1-12-5589/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-5589 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.R

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.R

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx

Karistuse kandmise algus 02.07.2012 ja 02.08.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta V.R elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.R

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.R on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.10.2012

Karistusseadustiku (KarS)

§213 lg.1; §199 lg.2 p.4, 8; §121 ja §263 p.3 järgi ning karistatud kohaldamisega vangistusega KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.1

1 aasta 1 kuu alates 02.07.2012.

Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. t nähtub, et

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kindlat kuritegude mustrit välja tuua ei ole võimalik. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega, dünaamika on jäänud samaks.

Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetav töötab majandustöödel koristaja ja juuksurina ning kannab karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetav ei valda riigikeelt ja ei ole motiveeritud seda õppima. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult ja on omandanud erinevaid kutseoskusi töö käigus. Garantiikiri töökoha saamiseks vabanemisel puudub. Vanglas toetavad kinnipeetavat rahaliselt ema ja naine. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2838,32 €, vabanemisfondis on minimaalne summa.

Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, abikaasa ja 2 last, kellega suhted on väidetavalt head. Suhtlusringkond on kinnipeetaval suur, kuid väidetavalt ei soovi ta enam suhelda kriminaalse taustaga isikutega, suhtleb peamiselt lähedastega.

Kinnipeetav käitub enesekindlalt ja suhtlemises on vabameelne. Vägivalla kasutamisega seotud kuriteod kajastavad agressiivsust ja oskamatust emotsioonidega toime tulla. Kin enesevalitsuse. nipeetav võib kriitilises situatsioonis kaotada Kinnipeetav ei ole võimeline leidma põhjus tagajärg seoseid ja adekvaatselt hindama - oma käitumist. Arvestades kinnipeetava suurt kriminaalset kogemust, ei saa välistada kriminaalsete hoiakute mõju, kinnipeetaval on ka vastumeelsus ametnike suhtes.

Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui ta jätkab oma vana eluviisi. Oht seisneb vägivalla, varavastaste, avaliku korra, isikuvastase ja avaliku võimu vastase süüteo toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav reageerib impulsiivselt konfliktsituatsioonis või kellegi provokatiivsele käitumisele ning kasutab selle tagajärjel vägivalda. Samuti võib oht ilmneda olukorras, kui kinnipeetaval on materiaalsed raskused. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, seksuaal ja vägivallaga seotud kuriteo - toimepanemise tõenäosus on 41 – 62%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on pensionärist ema, abikaasa, abikaasa laps ja ühine laps. Ema suhtleb kinnipeetavaga telefoni teel, kokkusaamistel ei käi. Abikaasa on käinud pikaajalistel kokkusaamistel. Nii kinnipeetava ema kui abikaasa usuvad, et vangistus on muutnud kinnipeetava hoiakuid ja pannud mõtlema valikute üle. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama 2-toalisesse emale kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava ema on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega korterisse. Samasse korterisse kolib ka kinnipeetava abikaasa, kes on samuti kirjaliku nõusoleku andnud. Korteri tingimused sobivad elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetavat on kriminaalhooldusele määratud kahel korral, mõlemal korral on katseajad liidetud uute kohtuotsustega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav V.R ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

M

aakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, ka vangistuses viibib juba neljandat korda. Varasemalt on kinnipeetavale karistuseks mõistetud nii reaalset vangistust kui ka vangistust tingimisi. Viru Maakohtu 23.02.2010 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 7 kuud 29 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Järgmine süüdimõistmine oli juba sa – mal aastal 22.12.2010.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav on suuteline 1-

aastase katseaja läbima nõuetekohaselt.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades tema kriminaalset minevikku, riigikeele mittevaldamist ning ametliku töökogemuse puudumist, ei ole kinnipeetava kohene tööleasumine tõenäoline. Maakohus arvestab siinjuures ka kinnipeetaval lasuvat suurt rahalist võlgnevust – 2838,32 €, mis samuti halvendab kinnipeetava materiaalset olukorda. Eelneva alusel on tõenäoline, et materiaalse olukorra parandamiseks võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

Alalise elukoha ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vabastam ine põhjendatud.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib antud kinnipeetava puhul ilmneda oht vägivalla, varavastaste, avaliku korra vastase, isikvastase ja avaliku võimu vastase süüteo toimepanemises. Arvestades kinnipeetava minevikku, nõustub maakohus selle seisukohaga.

Karistuse tervikuna ärakandmine kinnipeetava poolt on reegel ja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võib käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik