1-13-894/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-13-894 1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus märts Kriminaalasja number 1-13-894 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku

erakorraline T.Üksik

ettekanne taotlusega A.I-le (ik määrata xxx, elukoht * ndav kohustus katsejaks täie RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku

alusel m A.I-le T.Üksik taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8 äärata katsejaks täiendav kohustus osaleda sotsiaal – abiprogrammis Õige hetk. 2. Edastada määruse ärakiri prokurörile Ü.Tamm A.I-le,

ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 30 mõist süüdi .01.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-894 is kohus A.I KarS § 121, § 199 lg 2 p 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena

ja karistas vangistusega 7 kuud, millest oli ära kantud 6 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus

A.I suhtes 6-kuu 24- -kuulise katseajaga, päevase vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18 milliseks ajaks määras A.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada - alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 30.01.2013.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

26.03.2013.a saabus

Tallinna Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku

T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Ei täida kohustustei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 30.01.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti A.I'ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi 18.02.2013 tuvastas patrullpolitseinik Juta Lepvalts hooldusalusel alkoholijoobe 1, 395 mg/l, mille

1-13-894 2

kohta esitati paberkandjal indikaatorvahendi kasutamise protokoll 01.03.2013. A.I oli

teadlik, et kohustus hakkas kehtima alates 30.01.2013. Hooldusaluse poolt on rikutud kohtu poolt

määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 järgi on alus erakorralise ettekande

esitamiseks kohtule. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Seletuskirjas kirjutab, et * tarbis alkoholi 18.02.2013 koos V A-ga R L elukohas. Tarbis kanget alkoholi ja õlut Bock. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

K arvele 18.02.2013. Õigusi ja kohustusi tutvustati ja riminaalhooldusosakonnas võeti A.I esmakohtumine toimus 26.02.2013. Erakorralise ettekande koostamise hetkel on kriminaalhooldaja

kohtunud hooldusalusega 4 korral. Riskihindamise küsitluse läbi on ilmnenud, et kuritegeliku

käitumise käivitajaks on olnud alkohol ja ka ise. seda tunnistas esmakohtumisel A.I

Esmakohtumisel selgitas kriminaalhooldaja koheselt alkoholi võõrutuskuuri vajalikkusest.

08.03.2013 helistas hooldusalune kriminaalhooldajale, et on leppinud kokku Tallinnas ampulli

paigaldamiseks aja 13.03.2013. Arstlikus 18.03.2013 tulnud registreerimisele, kinnitas, et käis Perenõudlas ja talle paigaldati alkoholismiravipreparaat Disulfiram Depo toimeajaga 3 aastat, mille

kohta esitas kriminaalhooldaja tõendi. Hooldusalune ei ole peale ampulli paigaldamist alkoholi tarbinud ja on leidnud isegi töökoha pilliroo lõikamisel.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Võttes arvesse asjaolu, et hooldus täielikult ja võtnud alune on aru saanud, et peab loobuma alkoholist tarvitusele abinõud alkoholi võõrutuskuuri läbimiseks, siis leian, et otstarbekas on tema puhul mitte

pöörata karistust täitmisele ega pikendada katseaega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata

A.I 'ile lisakohustus läbida alabiprogramm Õige hetk. Programmi läbimine loob sotsia

eeldused selleks, et

hooldusalune hakkab senisest rohkem mõtlema oma käitumise võimalikele tagajärgedele ja arendab eneseanalüüsi oskust.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

Vastavalt Maakohtu 30.01.2013 otsusele on A.I kohustatud -kuulise katseaja jooksul Pärnu 18 järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustust

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et A.I on rikkunud kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Ettekande kohaselt on A.I kriminaalhooldajale kohustuse rikkumist tunnistanud. Samuti tõendab A.I poolt temale kohtu poolt määratud kohustuse rikkumist 18.02.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt A.I suhtes kasutati 18.02.2013 kell 14.10 indikaatorvahendit, mille näit oli positii – 1,395 mg/l. Seega on tõendamist leidnud, et A.I on vne rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest tuleneb, et juba A.I ja kriminaalhooldaja esmakohtumisel oli teemaks alkoholi tarvitamine, A.I on tunnistanud, et alkohol on kuritegeliku

käitumise käivitajaks. Seetõttu leiab kohus, et A.I suunamisel õiguskuulekale elule on oluline tähtsus sellel, et isik ei tarvitaks alkoholi. Vastavalt erakorralisele ettekandele on A.I kohustuse rikkumise toime pannud 18.veebruaril 2013, seega vähem kui kuu peale katseaja algust. Kohtule on

esitatud tõend, et A.I-le on 12.03.2013 implanteeritud alkoholismiravipreparaat toimeajaga 3

1-13-894 3

aastat. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu näitab, et A.I on endale teadvustanud, et alkoholi

tarvitamine on probleem ja et sellega tuleb tegeleda ning on astunud juba ka reaalse sammu, et alkoholi mitte tarvitada. Samuti on positiivne, et A.I on leidnud endale töökoha. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole vajadust karistuse täitmisele pööramiseks.

Samuti leiab kohus, et praegu ei ole vajadust pikendada katseaega, kuna kohustuse rikkumine on

toimunud katseaja varases staadiumis, mil kriminaalhoolduse mõju veel ei saanudki avalduda. Kohus leiab, et katseaja kestus on veel piisav, et saavutada karistuse eesmärke.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek, et määrata A.I-le katseaja kohustuseks

osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk, on põhjendatud. Kohus leiab, et määratav kohustus toetaks kindlasti karistuse eesmärkide saavutamist toetaks A.I õiguskuulekale teele suunamist. -

Lähtudes eeltoodust

leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja A.I-le tuleb määrata katseajaks täiendav koh § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8 – ustus KarS alusel osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik