Legislator Case Law & Legislation
4-12-6806/9 AI generated

4-12-6806/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 4-12-6806/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr 4-12-6806

Legislator headnote

AI generated

Art. 15 nõudeid; 4-12-6806/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Väärteoasi nr 4-12-6806

Keywords

AI generated
defective electronic filing unauthorized motor vehicle parking defamation proceedings substantiation of statutory violation refusal of electronic monitoring bus driver
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr 4-12-6806

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus kohtumaja Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28 2013.a, Suur 1 . märts Jõgeva Väärteoasja number 4-12-6806 Väärteoasi E.E kaebus väärteoasjas nr 2602,12,007351 29.11.2012.a tehtud kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Menetlusalune isik: E.E (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent.

Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva muutmata Politseipolitseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent poolt

väärteoasjas nr 2602,12,007351 29.11.2012.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus ja rahuldamata E.E poolt esitatud kaebus

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta E.E kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

kohtule kirj ul . alikult teatada 7 päeva jooks alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule alates (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav märts

(28.

2013.a), s.o alates 29 2013.a. . märts

2

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 29.11.2012.a koostanud otsuse nr

2602,12,007351 selle kohta, et E.E juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud

kasutama sõidumerikut ajavahemikul 04.10.2012.a-01.11.2012.a. Ei kasutanud

nõuetekohaselt sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult

või automaatse registreerimise teel kogu puhkeaja kestust. Ei kasutanud nõuetekohaselt

sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul

registreerimata muu töödeja valmisolekute kestvuste perioodil 04.10.2012.a kell 00.00

kuni01.11.2012.a kell 09.45, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid (tl. 23).

Antud teoga rikkus E.E 131 lg 1. E.E Liiklusseaduse (edaspidi LS) § rikkumine on kv 217 lg 1

alifitseeritud LS § järgi ning KarS § 56 lg 1 alusel määrati rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

E.E kaebus E.E esitas 18.12.2012.a kohtule kaebuse koos lisadega (tl. 3-9) kohtuvälise menetleja

otsuse nr 2602,12,007351 peale. Kaebuse kohaselt on otsus langetatud Sander Hirmo poolt

01.11.2012.a on ebatäpselt koostatud väärteoprotokolli järgi. Protokollis ja otsuses

toimepaneku kohaks märgitud Palamuse vald, kuid liikluspolitsei pidas ta kinni Tabivere

vallas Tartu- - 89. Jõgeva mnt 23 km il asuvas parklas, katastriüksuse tunnusega 77301:003:1

Kuna politsei poolt on rikutud asukoha määramisele kehtestatud nõudeid, siis on otsus

õigustühine. E.E palub tühistata talle määratud karistuse, s.o rahatrahvi summas 80 eurot.

Menetluse käik 14.01.2013.a kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse menetlusse.

Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning kohustas kaebuse esitajat esitama oma seisukoht.

Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 12).

Kohtuväl taotleb jätta kohtuvälise ine menetleja esitas 31.01.2013.a seisukoha, milles menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata (tl. 26-31). Kohtuväline menetleja selgitas oma seisukohas, et 01.11.2012.a koostatud väärteoprotokollis on märgitud kõik andmed õigesti, sh asukohaks on märgitud Tabivere vald, mistõttu ei vasta tõele menetlusaluse isiku väide, et väärteoprotokollis on märgitud Palamuse vald ning rikutud

on asukoha määramise kehtestatud nõudeid. 29.11.2012.a väärteoasja otsuses on märgitud

toimepan - -Aravete mnt 23 km. emise kohaks Palamuse vald Jõgevamaa Tartu Jõgeva

Väärteoprotokollid sisestatakse spetsialisti poolt andmebaasi MIS. Toimepanemise koha

sisestamine käib maantee järgi, seega märgitakse Tartu Jõgeva - -Aravete mnt 23 km, mis automaatselt annab programmis Palamuse valla. Väärteoasja otsuse tegemisel kanduvad kõik

programmi sisestatud andmed otsusele ning sellest tulenevalt on ka väärteoasja otsusel 2602,12,007351 kirjas Palamuse vald. Lisaks on Tartu- - rane, kuna Tabivere/Palamuse Jõgeva Aravete mnt 23 km antud kohas eripä valla piirid jooksevad antud kohast läbi. Politsei teostas eelnimetatud kohas sihtsuunitlusega

„Truck“ raskeveokite kontrolli ning pidas menetlusaluse isiku seal kinni, ning suunas parklasse. Koht, kus isik kinni peeti asub Palamuse vallas ning parkla, kuhu isik suunati, asub Tabivere vallas.

3

Kohtuväline menetleja leidis, et antud juhul on toimepandud tegu tõendamist leidnud. Asjas ei

ole vaidlust teo aset leidmise ja kvalifikatsiooni üle. 01.11.2012.a kell 09.45 Jõgevamaal

Tar - -Aravete mnt 23 kmpoolt LS § 214, § 217 lg 1 tu Jõgeva l leidis aset E.E

tunnustel rikkumised. Antud tegu tunnistab menetlusalune isik oma selgituses. Kohtuväline menetleja leiab, et isegi kui Tabivere/Palamuse valda ei oleks märgitud väärteoprotokollis või otsuses, ei ole alust arvata rikkumise õigustühisusele.

Kohtuväline menetleja leidis, et on põhjendatult määranud E.E-le karistuseks LS § 217 lg 1 järgi rahatrahvi 80 eurot sätestatud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega KarS 57 lg 1 p 3 järgi karistuse määramisel. Käesolevalt täidab karistus eripreventiivset eesmärki.

05.02.2013.a saabus kohtule menetlusaluse isiku, E.E avaldus (tl. 33), milles kinnit

ab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt ei veeda menetlusalune isik oma puhkeaega autos (muuhulgas puudub seal

magamiskoht puhkeaja veetmiseks), vaid kodus ning ta ei leia, et peaks salvestama oma eraelus veedetud aega. Rahaline karistus on määratud talle selle eest, et ei salvestanud oma puhkeaega. Ta leidis, et kui tema on kohustatud täitma korrektselt seaduses ettenähtud punkte, siis peab olema korrektne ja täpne ka talle määratud otsus väärteo kohta.

06.märtsil 2013 saabus kohtule E.E veelkordne selgitus, et ta ei ole nõus kaebuse

rahuldamata jätmisega. Ta ei ole esitanud kaebust ei rahatrahvi ega selle suuruse kohta, vaid

ta ei ole nõus väitega, et teda peatati Palamuse vallas. E.E esitab veelkordselt

skeemi. Kuna kohtuvälise menetleja otsus on ametlik dokument, peab see olema täpne ja veatu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega,

siis lahendada kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi VTMS § 120 lg 1 kohaselt juhindudes kohtu -st 132. lahendi tegemisel VTMS §

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kiirmenetluses tehtud tsus ning E.E kohtuvälise menetleja o tuleb jätta tühistamata kaebus rahuldamata

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 29.11.2012.a koostanud kiirmenetluse

otsuse nr 2602, juhtis mootorsõidukit, milles oli 12,007351 selle kohta, et E.E

kohustatud kasutama sõidumerikut ajavahemikul 04.10.2012.a-01.11.2012.a. Ei kasutanud

nõuetekohaselt sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult

või automaatse registreerimise teel kogu puhkeaja kestust. Ei kasutanud nõuetekohaselt

sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul

registreerimata muu töödeja valmisolekute kestvuste perioodil 04.10.2012.a kell 00.00

kuni01.11.2012.a kell 09.45, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid (tl. 23).

Antud teoga rikkus E.E Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg 1. E.E rikkumine on kvalifitseeritud LS § 217 lg 1 järgi ning KarS § 56 lg 1 alusel määrati rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

4

Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 a ja

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Koh hinnangul , et E.E on , tu on käesoleval juhul tuvastatud toime pannud väärteo mille eest on teda otsusega nr 2602,12,007351 karistatud.

LS § 131 lg 1 sätestab: - sega

LS § 131 lg 3 sätestab: - ja 15 kohaselt. Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85, 20.12.1985.a, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, artikkel 15 sätestab, et juht registree ite abil. Juht on kohustatud kasutama artikli 15 lg 3 toodud -id a-d).

E.E suhtes on koostatud 29.11.2012.a menetluse otsus, millega määrati talle

rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumerikut ajavahemikul 04.10.2012.a-01.11.2012.a. Ei kasutanud

nõuetekohaselt sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult

või automaatse registreerimise teel kogu puhkeaja kestust. Ei kasutanud nõuetekohaselt

sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu töödeja valmisolekute kestvuste perioodil 04.10.2012.a kell 00.00 kuni 01.11.2012.a kell 09.45, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud rotokollis kirjeldatud tõendid tõendavad väärteop rikkumise toimepanemist E.E poolt.

Väärteoprotokollis on märgitud Jõgeva , et 01.11.2012.a pidas politseipatrull Tar - tu -Aravete

mnt 23 km-l kinni mootorsõiduki Scania P94 registreerimismärgiga 223ASV, mida juhtis

menetlusalune isik E.E ning politseipatrull tuvastas, et isik ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. E.E juhitav sõiduk on veoauto Scania P)¤ reg. nr . 223 ASV, ta veab sellega tehasest koormaid ja sellisena kuulub sõiduk LS § 130 lg.1, § 131 lg.1 järgi veokite hulka, millel

on

kohustuslik kasutada sõidumeerikud. Vaidlust ei ole selle üle, et sõidumeerik E.E juhitavas sõidukis faktiliselt kasutuses ka oli. Asjas on tõendiks E.E ütlused (tl. 19, 33), milles märgib, et kuna ei veeda puhkeaega

autos, siis ei ole salvestuslehtedele. puhkeaega ka märkinud Antud teguviisi tõendab ka tunnistaja Priit Kiidroni tokoll (tl. 20). Toimikus on veoauto Scania nr . 223 ülekuulamise pro ASV salvestuslehed 29.oktoobri, 30.oktoobri, 31.oktoobri ja 01.novembri 2012 kohta, millel

ei ole puhkeaega Nõukogu määruse art 15, LS § 131 lg.1 nõutud korras fikseeritudei

käsitsi ega automaatse , on registreerimisena. Kuna selle veoauto juht oli E.E tõendatud eelnimetatud tõenditega, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo on toime pannud E.E, kuna juhil on kohustus kanda ajavahemikud salvestuslehele.

5

Väärteoprotokolli alusel on kohtuväline menetleja Kajar Pent koostanud otsuse nr

2602,12,007351 (tl. 23), milles on väärtegu kvalifitseeritud LS § 217 lg 1 järgi, s.o sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele

kehtestatud nõuete rikkumisena Käesolevalt on rikutud õigusnormina LS § 131 lg 1. .

Tulenevalt LS § 131 lg 1 ja lg 3 ning Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85, 20.12.1985.a

artikli 15 p 2, 3, on sõidukijuht kohustatud kasutama salvestuslehte igapäevaselt ning kui

sõidukist eemalviibimise tõttu ei saa juht kasutada sõidukile paigaldatud sõidumeerikut, kantakse loetavalt ja salvestuslehte määrimata lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud

ajavahemikud salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil.

Juht o -id a-d). Kohus on eelnevalt n kohustatud kasutama artikli 15 lg 3 toodud lüliteid (p tuvastanud, et E.E ei ole kasutanud sõidumeerikut nõuetekohaselt, jättes märkimata puhkeaja. E.E on ise kirjutanud selle kohta, et kuna ta ei veeda puhkeaega autos (ei

ole ettenähtud magamiskohta), siis miks ta peab salvestama oma eraelus veedetud aega

(tl.33). Sellega ei ole rikkumise faktilise asetleidmise üle ka vaidlust ja menetlusalune isik tunnistab salvestuslehe täitmata jätmise fakti Kohus, hinnates E.E põhjendust ( ta ei veeda puhkeaega autos ja seetõttu ei pea oma puhkeaega fikseerima) ei ole asjakohane. Isikul on vabadus veeta oma puhkeaeg tema poolt vabalt valitud kohas. -s 131 lg.1 ja sellega Samas ei vabasta see õigus teda Liiklusseaduse § seotud EMÜ määruse nr . 3821/85 nõuete täitmisest.

3. Kaebuse kohaselt on väärteootsus nr 2602,12,007351 õigustühine, kuna väärteoprotokollis

ja väärteootsuses erineb teo toimepanemise koht ning on rikutud politsei poolt asukoha määramisele kehtestatud nõudeid. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole toimepanemise

koha erinevus eelnimetatud dokumentidel kaebuse rahuldamise ja väärteootsuse nr 2602,12,007351 tühistamise aluseks.

Menetlusalune isik on esitanud kohtule väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist (tl. 6-7) ning plaani (tl. 8) ja katastripidaja poolt koostatud k koopia (tl. 9). Nimetatud atastriüksuse plaani

lisadest nähtub, et kuigi parkla, kuhu menetlusalune isik suunati, et teostada raskeveokite kontrolli, asub Tabivere vallas, siis see koht vahetult piirneb Palamuse vallaga. Kohtuväline

menetleja on selgitanud oma kirjalikus seisukohas (tl. 26-31), et väärteoprotokollis ja

väärteootsuses nr 2602,12,007351 on märgitud vallad (Palamuse/Tabivere) erinevad, kuna E.E poolt juhitud moot (maanteel) orsõiduk peeti kinni Palamuse vallas , kuid seejärel

suunati edasi lähedalasuvasse parklasse, mis asus Tabivere vallas – valla piirid jooksevad

Tartu- - Jõgeva Aravete mnt 23 km juurest läbi. Kuna programm MIS annab automaatselt, asukohta sisestades, aadressi ning see läheb ka väärteootsusele, siis sellest tulenevalt tekkis ka

erinevus väärteoprotokollis ja väärteootsuses märgitud asukoha valla osas. Kohtuväline men

etleja leidis, et see asjaolu ei ole tühisuse alus.

Kohus leiab, et väärteoasjas teo toimepanemise asukoha määramisel tekkinud erinevus ei ole

toonud endaga kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut otsust. ASjas ei ole tegemist

olukorraga, kus teo toimepanemise koht on süüteo toimepanemise kindlakstegemisel või kvalifitseerimisel relevantse . tähendusega Väärteoprotokoll ja selle alusel otsus on koostatud

juhi tegevuse kohta sõidumeeriku salvestuslehtede täitmisel ja kohus on uuritud tõendite

alusel vastuvaidlematult tuvastanud, et E.E ei täitnud sõidumeeriku salvestuslehe täitmisel määruse nr . 3821/85 art 15 nõudeid mitme ööpäeva vältel

. Asjaolu, kus on selline

rikkumine fikseeritud ehk kus on toimunud rikkumise kindlakstegemine, ei oma selle rikkumise olemuse, tõendatuse ja kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust. Õige ja tõendatud on, et E.E juhtis sõidukit Tartu Jõgeva - - Aravete tee 23.kilomeetril ja peeti seal kinni. Kui

selle tee 23.kilomeeter asub Palamuse vallas, siis on põhjendatud ka selline kanne tehtud

6

otsuses. Asjaolu, et koostatud väärteoprotokollis on märgitud selliseks kohaks parkla asukoht ehk Tabivere vald, ei muuda salvestuslehe täitmisel toimunud rikkumist olematuks. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on oma selgitustes teo toimepanemise

kohaks märkinud Tartu Jõgeva m; seega kattub isikute ütlustes teo - -Aravete mnt 23 k toimepanemise koht. Kohus leiab, et kuna tegemist on valdade ristumise kohaga, ning maantee 23-s km jääb kahe

valla alasse ning käesolev erinevus ei ole tingitud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisest, siis ei ole alust tühistada kohtuvälise menetleja otsust nr 2602,12,007351.

Asjas puuduvad d rikkumised . väärteomenetlusõiguse olulise VTMS § 150 lg 2 kohaselt nud kaasa ebaseadusli Selliseid rikkumisi kohus ei tuvastanud, ehkki kontrollis asjaolusid VTMS § 133 nõuete alusel.

4. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

LS § 217 lg 1 sätestab: rikkumise eest karistatakse rah

KarS § 56 lg 1 sätestab:

E.E-le on LS 131 lg 1 rikkumise tõttu ja LS § 217 lg 1 alusel määratud rahatrahv 20

trahviühikut, s.o 80 eurot. Antud juhul on tegemist sanktsiooni alammääras mõistetud karistusega.

Kohus osundab sellele, et KarS § 56 lg s 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse -

määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o mõjutada süüdlast edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma. Väärteootsusest nr 2602,12,007351 nähtub, et isikul puudusid eelnevalt kehtivad karistused ning karistuse määramisel on arvestatud KarS § 57 lg 1 p 3 alusel i Kohus leiab, et sellises olukorras sanktsiooni siku puhtsüdamliku kahetsusega.

alammääras mõistetud karistus täidab igati oma eripreventiivset eesmärki ning on proportsionaalne toimepandud teo raskusega.

Käesolevalt esineb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse

isiku puhtsüdamlik kahetsus. E.E on nii oma menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokollis (tl. 19) kui ka politseile esitatud taotluses (tl. 22) kahetsenud oma tegu ning vabandanud, sealjuures märkides, et ei ole midagi tahtlikult teinud.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel antud juhul ei esinenud; samuti muid karistust kergendavaid asjaolusid.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades menetlusaluse isiku suhtes esinevat kergendavat asjaolu

– (KarS § 57 lg 1 p 3) – tema süü raskust ning karistuse eri ja üldpreventiivseid kahetsus

-

eesmärke e määratud , on kohtu arvates menetlusalusele isikul karistus, s.o rahatrahv 20 trahviühikut (80 eurot), põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Ka E.E ise märgib oma

selgituses kohtule, et ta ei ole esitanud kaebust rahatrahvi ega selle suuruse kohta.

7

5. VTMS § 132 p 1 kohaselt muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et

kohtuväline menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega, mistõttu tuleb

jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja E.E poolt esitatud kaebus väärteootsuse nr 2602,12,007351 peale rahuldamata.

Kohus juhindub sealjuures - 1 -st 133. VTMS § 132 p st , §

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg KrMS § 185 lg le 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, -le 1 ja - kellel need on tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag