1-12-8068/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-8068 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21

Kuninga t. kohtumaja . märtsil 2013 a Pärnu Kriminaalasja number 1-12-8068 (11250102706) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Elle Keeman Kaitsjad Ants Nõmmik, Vahur Krinal Kriminaalasi

Z.A 266 lg 2 p 3 ja E.V süüdistus KarS §

süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3, § 121 järgi

üldmenetluses Süüdistatavad

Z.A, isikukood XXX, X varem XXXX,

kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.22.03.1993 a. Valga

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega.

2.13.06.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8

alusel 7 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja

kohaldamisega. T kohaldatud ei ole. õkendit

E.V, isikukood XXX, X

XXXX. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311 313, § 315

- , kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista karistuseks rahaline Z.A 266 lg 2 p 3

karistus summas 25

s 3.96 (1 ) ükssada kakskümmend vii euro suurust päevamäära, s.o.

kogusummas (495 eurot. ) nelisada üheksakümmend viis

1-12-8068 2

Süüdi tunnistada E.V KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline

karistus summas .o. (125) ükssada kakskümmend viis 6.68 euro suurust päevamäära, s

kogusummas (835) kaheksasada kolmkümmend viis eurot, KarS § 121 järgi ning mõista

karistuseks rahaline karistus summas (200) kakssada 6.68 euro suurust päevamäära, s.o.

kogusummas (1336) üks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus eurot. KarS § 64 lg 1 alusel

kohaldada liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks

rahaline karistus summas (300) kolmsada 6.68 euro suurust päevamäära, s.o. kogusummas (2004) kaks tuhat neli eurot.

Rahaline karistus kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.

221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank pangas

või arveldusarvele nr. 17001577198 Nordea Pank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida

viitenumber 4100064858 ning selgitus

, 1-12-8068 ed ,

„Z.A või E.V rahaline karistus“.

E kaitsja esti Advokatuuril hüvitada le riigi õigusabi kulud – te Z.A kaitsjale

vandeadvokaat An kogusummas (403.20 nelisada kolm eurot ja 20 senti ning ts Nõmmikule ) E.V kaitsjale vandeadvokaat Vahur Krinalile (403.20) nelisada kolm eurot ja 20 senti nende osalemise eest kriminaalasja menetluses.

KrMS § 18 välja mõista süüdimõis – KrMS § 0 lg 1 alusel tetutelt riigi tuludesse menetluskulud 175 lg 1 p 3 alusel Z.A-lt ja E.V-lt solidaarselt ekspertiisitasu summas

(61) kuus eurot kannatanu A. Y. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi kümmend üks läbiviimise eest

kriminaalasja menetluses, alusel Z.A-lt (0.45)

KrMS § 175 lg 1 p 5

nelikümmend viis eurosenti ja E.V lt (0.45) nelikümmend viis eurosenti nende - kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulude katteks ning KrMS § 175 lg

1 p 4 alusel kaitsjatasud Z.A-lt (403.20) nelisada kolm eurot ja 20 senti riigi –

õigusabi korras määratud kaitsjana Ants Nõmmiku ning E.V lt

- vandeadvokaadi

(403.20) nelisada kolm eurot ja 20 senti vandeadvokaadi Vahur Krinali bi korras riigi õigusa osalemise eest kriminaalasja menetluses.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigi tuludesse sundraha – d Z.A-lt

summas (480) nelisada kaheksakümmend eurot (480) nelisada

ning E.V-lt

kaheksakümmend eurot. Menetluskulud ja sundraha kuuluvad tasumisele 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB

pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr.

333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele nr. 17001577198 №rdea pangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „Z.A

või E.V või sundraha“. , 1-12-8068, menetluskulud

Asitõendid – DNA proovid (2 tk.), millised asuvad hoiul PPA Lääne Prefektuuri Pärnu

li ij k h i d k h jõ i l Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ,

Asjaolud

Süüdistatavatele Z.A-le ja E.V le oli esitatud süüdistus -

1-12-8068 3

alljärgnevas – selles, et nemad koos, tegutsedes ühises grupis ning E.V, olles

alkoholijoobe seisundis, 03.12.2011 a. kohtueelse menetlusega tuvastamata kellaajal, kuid pärast kella 23.30 ning pärast seda, kui kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isiku, kuid kas Z.A või E.V poolt oli lahti painutatud A. Y. X X asuva korteri nr.

X ja E.V koos,

välisukse seespool asuv riiv, tungisid Z.A

ebaseaduslikult, A.Y. imata ja luba saamata ning seega A. Y. tahte vastaselt A. Y.

luba küs elukohta.

Eeltoodu alusel on Z.A-le ja E.V-le esitatud

süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi tungimises isikute grupis.

- oli esitatud veel süüdistus selles, et pärast seda, kui tema oli koos Toomas E.V le -

Petermanniga 03.12.2011 a. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid pärast

kella 23.30 X linnas X asuvasse A. Y. korterisse nr. X sisse tunginud, lõi ta alkoholijoobe seisundis olles korteri magamistoa voodis selili magavat A. Y. rusikaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul, kuid vähemalt viiel korral pea ja näo piirkonda. Seejärel võttis E.V

A. Y. . Y. kaela

kaelas olnud lipsust kinni ning tõmbas selle pingule, kägistades A piirkonnast, mille tulemusena ei saanud A. Y. hingata ja kaotas teadvuse.

E.V tekitas oma tegudega A. Y. nahaaluse

füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verevalumi parema silma alalaul, nahamarrastuse koos nahaaluse verevalumiga paremal põsel, nahamarrastuse vasakul pool oimu piirkonnas ning otsmiku piirkonnas.

Süüdistus E.V le on esitatud KarS § 121 järgi kehavigastusi ja füüsilist valu tekitanud -

peksmises, s.o. teise inimese kehalises väärkohtlemises. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüdistatavad Z.A ja E.V end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavate ütluste kohaselt ei ole nemad

03.12.2011 a. öisel ajal Alexey Yastrebovi korterisse sisenenud ega tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Z.A kinnitas kohtus, et viibis 03.12.2011 a. kella 19.30-st

kuni 04.12.2011 a. kella 8.30- X ni öises vahetuses tööl , pärast seda tuli koju ning läks magama.

E.V ütluste kohaselt oli tema 03. 04.12.2011 a. öösel oma kodus ning magas. -

Järgmise päeva, s.o. 04.12.2011 a. hommikul nägi ta alkoholijoobes olnud, näovigastustega

kannatanut tulemas läheduses asuva Uku baari poolt ning kannatanu olevat ähvardanud

E.V „kinni panemisega“. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid ka seda, et nende suhted

kannatanuga on halvad ning konfliktsed, kuna kannatanu eluviis on konfliktne ja teisi majaelanikke häiriv. Kannatanu A. Y. kinnitas kohtus, et 03.12.2011 a. öösel tungisid ajal, kui ta oli magama jäänud,

tema tahte vastaselt, kannatanu valduses olevasse korterisse (X vad. ) mõlemad süüdistata Kannatanu ärkas selle peale, kui teda löödi rusikaga näkku. Ärgates nägi ta voodi juures E.V ning tema selja taga seisis Z.A. Seejärel lõi E.V kannatanut mitmel,

umbes 5- isis Z.A samal ajal

6 korral rusikaga näkku. Kannatanu ütluste kohaselt se E.V selja taga ning kannatanut ei löönud. Löömise tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi,

mille tõttu pöördus ta 04.11.2011 a. Pärnu Haiglasse ning viibis vigastuste tõttu 04.12.-

07.12.2011 a. haiglaravil. Sarnaselt süüdistatavatega kinnitas ka kannatanu, et tema suhted süüdistatavatega on halvad ning tema ning majanaabrite vaheliste probleemide lahendamiseks on kohale kutsutud politsei. Prokurör leidis kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal, et on leidnud tõendamist mõlema

süüdistatava süü

ebaseaduslikus, kannatanust korterivaldaja tahte vastases sissetungimises tema

eluruumi. Samuti on tõendatud E.V süü kannatanu A.Y. peksmises, s.o. tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Prokurör taotles süüdistatavate süüdi tunnistamist neile esitatud süüdistustes ning karistamist rahalise karistusega. Kaitsjad leidsid, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole nende kaitsealuste süü kuritegude

1-12-8068 4 toimepanemises tõendamist leidnud ning taotlesid nende õigeks mõistmist. Kohtu seisukoht

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavatele esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi

omavolilises sissetungis grupi poolt kannatanu A. Y. elukohta asukohaga X X. Lisaks sellele

on süüdistatavale E.V le esitatud süüdistus vägivallateo, s.o. kehalise väärkohtlemise -

toimepanemises A. Y. . kehavigastuste suhtes KarS § 121 järgi, s.o. tema peksmises ning A.Y ehk tervisekahjustuste tekitamises.

KarS § 266 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi,

sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud

süüdistus võõrasse ruumi sissetungimises. Ruumi all tuleb mõista ehitist või rajatist, mis on ette

nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Ruumide hulka tuleb muuhulgas

arvata ka eluruumina või muuks otstarbeks kasutatav korter. Ruum on sinna sisenenud isiku jaoks võõras, kui see ei ole ei tema seaduslikus valduses ega omandis. Ruumi sissetungimiseks

tuleb lugeda sinna - sisenemist eeskätt füüsiliste tõkete ületamisega ukse või akna

lahtilõhkumisega, suletud ukse avamisega aga ka muul viisil. Sisenemine on valdaja tahte vastane, kui valdaja ei ole selleks oma nõusolekut väljendanud.

KarS § 121 objektiivne koosseis näeb ette aktilist süüteokoosseisu –

kahte alternatiivkehavigastuste tekitamist, s.o. teise inimese tervise kahjustamist ning valu põhjustanud kehalist

väärkohtlemist. Nimetatud tegevus võib toimuda erinevatel viisidel, sealhulgas ka peksmise

teel. Tervise kahjustamiseks tuleb lugeda tegevust, millega rikutakse inimorganismi koe või

elundi terviklikkust või häiritakse nende toimet. Peksmisega tekitatud kehavigastusi tuleb lugeda tervisekahjustusteks.

Hindamaks süüdistuse tõendatus , tuleb kohtul käesoleval juhul hinnata, kas 03.12.2011 a. öösel t tungiti A. Y. tahte vastaselt tema valduses olevasse eluruumi, X X asuvasse korterisse, samuti

seda, kas A. Y. suhtes kasutati füüsilist vägivalda ning kui see aset leidis, siis kus ning kelle

poolt . vägivalda kasutati

Kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist nii

ebaseaduslik sissetungimine kannatanu A. Y. kasutuses olevasse eluruumi, kui ka tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamine.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnes, et süüdistatavate ning kannatanu seisukohad kuriteosündmuse osas on täiel määral vastuolus. Süüdistatavad kinnitasid, et nemad neile süüks pandud kuritegusid toime pannud ei ole ning eitasid, 03.12.2011 a. öösel kannatanu eluruumis

viibimist, samuti tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist (E.V). Samuti avaldasid

süüdistatavad, et kannatanu võis talle tekitatud kehavigastused saada kellegi muu isiku või

isikute käest hoopis muul ajal ning mujal. Kannatanu, vastupidi süüdistatavatele kinnitas, et

tema eluruumi tungisid süüdistatavad ning E.V kasutas kannatanu suhtes füüsilist

vägivalda lüües teda korduvalt, umbes 5 6 korral rusikaga näkku. -

na antud juhul on tegemist Ku

nn. sõna sõna vastu olukorraga, tuleb kohtul hinnata, kelle seisukohad on usutavamad ning -

haakuvad muude kriminaalasja menetluse

ning kohtuliku uurimise käigus kindlaks tehtud tõendite ja faktiliste asjaoludega.

Kohus leidis, et . Y. käesolevas kriminaalasjas on usutavamad kannatanu A ütlused ning need

haakuvad muude kriminaalasja käigus kogutud tõendite ning kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega.

-Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu A.Y., et 03.12.2011 a. viibis ta enda

ateljeena kasutatavas korteris X, kus ta tegeles joonistamisega. Õhtusel ajal, enne kella 22.00 kostis alt naabrite korterist, kus elab E.V, lärmi ning valju muusikat. Kuna lärm ning

vali muusika oli häiriv, võttis A.Y kirve, tagus sellega vastu köögipõrandat ning nõudis . vaikust. Seejärel suundus kannatanu köögist tuppa ning kuna vali muusika ikka mängis, võttis ta kasepuu halud ning koputas nendega vastu põrandat, kuid lärm jätkus. Kannatanu kinnitas, et

1-12-8068 5 jõi seejärel õlut, käis suitsetamas ning heitis pärast kella 23 magama. Mingil hetkel kannatanu ärkas, kuna teda löödi näkku. Ärgates nägi kannatanu oma toas, voodi juures E.V, kes

lõi kannatanut rusikaga näkku ng põhjendas löömist sellega, et

, kokku umbes 5-6 korral ni

kannatanu oli eelnevalt vastu põrandat ehk siis E.V korteri lage koputanud. Kannatanu kinnitas veel seda, et peale E.V viibis tema korteris ka Z.A, kes aga seisis

E.V selja taga ning vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Kannatanu hinnangul sisenesid süüdistatavad tema eluruumi välisukse ees olnud ukseriivi lahtilõhkumise teel surudes

sissepoole avaneva ukse väljastpoolt jõuga lahti. Löömise tagajärjel sai kannatanu vigastusi

ning kuna tal oli sama järgmisel päeval väga halb enesetunne, siis pöördus ta l päeval, s.o. 04.12.2011 a. Pärnu Haiglasse.

Kannatanu ütluste tõepärasust kinnitavad järgmised kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud

tõendid – Kriminaalasja menetluse käigus 08.12.2011 a. läbiviidud sündmuskoha

vaatlusprotokolliga (t.l. 17-27) on tuvastatud, et kannatanu poolt kasutatavasse korterisse,

milline asub teisel korrusel (X X. Korterisse saab siseneda teisel korrusel asuva, ) pääseb

sissepoole avaneva puitukse kaudu, mis on suletav lukustusriiviga. Vaatluse käigus on fikseeritud, et välisukse lukustusriiv on deformeerunud, kinnituskruvidest lahti ning paindunud korteri sisekoridori suunas (foto 19, t.l. 27). Kohus leidis, et korteri välisuksel on tuvastatud jäljed, mis viitavad sellele, et riiviga lukustatud

uks lükati lahti sissepoole jõuga surumise või tugevast tõukest lahtilükkamise teel. Asja ,

kohtulikul uurimisel kinnitas kannatanu, et magama minnes oli korteriuks riiviga suletud ning

isikud, kes . tema korteris viibisid, sisenesid sinna ilmselt ukse lahtilõhkumise teel

Sündmuskoha vaatlusega tuvastatud korteri välisukse lukustusriivi lahtilõhkumise jäljed kinnitavad kannatanu eeltoodud ütlusi, sest lukustusriivi ei ole võimalik sulgeda muul viisil, kui

seestpoolt. Seega kannatanu poolt riiviga suletud uks lahti sissetungijate lõhuti väljast sisenenud poolt.

Sissetungimine riiviga suletud ukse lahtilõhkumise teel viitab ilmselgelt ruumi omavolilisele

sisenemisele. Samuti viitab ruumi omavolilisele sissetungimisele ka põrandal asetsevale

pildiraamile ning maalile ilmselt jalalöökidega tekitatud vigastused (t.l. 25,26, fotod 16, 17), kuivõrd on tõenäoline, et taolisi vigastusi kannatanule kuuluvatele esemetele ei tekitanud tema

ise, vaid agressiivselt meelestatud sissetungijad. Kuna kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud,

et A.Y. korteris

se oleks mõnel muul ajal agressiivselt meelestatud isikute poolt sisse tungitud,

on nimetatud kahjustused tekitatud 03.12.2011 a. korterisse sissetungijate pool Kannatanu t.

kinnitas ajal lubanud

kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et ta ei ole 03.12.2011 a. öisel kõrvalistel isikutel enda ruumidesse siseneda ning sinna sisenemine toimus tema tahte vastaselt.

Seega on eeltoodud sissetungimisega X X asuvasse korterisse täidetud KarS § 266 ettenähtud objektiivne koosseis. Kohtu hinnangul on tõendatud ka antud kuriteo toimepanek KarS § 266 lg

2 p 3 järgi grupis ning peatub nimetatud asjaolul koos KarS § 121 ettenähtud süüdistuse analüüsimisega. -Lisaks sellele, et korterisse tungiti korteri välisukse lahtilõhkumise teel, on sündmuskoha

vaatlusega tuvastatud veel järgmised faktilised asjaolud – korteris asuva magamistoa diivanvoodil ning voodi ees põrandal on tuvastatud veretaolise määrdumise (vereplekkide)

paiknemine (t.l. 20-23, fotod 6-11). Lisaks sellele on veretaolist määrdumist (vereplekke)

tuvastatud veel elutoa ehk ateljee põrandal (t.l. 23, 24, fotod 12-14) ning verepritsmetena pildiraami valgel põhjal (t.l. 25, foto nr. 15).

Kohus leidis, et kannatanu kirjeldused juhtunust lähevad kokku sündmuskoha vaatlusega tuvastatuga. Vereplekkide olemasolu diivanvoodil ning voodi ees põrandal kinnitab kannatanu

ütlusi selle kohta, et talle tungiti kallale ning löödi näkku sellel ajal, kui ta voodis magas.

Vereplekkide olemasolu elutoa ehk ateljee põrandal aga ka pildiraami valgel põhjal kinnitab

kannatanu ütlusi selle kohta, et ta tõusis pärast sissetungijate lahkumist ning läks kööki ja

elutuppa

eri vastavalt tema

– ateljeesse. Kuna kannatanu nägu oli verine, tilkus v

1-12-8068 6

liikumisteekonnale põrandale. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et vägivalla kasutamine

kannatanu suhtes ei toimunud kuskil mujal, kui tema kasutatavas eluruumis, X asuvas korteris.

Kuna sündmuskohal ei ole tuvast kannatanu kukkumisi või paiskumisi millegi vastu,

atud

samuti ei ole tuvastatud esemeid, mida oleks kasutatud kannatanu peksmiseks ning talle

kehavigastuste tekitamiseks, viitab sündmuskohal tuvastatu sellele, et kannatanut peksti tema

poolt kirjeldatud viisil, s.o. rusikatega ning tema poolt nimetatud kohas voodis. – -Kannatanu ütluste kohaselt oli tal järgmisel päeval peksmisest tulenevalt väga halb enesetunne, mistõttu pöördus ta 04.12.2011 a. vastuvõtule Pärnu Haiglasse. Pärnu Haigla poolt väljastatud

teatise kohaselt diagnoositi A. Y. 04.12.2011 a. ambulatoorse vastuvõtu käigus ajuvapustust,

parema silmaümbruse põrutust ja verevalumit ja parema sarnapiirkonna marrastust (t.l. 30).

Arvestades vigastuste olemust on kannatanu edasi suunatud jälgimisele haigla

neuroloogiaosakonda. Kannatanul esinenud vigastusi näo piirkonnas kinnitavad ka

kriminaalasja toimikusse lisatud temast tehtud fotod (t.l. 28, 29). Kohtu hinnangul kinnitavad

eelnimetatud vigastused kannatanu ütlusi selle kohta, et teda pe löökidega näkku, ksti rusika

kuna eelkirjeldatud vigastused ei saanud temal tekkida muul viisil, kui peksmise tagajärjel.

Lisaks haigla ambulatoorse vastuvõtu teatisele tõendavad A. Y. esinenud kehavigastusi veel

muud SA Pärnu Haigla poolt koo – statud meditsiinilised dokumendid haigusloo nr. R1115580

koopiast nähtuvalt on A erakorralise haigena 04.12.2011 a. kella 12.23 ajal võetud haiglasse . Y.

ning viibinud seal kuni 07.12.2011 a esialgse kliinilise diagnoosiga ajukonfusioon ja

näopiirkonna hematoomid ning lõpliku diagnoosiga kehalise vägivalla tagajärjel põhjustatud

ajupõrutus (t.l. 31 ja 31 pöördel). Kaebustena on kannatanu märkinud iiveldustunnet,

oksendamist, peavalu, valu kaelas ning rinnakul hiajalist , halba tasakaalu ning võimalikku lü

teadvusekaotust. , Vigastuste põhjusena on kannatanu nimetanud naabripoolset vägivalda (t.l. 32

33 Kehavigastuste raskuse hindamiseks on kannatanule tehtud kompuutertomograafia uuring. ).

Seoses ajupõrutuse ja kõrgvererõhuga on kannatanu viibinud haiglas statsionaarsel ravil kuni 07.12.2011 a. (t.l. 37-38).

-Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 9 13.02.2012 a. eksperdiarvamuse kohaselt esinesid A. Y tervisekahjustustena nahaalune verevalum parema silma alalaul, nahamarrastus koos nahaaluse

verevalumiga paremal põsel, nahamarrastus vasakul pool oimu piirkonnas ning otsmiku

piirkonnas. Tervisekahjustused võidi kannatanule tekitada 03.12.2011 a. ning need on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, kui ka kukkumisest

vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, sarnaseid esemeid toimunud peksmise käigus.

Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning nendest paranemine kestab kuni 4 nädalat (t.l. 40- 42).

Kohtuarstliku ekspertiisiga avaldatud eksperdiarvamus kinnitab kannatanu ütlusi kuriteo toimepanemise aja kohta (kannatanu avaldas, et kuritegu pandi toime ööl vastu 04.12.2011 a.,

võimalik, et 03.12.2011 a. hilisõhtul – tömbi vägivalla toimel ). Tervisekahjustuste saamise viis

ehk löö kõvade tömpide esemetega tähendab muuhulgas ka löömist rusikatega. Kuna mine

sündmuskoha vaatlusega ei tuvastatud kannatanu kukkumist või paiskumist vastu kõvasid

tömpe esemeid, tekitatigi tervisekahjustused kannatanule löömisega rusikatega ehk kõvade

tömpide esemetega. Nimetatud asjaolu kinnitab samuti kannatanu ütlusi tema suhtes

toimepandud vägivalla kohta, kuna tema ütluste kohaselt toimus tema peksmine ajal, kui ta lamas voodis.

-Tunnistaja K. Y. X X asuva kortermaja teisel korrusel

kohtus antud ütluste kohaselt asub

korteris nr. X X A. Y. X ateljee. Sinna pääseb tänava, s.o. poolt asuva sissepääsu kaudu. Ateljee all esimesel korrusel elab süüdistatav E.V, kellega kannatanu suhted on halvad. Tunnistaja ütluste kohaselt on nende omavahelisi tülisid lahendanud ka politsei. 04.12.2011 a.

sai K.Y. X X telefoni teel teada, et viimane viibib haiglas. Läinud haiglasse vaatama, nägi ta, et

A. Y. nägu oli sinine ja kriimustatud. Selgitusena juhtunu kohta oli kannatanu talle öelnud, et vigastusi tekitasid majanaabrid.

1-12-8068 7

Tunnistaja ütlused kinnitavad nii seda, et A.Y. tekitati kehavigastused ehk tervisekahjustused

03.12 - u poolt avaldatud ning kirjeldatud ajal. Tunnistaja ei 04.12.2011 a. öösel, s.o. kannatan

näinud kuriteosündmust pealt, kuid tema poolt järgmisel päeval nähtu kinnitab kannatanu suhtes süüdistuses äratoodud ajal ning viisil kuriteo toimepanemist, kuna tunnistaja poolt nähtu

viitas ilmselgelt eelnevalt toimunud X suhtes. vägivallateole

-Asja kohtulikul uurimisel tõusetus küsimus sellest, kas kannatanu tajus õigesti tema suhtes

toimepandut ning kas ta tuvastas ära eluruumi sissetunginud isikud, samuti isiku, kes tema suhtes vägivallateo toime pani.

Kannatanu A.Y. kinnitas, et ta ärkas löökide peale ning tundis kindlalt ära isikud, kes tema

korterisse olid tunginud samas majas elavad E.V ning Z.A. Samuti –

kinnitas kannatanu, et . teda lõi rusikaga ning seda mitmel korral üks isik, s.o. E.V

Kannatanu ütluste kohaselt oli isikuid ära tunda toas piisavalt valgust, et tema jaoks tuttavaid .

Kohtu hinnangul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda. Asja kohtulikul uurimisel ilmnes, et

kannatanu kasutas antud majas asuvat korterit juba umbes kolm aastat enne kuriteosündmuse toimumist. Nii kannatanu kui ka süüdistatavate aga ka kohtus ütlusi andnud tunnistajate K. Y. ja T. R. (E.V X) ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatavate omavahelised suhted on

halvad ning pingelised. Süüdistatavate ütluste kohaselt on kannatanu eluviis lärmakas, konfliktne ning naabreid häiriv. Kannatanu ütluste kohaselt pöörduvad naabrid pidevalt otsitud põhjustel (nt. kukub temal pintsel kolksuga põrandale) politsei poole. Samuti pargib E.V

oma sõidukit kannatanut häirival viisil maja hoovi. Omavahelised pingelised suhted on viinud

selleni, et kohtudes ei tervitatagi. Konfliktseid suhteid kinnitab ka asjaolu, et omavahelisel

suhtlemisel kasutatakse sõimunimesid – kohta „okupant“ ning süüdistatavate kohta

A.Y. „fašistid“. Eeltoodust nähtub, et kannatanu ja süüdistatavad sama maja elanikena olid omavahel

pikemat aega kokku puutunud ning tuttavad. Sellest tulenevalt tundis ning teadis kannatanu süüdistatavaid piisavalt hästi ning tundis neid hästi ka välimuse kaudu. Kuna süüdistatavad on

hästi eristatavad ka erineva välimuse tõttu (E.V on kehaehituselt turske ja jõuline,

Z.A aga kõhna kehaehitusega), siis on igati usutav, et kannatanu nimetatud

isikud enda ruumis viibijatena ära tundis. Samuti on usutav, et ta selgelt eristas ka isikut (E.V), kes kannatanut rusikaga lõi. Kannatanu ütluste kohaselt oli magamistoas pime, kuid toa aknast paistis sisse tänavavalgustus.

Kohtu hinnangul valgustavad tänavalaternad öisel ajal piisavalt ka kardinatega ruumi sellisel

määral, et toas on võimalik eristada sinna sisene isikuid. Kannatanu kinnitas, et ta jäi nud

magama ning ärkas teda tabanud löökide peale ning nägi seejärel tema toas viibivaid isikuid. Kuna pimedas inimesel silmad pimedaga juba kohanenud, siis on ta ka sellest ruumis ärgates on

tulenevalt täiesti suuteline osaliselt valgustatud ruumis seal viibinuid eristama. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu eristas ning tundis ära tema tuppa tunginud

Z.A ja E.V - , samuti isiku, kes teda mitmel korral rusikatega lõi

E.V. Lisaks sellele kasutas E.V spetsiifilisi väljendeid öeldes kannatanule „mis

sa toksisid“. Kuna kannatanu oli varem tagunud puuhalgudega vastu põrandat nõudmaks altkorterist tulnud kõva muusika vaigistamist, siis on E.V poolt taoline väljaütlemine loogiliseks põhjenduseks tema poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivallale.

-Kriminaalasja kohtulikul arutamisel avaldasid süüdistatavate kaitsjad kahtlusi selles osas, kas kannatanu A. Y. mäletas juhtunut adekvaatselt. Kahtluse aluseks oli see, et kannatanu oli enne

juhtunut tarvitanud alkoholi, samuti kasutas ta Imovani. Kohtu

magama jäämiseks rahustit – hinnangul ei muuda eeltoodud asjaolud kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks. Asja kohtulikul

uurimisel kannatanu tunnistas, et tarvitas öösel enne juhtunu alkoholi, juues kanget õlut. t

Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et järgmisel päeval tuvastati tema veres 0,51 promilli

alkoholi. Kohus leidis, et kannatanu veres tuvastatud alkoholikogus vastab sellele kogusele,

mille tarvitamist kannatanu

tunnistas (1 liiter kanget õlut). Nimetatud alkoholikogus ei viita sellele, et kannatanul oleks öisel ajal esinenud niivõrd raske joove, et see oleks takistanud temal

1-12-8068 8

juhtunust aru saamist ning tekitanud mälulünki. Samuti on oletuslik ning tõendamata kaitsjate seisukoht, mille kohaselt tekitas kannatanule rahusti, väidetavalt üksnes ühe tableti tarvitamine mäluhäireid või muid häireid tajumaks tegelikkust.

- kaitsjapoolne tunnistaja, Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud, E.V

E.V X T. R. kutsus t kohtus antud ütluste kohaselt a 03.12.2011 a. öösel kella 3.52 ajal

X . Y. politsei, kuna nende ülakorruse naaber A lärmas ning kolistas. Tunnistaja ütlustel E.V järgmisel ööl kuskil ära ei käinud. Kohtu hinnangul ei välista kannatanupoolne eelmisel

ööl majaelanike rahu rikkumine o toimepanemist. Samas, kui tema suhtes järgmisel ööl kurite

arvestada seda, et kannatanu häiris oma naabreid 03.12.2011 a. ning ka järgmisel ööl

(kannatanu tunnistas puuhalgude ja kirvega line ja usutav, vastu põrandat tagumist), siis on loogi

et kannatanu käitumisest häiritud süüdistatavatest majanaabrid läksid kannatanu juurde n.ö. omakohtu korras asja lahendama. -Asja kohtulikul arutamisel avaldas süüdistatav Z.A, et ta ei saanud 04.12.2011

a. öösel kannatanu korteris viibida ning kuritegu toime panna, kuna viibis nimetatud ööl tööl

öises vahetuses (süüdistatav töötab tõstukijuhina X ).

Kohus leidis, et süüdistatava taolised ütlused on paljasõnalised. Asja kohtulikul arutamisel

ilmnes, et süüdistatav ei ole kohtueelses menetluses antud asjaolu ülekuulamise käigus üldse

nimetanud. Kohtus põhjendas süüdistatav uurijale ütlemata jätmist sellega, et nimetatud fakti uurija ei olevat seda tema käest küsinud. Kohus ei pea süüdistatava taolisi väiteid põhjendatuks.

Esmalt on ebatõenäoline, et kui isikut küsitletakse juhtunu kohta ning temal puudub sellega

puutumus, siis jätaks ta nimetamata selle, kus ta samal ajal tegelikult viibis ning mida tegi.

Samuti ei ole süüdistatav, kes antud juhul on asunud n.ö. aktiivsele kaitsele ka kohtus mitte

millegagi oma väiteid tõendanud, kuigi samal ajal tööl viibimist oleks suhteliselt lihtne tõendada.

- a ütluste kohaselt kohtas ta 04.l2.2011 a. hommikul kannatanut, kes Süüdistatav E.V

tuli läheduses asuva Uku kohviku po Rääma tänaval, vahetus läheduses asuv

olt (Vana- X

kohvik, mis on avatud hommikuti juba alates kella 7.30). Kannatanu olevat olnud alkoholijoobes ning tema nägu oli n.ö. siniseks löödud. Kannatanu olevat süüdistatavale öelnud,

et „ta paneb viimase nüüd selle eest kinni.“ E.V hinnangul võis kannatanu nimetatud vigastused saada Uku kohvikust või kuskilt mujalt, kuid kuna nende omavahelised suhted olid halvad, siis olevat kannatanu ähvardanud teda alusetu süüdistusega. Kohus pidas süüdistatava taolisi väiteid paljasõnalisteks. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas ka

kannatanu A.Y., et kohtus 04.12.2011 a. hommikupoolikul X maja juures E.V, kuid ta ei

tulnud mitte Uku kohvikust, vaid Samaaria poest (Samaaria kasutatud riideesemete kaupluse

asub Uku kohviku läheduses samal Vana Rääma tänaval). Kannatanu antud väited ei ole -

kriminaalasja kohtuliku uurimisega ümber lükatud, kuna E.V ei näinud, et A.Y. oleks

väljunud Uku kohvikust, vaid üksnes oletas seda A.Y. liikumissuuna kaudu (tuli kohviku

poolt). Samas ei välista nimetatud suunast tulek seda, et A.Y võis tulla, kas Samaaria poest või . kus iganes mujalt. Kohtu hinnangul aga ei omagi see tähtsust, kas kannatanu tuli kohvikust või kuskilt mujalt, kuna kohus on juba eelpool andnud hinnangu sellele, kus ning millal kannatanu suhtes vägivalda kasutati ning talle tervisekahjustused tekitati (A.Y. eluruumis X).

-Kannatanu A.Y. avaldas kohtus, et lisaks tema löömisele rusikaga näkku, kägistas E.V teda veel kaelas olnud lipsuga. Kuna kohtuarstliku ekspertiisiga ei ole tuvastatud kägistamisele

ega poomisele viitavaid vigastusi (t.l. 42), siis avaldas E.V kaitsja kahtlusi kannatanu taolise väite tõepärasuse suhtes.

Kohus leidis, et väliste, nähtavate vigastuste puudumine kaelal, ei välista seda, et kannatanut

temal kaelasolnud lipsust sikutati. Kuivõrd lipsu puhul on tegemist suhteliselt pehmest

riidematerjalist ümber kaela asuva riideesemega, siis on täiesti võimalik, et sellest sikutamise

ajal nöörib kaelasolev lips seda kandvat isikut kõrisõlme piirkonnast nii, et tal tekib

lämbumistunne, kuid lühemaajalise mõnesekundilise n.ö. poomisega ei pruugi veel sellele

1-12-8068 9

järgnevalt kaelale tekkida nähtavaid verevalumeid, kriimustusi ega marrastusi. Seega ei lükka

nähtavate kaelavigastuste puudumine ümber kannatanu väiteid selle kohta, et teda lipsust sikutati ning kägistati.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et lisaks sellele, et kannatanu A. Y. eluruumi

tungisid ööl vastu 04.12.2011 a. tema tahte vastaselt grupis KarS § 266 lg 2 p 3 kohaselt

süüdistatavad Z.A ja E.V ka see, et E.V kasutas kannatanu

suhtes füüsilist vägivalda lüües teda mitmel näo piirkonda tekitades , umbes viiel korr rusikaga al sellega kannatanule tervisekahjustusi. Samuti sikutas ja tiris ta kannatanut viimasel kaelas olnud

lipsust tekitades sellega kannatanule lämbumistunde. E.V eeltoodud käitumisega on täidetud KarS § 121 ettenähtud objektiivne koosseis kehalise väärkohtlemise osas, kuna taolise

tegevusega põhjustati kannatanule nii füüsilist valu kui tervisekahjustusi. Kuna E.V lõi kannatanut mitmel korral, on antud tegevus käsitletav kannatanu peksmisena.

Subjektiivsest küljest on süüdistatavate poolt kannatanu eluruumi omavoliline sissetungimine

KarS § 266 lg 2 p 3 järgi käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt

kavatsetult, kuna süüdistatavad seadsid taolise tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise, omavolilise ebaseadusliku sissetungimise nende jaoks võõrasse eluruumi teades, et nimetatud tegevusega see ka saabub.

Samuti on kuriteo toimepanek E.V poolt KarS § 121 järgi subjektiivsest küljest

käsitletav S § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna ka selle

selle toimepanemisena Kar

toimepanemisel seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, kehalise väärkohtlemise teostamise ning teadis, et see saabub.

Süüdistuse kohaselt pani E.V talle süüks pandud kuriteod toime alkoholijoobe

seisundis. Kohus leidis, et nimetatud asjaolu ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, sest kriminaalasjas puuduvad sellekohased ümberlükkamatud tõendid ning

tegemist on üksnes kannatanu oletusega. Lähtuvalt ülaltoodust tuleb nimetatud asjaolu E.V süüdistusest välja jätta.

Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel KarS § 266 lg 2 p 3 toimepandud kuriteo puhul

seisnes

selles, et süüdistatavad tungisid kannatanu valduses olevasse eluruumi (tegu) ning see toimus

ilma kannatanu nõusolekuta ehk omavoliliselt ja ebaseaduslikult (tagajärg). KarS § 121 järgi

toimepandud kuriteo puhul oma tegevusega s.o. peksmise ja tekitas süüdistatav E.V kannatanu lipsust kägistamise tagajärjena kannatanule nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi kehavigastuste näol.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuliku uurimisega on leidnud täielikku

tõendamist Z.A ja E.V KarS § 266 lg 2 p 3 poolt kuriteo toimepanek ning E.V poolt KarS § 121 järgi. Karistuste kohaldamisest:

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoidu

ma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimisega kumbagi süüdistatava puhul

ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus nende puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Z.A on varem kohtulikult kriminaalkorras kahel korral karistatud, kuid talle kohaldatud karistused on kustunud. E.V varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Väärteokorras süüdistatavaid karistatud ei ole. Z.A-le karistuse kohaldamisel arvestas kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et tema

süü seisnes üksnes koos E.V ga kannatanu eluruumidesse sissetungimises. Samas ei -

ühinenud ta E.V vägivaldse käitumisega ega kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda olles üksnes passiivseks kõrvalseisjaks.

Süüdistatava E.V puhul tuleb karistuse kohaldamisel arvestada seda, et lisaks

1-12-8068 10

sissetungimisel pani ta toime ka vägivaldse kuriteo kannatanu A.Y. suhtes tekitades viimasele

tema eluruumis kehavigastusi ja tervisekahjustusi. Tema suhtumine teo toimepanemisesse on

olnud eitav ning ennastõigustav. Samas ei ole tal varasemaid karistusi ei kriminaal ega väärteokorras. Kohus peab käesoleval juhul karistuse kohaldamisel arvestama ka asjaoluga, et kannatanu enda

käitumine on olnud konfliktne ning teisi majanaabreid sealhulgas ka süüdistatavaid ning nende ,

pereliikmeid häiriv. Asja kohtulikul uurimisel selgus, et kannatanu süülisest käitumisest

tulenevalt on majaelani

ke rahu tagamiseks korduvalt pöördutud politsei poole.

Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatavatele on võimalik kohaldada kergemat,

s.o. rahalist karistust. Kuna nii Z.A kui ka E.V on olemas kindel töökoht ja töötasu, on nad suutelised rahalist karistust kandma.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõenditena on kriminaalasjas kaks DNA proovi, mis asuvad hoiul PPA Lääne Pärnu politseijaoskonna. Kohtu hinnangul kuuluvad DNA proovid kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele, kuna nad ei oma mingit varalist ega praktilist väärtust.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetud.

Menetluskulud

5 lg 1 p eks käesolevas kriminaalasjas on järgmised menetluskulud – KrMS § 17

3 ettenähtud menetluskuluna ekspertiisitasu summas 61 eurot kannatanu A. Y. suhtes

kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja menetluses (t.l. 47). Kohus leidis, et

ekspertiisitasu kuulub väljamõistmisele mõlemalt süüdimõistetult solidaarselt. Kriminaalasja

kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et kannatanu eluruumi tungisid sisse mõlemad

süüdistatavad. Eluruumi sissetungimise eesmärgiks oli kasutada vägivalda seal

ilmselgeks

viibiva kannatanu A.Y. suhtes. Vahetult pärast sissetungimist järgneski füüsilise vägivalla

kasutamine E.V poolt. Kuna vägivalda ei olnud võimalik kasutada muul viisil, kui

alles pärast eluruumi sissetungimist sissepääsu takistanud lukustuse (ukseriivi) kõrvaldamise teel ning sissetungi toimepanemises osales koos E.V-ga ka Z.A andes

sellega ka omapoolse panuse hilisemale

, kohe järgnenud vägivallateole, siis

tulebki menetluskuluna kantud ekspertiisitasu hüvitada mõlemal süüdimõistetul. Lisaks sellele on menetluskuludeks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud mõlema kaitsja

puhul summas 403.20 eurot riigi õigusabi korras kriminaalasja menetluses osalenud Z.A

aitsja, vandeadvokaat Ants Nõmmiku ja E.V kaitsja, vandeadvokaat Vahur Krinali kriminaalmenetluses osalemise eest. Kaitsjatasud kuuluvad seoses süüdimõistva

kohtuotsusega väljamõistmisele süüdimõistetutelt Z.A-lt ja E.V lt. -

Samuti kuulub Z.A-lt ja E.V lt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p - 5

ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele koopiate tegemise kulud summas 0.45 eurot.

Eesti Advokatuuri poolt kuulub kaitsjatele kaitsjatasu hüvitamisele samuti summas 403.20 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista riigi tuludesse sundraha summas 480 eurot seoses nende poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik Kohtunik