1-13-1162/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märtsil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-1162 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Tõlk Oksana Mametova Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi

F.B

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

F.B

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18. oktoobrist 2012. a Kaitsja

advokaat Valli Murde Kolmas isik T.V. (IK: XXX, elukoht: Tartu, XXX)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada F.B KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud vangistust.

2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23. septembri 2011.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10074 F.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie (5) kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada F.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üheksasada kümme (910) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab F.B järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata F.B

Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asukohaga Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus üheks (1) aastaks kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on F.B kohustatud loovutama oma juhiloa

Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KarS § 83 lg 3 p 3 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina kolmanda isiku T.V. nimel olev mootorsõiduk Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX.

F.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.B-lt riigituludesse sundraha ükssada

kuuskümmend (160) eurot, kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti,

joobeseisundi tuvastamise tasu viis (5) eurot ja tunnistaja sõidukulu seitse (7) eurot. Ülejäänud menetluskuludest jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

3

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus

F.B süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 29. septembril

2012. a kella 02.54 paiku Tartu linnas Narva maanteel maja nr 9 juures mootorsõidukit

Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX, alkoholisisaldus F.B ühes grammis veres oli 2,63 +/-0,07 milligrammi.

Sellega pani F.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. septembri 2011. a

otsusega nr 1-11-10074 F.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu

pikkuse vangistuse võrra ja mõista F.B-le liitkarituseks 1 aasa ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada F.B-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 910 tundi (455 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu

määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

4 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.B-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 3 kuuks. KarS § 83 lg 3 p-de 2, 3 alusel taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, s.o

mootorsõiduk Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX. Tartu Maakohtu 19. oktoobri

2012. a määruse alusel on arestitud kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerimise

tagamiseks kolmandale isikule T.V. kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX, mis asub hoiul Lõuna Prefektuuris.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus

selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kolmas isik T.V. avaldas

nõusolekut tema nimel oleva sõiduki Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX konfiskeerimiseks.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

F.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Prokurör taotles kokkuleppes F.B poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud

mootorsõiduki Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist kuriteo

toimepanemise vahendina. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulub nimetatud sõiduk F.B emale kolmanda isikuna menetlusse kaasatud T.V. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning KarS § 83 lg 3 p 3 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi erandina ka siis, kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta teadis, et vahend võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kohtus on tõendamist leidnud F.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda kahel korral karistatud

samasuguse kuriteo eest eriliigiliste karistustega ja lisakaristusena on tema suhtes kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast

5

käitumist jätkanud. Käesoleva süüdistuse aluseks olev tegu on toime pandud eelmise

kohtuotsusega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest määratud katseajal. Kuritegude

toimepanemisel on F.B kasutanud erinevaid mootorsõidukeid. Varasemalt on ta

pannud kuriteo toime oma emale kuuluva mootorsõidukiga ning ka praeguse kuriteo

toimepanemisel kasutatud sõiduk Volkswagen Touran on paar nädalat pärast kuriteo

toimepanemist ja päev enne kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamist vormistatud

süüdistatava nimelt tema ema nimele. Süüdistatava enda kohtueelses menetluses antud ütluste

kohaselt vormistati sõiduk tema ema nimele seetõttu, et temalt endalt võetakse juhtimisõigus nagunii ära, samas aga jääb tema vastutavaks kasutajaks. Kohtunik leiab, et arvestades F.B poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud sõiduki Volkswagen Touran omanikuvahetuse

toimumise aega ja asjaolusid, sealhulgas uue omaniku seotust süüdistatava isikuga, on alust arvata, et vastava tehingu tegelikuks eesmärgiks on olnud sõiduauto võimaliku konfiskeerimise

vältimine, millest oli teadlik ka selle omandanud kolmas isik T.V.. Kuna varasematest

karistustest, s.h lisakaristuse kohaldamisest, hoolimata on F.B jätkanud

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist, kasutades selleks sel korral endale kuuluvat

mootorsõidukit, siis leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuriteo toimepanemise ajal kuulunud, kuid vahetult peale

seda konfiskeerimise vältimiseks ema nimele vormistatud sõiduauto kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. F.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot, kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti ja tunnistaja sõidukulu 20 eurot. Arvestades F.B töökoha puudumist ning temalt väljamõistetavate menetluskulude

summat leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa.

Peet Teidearu Kohtunik