1-11-7041/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-7041 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.P

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.P

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht xxx puudub , töökoht

Karistuse kandmise algus 24.01.2011 ja 24.01.2015 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta L.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt L.P le - kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40

senti (s.h. toimikuga tutvumine 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €).

Välja

mõista

L.P lt -

riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi

Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses

makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 23.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.P

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.P on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning KarS §68 lg.1

kohaldamisega vangistusega 4 stat alates 24.01.2011. aa

Viru Vangla iseloomustu 3 kehtivat ja 1 sest nähtub, et kinnipeetaval on lõppenud

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset

vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2012

kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala, alates 13.11.2012 osaleb

sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treeni 06.09.2012 ng, töötas 22.08.2012 –

majandustöödel. Enne vangistust töötas kinnipeetav juhutöödel, oskused on omandanud läbi praktilise töötegemise. Kinnipeetaval on võlgnevusi kohtutäiturite ees,

samuti pangast võetud laen. Toimepandud kuritegu on seotud materiaalse kasu

saamisega. Kinnipeetaval on head suhted oma vanematega, kinnipeetava

tutvusringkonda kuuluvad kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud. Toimepandud

kuritegu on sooritatud koos sugulastega, kellega kinnipeetav ei soovi suhteid

katkestada. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, suhted on hetkel pinnapealsed, ühine laps sündis ajal, mil kinnipeetav oli juba vahi all. Kinnipeetava

kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Varasemalt on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid oma probleemkäitumist muutnud ei ole.

Kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma tahte saavutamiseks, eelistab enne

tegutseda, kui mõelda. Kuigi kinnipeetav on suutnud kriminaalhooldusel olles täita

tingimused nõuetekohaselt, on ta jätkanud uute süütegude toimepanemist. Viru Vangla

toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega elektroonilis

ele järelevalvele tähtajaga 6 kuud.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava peamised

märgib, et

lähedased on ema, vanaema ja onu, suhted nendega on head. Kinnipeetava

sõpruskonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, viimane kuritegu oli toime

pandud koos tädipojaga. Enne vangistust suhtles kinnipeetav lähemalt xxx xxx, neil

on ühine laps, kuid kinnipeetav ei ole registreeritud lapse isana, kuna laps sündis

peale kinnipeetava vahistamist. Perekondlikke suhteid lapsevanemate vahel ei ole. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Kinnipeetava ema ja vanaema

on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigutamiseks

elamusse. Elamispind on renoveerimata, majas on 2 elamiskõlblikku tuba, kus elab

peamiselt kinnipeetava vanaema. Elamispind ei ole elektroonilise järelevalve seisukohalt kõige sobilikum. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle xx

xxx juurde. Viimane on kuus korda kriminaalkorras karistatud isik, kes on

antisotsiaalsete väärtushinnangutega ja oma kuritegudes olnud hoolimatu käitumisega. Kriminaalhooldusametnik peab sellist töösuhet riskantseks, eriti elektroonilise valve

ajal, sest see võib kaasa tuua pseudotöölepingute sõlmimise elektroonilise valve ajakava koostamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetavale määratud töövõimetus, mida

kinnipeetav ei pikendanud. Ema sõnade kohaselt ei saa kinnipeetav teha füüsilist tööd, kuna väsib ruttu. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, kuriteod

on muutunud raskemaks. Kinnipeetaval on ka 15 kehtivat ja 12 arhiveeritud

väärteokaristust. Kinnipeetava kriminaalne käitumine on otseselt seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olles oma käitumist

3

muutnud, korduvalt esines registreerimiskohustuse rikkumist. Kinnipeetav ei olnud kohusetundlik.

Maakohtu istung

Kinnipeetav L.P ei soovinud maakohtu istungil

midagi öelda.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil taotlust ja

palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust väljapressimise eest, mis oli toime

pandud vägivallaga, küüniliselt ja jultumusega. Kuna enne käesolevat kuritegu oli

kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kolm korda, saab teha järelduse, et viimasena toimepandud kuritegu ei olnud juhulikku laadi.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on

varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid oma käitumist ei muutnud ja

kohusetundlikkust üles ei näidanud. Kinnipeetav rikkus korduvalt käitumiskontrolli

nõudeid. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt ja täita kõiki ettenähtud kohustusi.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, neist kehtib praegu 3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-

91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma vanaema juurde Altmetsa

tallu. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole antud elukoht

kõige sobilikum elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Maakohus leiab, et

4

juhul, kui on ka pisem kahtlus, ei ole elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine võimalik.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et läheb metsa lõikama, ei osanud ta nimetada tööandjat. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et väidetava tööandja

xx xx

juurde tööle asumine on kriminaalhoolduse seisukohalt riskantne. Kinnipeetava ema on aga kriminaalhooldusametnikule üldse seletanud, et kinnipeetav ei saa teha

füüsilist tööd. Seega on kriminaalhooldusametniku kahtlused pseudotöölepingute

sõlmimise osas põhjendatud.

Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tal on head suhted lapse emaga ja ta

soovib oma last kasvatada. Sama kinnitas ka kaitsja. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetav ei ole registreeritud

xx xxx

sündinud lapse isana ja mingisuguseid perekondlikke suhteid nende vahel ei ole.

Eriala õppimise, ema ja vanaema toetuse ning sotsiaalprogrammi läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Lähedaste toetus oli kinnipeetaval ka enne vangistust, seega ei takista antud asjaolu kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid mingeid

järeldusi enda jaoks ei teinud ja oma käitumist ei muutnud. seega saab teha järelduse, et ka seekordsel sotsiaalprogrammi läbimisel ei pruugi olla kaugeleulatuvad positiivsed tulemused.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega käesoleval ajal, isegi elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist

tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja kellele on määratud distsiplinaarkaristusi ka vanglas, peab arvestama asjaoluga, et riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võivad toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Vangistuse täielikult ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võiks käsitleda erandina antud kinnipeetava suhtes.

Ülaltoodu alusel tuleb kinnipeetav jätta käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kuna kinnipeetava karistuse lõpp on 24.01.2015, on tal veel võimalik näidata oma tahet seaduskuulekaks eluks.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi

5

osutamiseks 38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetlu

se seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik