parandanud. Tagasilangust - narkootikumide tarbimist - ta ei tunnista. Kuigi U.G on hakanud mõistma oma probleemide algpõhjusi, ei võta ta siiani vastutust oma

toimepandud tegude eest. Kaootilisus käitumises ning kehv järjepidevus seatud eesmärkide

täitmisel ei ole soodustanud kriminaalhooldusaluse impulsiivsete otsuste osakaalu vähenemist. Kriminaalhoolduse teostamine tema üle on probleemne. Lähtudes ülalmainitust ning vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult pöörata U.G-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele.

Juhul, kui U.G ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule

läbivaatamisele, siis, vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada U.G tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata U.G-le mõistetud karistus täitmisele.

U.G selgitas istungil, et kuigi ta 08.02.2013 kirjutatud seletuses ei tunnistanud

rikkumist, siis täna ta on oma eksimusest aru saanud ning tunnistab, et tarbis ettekandes

märgitud aegadel narkootikume. Ta kahetseb juhtunut ning enda sõnul ei ole rohkem rikkumisi toime pannud. Ta on osalenud kursusel eluviisitreening ning saanud aru, et tema narkosõltuvus on haigus. Samuti on ta osalenud kursustel, et saada edaspidi tööle. U.G palub anda talle võimalus katseaja korrektseks läbimiseks.

Kaitsja palus jätta erakorraline ettekanne rahuldamata, märkides, et tema kaitsealune on asunud end parandama ning tegeleb aktiivselt oma probleemidele lahenduste leidmisega. Mistõttu tuleks talle anda veelkord võimalus.

1-10-2020

Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata täitmisele U.G-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

SA Narva Haigla tehtud järelepäringu vastusest nähtub, et kriminaalhooldusalusele oli 24.01.2013 kell 21:44 aadressile xxx linn ja 25.01.2013 kell 19:25 aadressile xxx Narva linn

välja kutsutud kiirabi diagnoosiga- narkootikumide tarvitamine ja

mürgistus narkootikumidest. Algselt U.G eitas toimepandud rikkumist, kuid kohtuistungil siiski tunnistas, et ta tarvitas narkootikume ning tegi seda tüdruksõbraga olnud tüli tagajärjel tekkinud hetkelise emotsiooni ajendil.

Seega on tuvastatud, et kriminaalhooldusalune U.G ei täitnud Tartu Maakohtu 12.07.2012 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega ennetähtaega vabastamise tingimusi.

U.G nimetatud põhjendusi ei pea kohus rikkumist vabandavaks. Arvestades asjaolu, et isikule kutsuti kiirabi kahel järjestikusel päeval ligi 24-tunnise vahega, siis ei saa sellist käitumist pidada hetke emotsiooni ajel tegutsemiseks. Taoline põhjendus oleks arvestatav juhul, kui tegemist olnuks ühekordse rikkumisega. Antud

juhul on aga isik juba järgmisel päeval tarbinud uuesti narkootilisi aineid. Sealjuures isiku enda sõnul ei toimunud ainete tarbimine mitte mõne teise isiku õhutamisel, vaid ta läks ise otsis teadlikult üles vanad sõbrad, kellelt ta narkootikume küsis. See kõik viitab, et tegemist oli teadliku, läbimõeldud ja sihipärase käitumisega.

Kohtuistungil antud selgitustest ei nähtu ka kriminaalhooldusaluse isiku siirast soovi tegeleda

oma sõltuvusprobleemidega. Ta on küll läinud kriminaalhooldaja soovitusel anonüümsete narkomaanide kohtumistele, kuid viimasel ajal pole ta seal osalenud. Kuigi isik on hiljem oma rikkumist tunnistanud, siis kriminaalhooldaja selgitustest nähtuvalt

on see olnud pigem tingitud soovist vältida karistuse täitmisele pööramist, mitte aga oma

rikkumise tegeliku tähenduse mõistmisest. Kriminaalhooldaja sõnul ei ole ta täheldanud kriminaalhooldusaluse isiku suhtumises muutusi pärast eluviisitreeningu või muude koolituste läbimist.

KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. Kuivõrd antud juhul on tegemist korduva narkootikumide tarvitamise keelu rikkumisega ning U.G on olnud probleeme ka teiste nõuete järgimisega, ei esine kohtu hinnangul

asjaolusid, mis vabandaks toime pandu rikkumisi ning kinnitaksid veenvalt, et isik soovib oma käitumist parandada ning katseaega korrektselt läbida.

Ülaltoodust lähtuvalt ja juhindudes KarS § 76 lg-st 5 pöörab kohus U.G-le Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2011 kohtuotsusega nr 1-10-2020 mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa, 3 kuud ja 14 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 28.03.2013.

KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista

U.G-lt välja menetluskulud: kaitsja

Galina Tshelnokova poolt 28.03.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 57 eurot ja 60 senti.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3.

1-10-2020

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik