1-11-14129/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-11-14129

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27 2013. kohtumaja . märts a Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-14129 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja

kriminaalhooldusametnik

Sirje Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne .V kohta G Süüdimõistetu G V .

isikukood ; elukoht XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele G V . -le 22.11.2011.a Tartu Maakohtu

otsusega kriminaalasjas 1-11-14129 karistuse liit ks mõistetud vangistuse, mis oli

asendatud üldkasuliku tööga, ära 9 (üheksa) kuud ja 21 kandmata osa, mis on (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

G.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-11-14129 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust .V le 26.05.2010.a Pärnu Maakohtu G - otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6598 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 28

päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud ja 28

2 (4) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati .V le liitkaristuseks mõistetud G -

vangistus 1026 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati .V le G -

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt

kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on .V G

kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi. - KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati .V le lisakohustus tasuda igakuiselt 28 G -

ndaks kuupäevaks kuriteoga tekitatud kahju katteks 27,96 eurot kuni kahju hüvitamiseni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati .V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks T G artu

vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 06.01.2012.a.

Tartu Maakohtu 20.07.2012.a kohtumäärusega määrati .V le KarS § 75 lg 4 alusel G -

lisakohustuseks osaleda Jõgeva AA tugirühma töös ning osaleda Jõgeva AA tugirühma iganädalastel koosviibimistel. Kohtumäärus jõustus 30.07.2012.a.

29.01.2013.a esitas Tartu vangla Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande .V kohta, kuna .V ho G G iab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei täida korrektselt enda võetud kohustust osaleda Jõgeva AA tugirühma iganädalastel koosviibimistel.

Ettekande kohaselt asus hooldusalune tööle lepingulises soorituskohas Spordiklubis Pedja,

juhendajaks Kaido Po

om, kus tema ülesanneteks oli spordiväljaku korrashoidmine ja väljaku

juurde kuuluva hoone kütmine. Üldkasuliku töö sooritamine kulges esimesel kuul plaanipäraselt, kuid siis ilmnesid esimesed probleemid. Tööle mitteilmumise põhjusteks olid

lahkhelid elukaaslasega, alkoholi tarvitamine ja Jõgevalt eemal viibimine oma Tapal elava

invaliidist tuttava juures. Takistavatest teguritest hooldusalune kriminaalhooldajat ja

juhendajat ei teavitanud. Isiku suhtes on koostatud 3 hoiatust (23.01.2012.a, 07.02.2012.a,

11.06.2012.a), millele järgnes 29.06.2012.a esitatud erakorraline ettekanne. Pärast

20.07.2012.a kohtumäärusega määratud kohustust, hooldusaluse suhtumine üldkasuliku töö

sooritamisse paranes ning ta liitus AA tugirühmaga ja leidis töökoha. 2012.a oktoobri lõpul

tekkis uus tagasilangus – isik ei ilmunud üldkasulikule tööle ega täitnud koostatud ajakava. Detsembris kaotas töökoha ja ei ilmunud AA koosolekutele. Isikule on koostatud üldkasuliku

töö rikkumiste kohta hoiatused 01.11.2012.a ja 02.01.2013.a. Suhtlemisel

kriminaalhooldajaga on hooldusalune olnud sageli enda käitumist õigustav, vastutustunne

kohtu poolt määratud ja enda poolt võetud kohustuste osas on madal. Kriminaalhooldaja

hinnangul puudub .V üldkasuliku töö sooritamiseks vajalik distsip G liin, aja

planeerimise soov, järjepidevus ja pingetaluvus. Hooldusaluse riskifaktoriteks on jätkuv

alkoholi tarbimine ja impulsiivne käitumine. .V le on üldkasuliku töö sooritamise G -

perioodil seoses tööst kõrvalehoidumisega koostatud kirjalikke hoiatusi, millele on

reageerinud lühiajaliselt ja jätkanud taas varasemat käitumismustrit. Hooldusalune tunnistas

eelmise erakorralise ettekande arutamise ajal enda alkoholiprobleemi, avaldades soovi oma

käitumist muuta. Ettekande koostamise ajal on kriminaalhooldajale laekunud arvestus juhendajalt 392 töötunni osas.

Isik on põhjendanud oma 17.10.2012.a ja 02.01.2013.a seletustes, et ei saanud üldkasulikku

tööd teha terviseprobleemide tõttu. Lisaks viibis ta ema haiguse tõttu vanemate juures

Haapsalus. Juhendajat ta takistavatest teguritest ei teavitanud. Isik lubas hakata sooritama üldkasulikku tööd korralikult ja osa võtma AA tugirühma tööst. 21.01.2013.a selgus, et isik ei

ole täitnud oma lubadusi. Üldkasuliku töö teostamise suhtes on vastumeelsus tekkinud

e .V tunnistas 21.01.2013.a toimunud G rimeelsuste tõttu juhendaja Kaido Poomiga.

kohtumisel, et on valmis pigem minema reaalset vangistust kandma, kui üldkasulikku tööd jätkama.

3 (4)

Kuna .V on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning ri G kkunud ka enda poolt võetud lisakohustust, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata KarS § 69 lg 6 alusel vangistus täitmisele sooritamata jäänud üldkasuliku töö tundide osas.

Kohus pidas seoses esitatud erakorralise ettekandega kolm kohtuistungit.

13.02.2013.a pidas kohus asjas esimese kohtuistungi, kus kriminaalhooldusametnik selgitas

kohtule, et isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest – ei ilmu kohale õigeaegselt ning ei

anna selle kohta selgitusi. Samuti ei täida kohustust osaleda AA tugirühma kokkusaamistel.

AA kohustuse panemine oli isiku enda nõusolekul, et alkoholi probleemidest üle saada.

Kriminaalhooldaja leidis, et isikul on vangistuses olukord lihtsustatud ning ta ei pea vaeva

nägema, mistõttu leiab, et isik peaks edasi pi üldkasulikku tööd tegema. ngutama ja

Kohus küsitles ka .V üldkasuliku töö juhendaja sõnul on ette G t Kaido Poomi, kelle antud graafikud, mille alusel tuleb kriminaalhooldusalusel tööd teha ning mis on juhendajale

seaduseks. Töö antakse pikalt ette. –

.V-ga on probleeme palju tahab enda tahtmise G järgi käia, tulla ja minna. On kutsunud üldkasulikku tööd tegema ka graafikuvälisel ajal, kuid isik ei ole tulnud. Samuti on palunud tööde teostamiseks tööriistu kaasa võtta, kuid selle eest

tunde juurde ei kirjutata üldiselt, kuna see ei ole lubatud. Kohustust oma asju tuua ei ole

olnud. Isik on palju puudunud oma alkoholiprobleemi tõttu ning ei ole sellest juhendajat informeerinud. G.V ei ole sunnitud tegema lubamatuid töid, on küll palutud töötada

nt katusel, kuid olemas on selleks julgestus, kuid .V on

G talle sobimatutest töödest keeldunud.

G.V selgitas kohtuistungil, et kui tõi oma töövahendeid, siis lubati 1 tund juurde kirjutada, kuid seda ei tehtud. Talle on koostatud graafik, kuid ei ole sellest kinni pidanud. Ta

selgitas, et keeldus , kuna . Samas tööd tegemast juhendaja kontrollib täielikult tema elu avaldas .V, et sooviks jätkata üldkasuliku töö tegemist, kui tal seda võimaldatakse. G

Kohus lükkas asja arutamise ed et anda .V le võimalus üldkasulikku tööd edasi G - asi,

teha. Ühtlasi selgitas kohus uuesti üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmise korda ning nõuete rikkumise tagajärgi. Süüdimõistetu kinnitas, et talle on selgitus arusaadav.

13.03.2013.a pidas kohus asjas teise istungi, kus kriminaalhooldusalusel, .V , G

tuvastati politseiametniku poolt alkoholijoove 0,912 mg/l kohta, mistõttu kohtuistung lükati edasi. 27.03.2013.a pidas kohus asjas järgmise istungi. Kriminaalhooldaja sõnul ei ole .V G

pärast 13.03.2013.a istungit töötamist jätkanud st üldkasuliku töö tunnist on teosta . 1026- tud

433 tundi, tegemata on 593 tundi. korral G.V oli korduvalt alkoholijoobes olnud, ühel

ilmus ka kriminaalhooldaja juurde joobeseisus. Samuti üritas viia ära üldkasuliku töö

sooritamise koha territooriumilt talle mittekuuluvaid küttepuid, kuid omanik ei esitanud avaldust politseile. Isik ei ole pöördunud tema poole graafikute muutmise probleemiga. Kõik töögraafikud on kriminaalhooldusametnik kätte saanud. Alternatiivne karistus ei ole osutunud

sobilikuks ning kriminaalhooldusametnik ei näe enam muud võimalust, kui karistuse täitmisele pööramist. .V sooritamata üldkasuliku töö hulk on sedavõrd suur, et see G

eeldaks igapäevast korrektset töötamist, kuid süüdimõistetu ei avalda mingit valmidust talle määratud tööd nõuetekohaselt teha. G.V sõnade kohaselt on töö tegemine olnud takistatud, kuna tal peres on olnud

probleemid ka naine tarvitab ohtralt alkoholi. Samuti – on tal olnud jätkuvalt probleeme juhendajaga - Kaido Poom on kutsunud teda ootamatult tööle, mistõttu on tal olnud ka

alkoholinähud. Süüdimõistetu leiab, et juhendaja ei käitu tema suhtes õiglaselt, kehtestab

liigseid nõudeid ja kokkuleppeväliseid töö tegemise aegu ning ei ole nõus ka laskma

hilisemalt tunde järgi tegema. Ta ei saa juhendajaga läbi ning on taotlenud uut juhendajat,

kuid see ei olevat võimalik. Samas kinnitas .V , et on andnud korduvalt lubadusi G

4 (4)

hakata korralikult üldkasulikku tööd tegema, kuid ei tea, miks reaalselt ei ole seda teinud. Süüdimõistetu avaldas, et on valmis minema karistust kandma, et saada asjaga ühele poole.

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. KarS § g 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust 69 l

tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohtule nähtub nii kriminaalhooldaja poolt koostatud erakorralisest ettekandest kui ka

kohtuistungil antud selgitustest, et .V G ei ole täitnud temale asenduskaristusena

määratud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Isik jätab sageli teavitamata üldkasulikule tööle

ilmumata jätmisest. Hilisemalt põhjendab seda kas terviseprobleemide, isiklike probleemide või asjaoluga, et üldkasuliku töö juhendaja ei järgi üldkasuliku töö tegemise graafikut. .V G on tõdenud, et saab aru, et tegemist on temale määratud karistusega ning ta on teadlik üldkasuliku töö teostamise nõuetest ja korrast.

Ka kohus andis talle võimaluse näidata, et on võimeline ning suudab teostada isik

üldkasulikku tööd, lükates edasi 13.02.2013.a kohtuistungi ühe kuu võrra. Vaatamata sellele

ei paranenud suhtumine alkoholi tarbimisse (isik üldkasuliku töö tegemise täitmine ja isiku

ilmus kohtuistungile alkoholijoobes). G.V on näidanud valmisolekut karistuse

kandmiseks vangistuses, et karistusega ühele poole saada, mis näitab isiku ükskõikset

suhtumist määratud karistusse üleüldiselt. Sama suhtumine kajastub ka isikule antud

võimalusse kanda temale mõistetud karistus vabaduses.

Kõik eelnev näitab pandud kohustuste täitmisse ja G.V vastutustundetut suhtumist

talle teistkordselt antud se vabaneda vangistuse kandmisest - kuriteo, mille eest teda võimalus käesolevas kriminaalasjas karistati, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek .V-le G mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

Kriminaalhooldaja andmetel on süüdimõistetu sooritanud talle asenduskaristuseks määratud

1026-st tunnist kohtuistungi ajaks 433 -le tunnile tundi. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2

üldkasulikule tööle üks päev vangistust karistuseks mõistetud , seega on .V-le G

vangistusest üldkasuliku tööga kantud 7 päeva vangistust ( 7 kuud 433 : 2 = 216,5, s.o 217

täispäeva päeva 7 päeva) ; 217

7 kuud = . Eelnevast tulenevalt on .V kandmata G

karistus 9 kuud 21 vangistust. Vangistuse kandmiseks tuleb .V peale G päeva

kohtumääruse jõustumist t määratud ajal Tartu vanglasse ja vangistuse ilmuda kohtu pool algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § KrMS § 42 69 lg 6 ja 8, 432.

Kohtunik: