1-12-6674/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (6) Kriminaalasi nr 1-12-6674

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 märts a Jõgeva 2013. kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6674 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Merike Maidla Taotlus erakorraline ettekanne kohta P.G Süüdimõistetu P.G

isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, post saata xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele 06.07.2012.a Tartu P.G-le

Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-6674 karistuse liit ks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ära 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 23 kandmata osa, mis on (kakskümmend kolm) päev vangistust.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

P.G on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu06.07.2012.a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-12-6674 213 lg 1 6 kuud KarS § järgi ning karistuseks on mõistetud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.11.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti P.G-le 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendati

P.G-le mõistetud vangistus 1080 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise

2 (6) tähtajaks määrati 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati P.G üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati P.G-le lisakohustus tasuda igas kuus alates 2012.a augustist 25 ndaks kupäevaks -

vähemalt 50 eurot kuni kahju hüvitamiseni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati P.G

Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järlevalve alla. Kohtuotsus jõustus 13.07.2012.a.

04.12.2012.a esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, kuna ei ole P.G

asunud 06.07.2012.a Tartu Maako -12-6674) alusel htu Jõgeva kohtumaja kohtuotsuse (1 määratud üldkasulikku tööd sooritama vastavalt talle koostatud üldkasuliku töö tegemise

ajakavade alusel.

31.07.2012.a toimunud kohtumisel koostati ajakava, mille kohaselt pidi hooldusalune

üldkasuliku töö tunde sooritama asuma 13.08.2012.a Põltsamaa Linnavalitsuses, kus tema tööks oleks olnud heakorratööd. Nimetatud kuupäeval ilmus isik enda väitel soorituskohale,

kuid juhendajaga ta ei kohtunud ning lahkus oma põhitöökohale. Vaatamata korduvatele

lubadustele ja ametniku meeldetuletustele jäi 2012.a augustiks, septembriks planeeritud

ajakava täitmata. Kuna P.G soovis võimalust ÜKT soorituseks nädalavahetustel, broneeriti isik 0 vo 8.10.2012.a ÜKT sooritusele Põltsamaa Vallavalitsusse, kus juhendaja Toi

Tõnsoni sõnul võimaldab tema P.G töötamise nädalavahetustel. Uue ajakava

kohaselt pidi isik asuma tööle 9.10.2012.a ja sooritama 40 tundi, kuid tööle asus ta 18.10.2012.a

ja tegi kuni 20.10.2012.a ära 24 ÜKT tundi. 2012.a novembris pidi P.G sooritama 61 ÜKT tundi, kuid ta ei sooritanud mitte ühtegi tundi ning ei teavitanud juhendajat ega ka

kriminaalhooldajat ajakava mittetäitmise põhjustest.

Üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt on P.G-le tehtud kaks

kirjalikku hoiatust ning suuliselt väga põhjalikult selgitatud rikkumistega kaasnevaid tagajärgi. Samuti ei ole isik täitnud rahalist kohustust kohtuotsuses määratud kuupäevadel - alates

2012.a augustist 25-ndaks kuupäevaks tasuda vähemalt 50 eurot. Maksed on sooritatud

12.09.2012.a, 29.09.2012.a ja 29.10.2012.a ja novembrikuu maksedokumenti pole süüdimõistetu ametnikule saatnud.

Lisaks on P.G rikkunud registreerimisnõuet kolmel korral ja ilmunud kohtumisele peale ametniku kirjalikku kutset, e- lefoni teel tehtud meeldetuletust. kirja ja/või te

P.G ise põhjendas kriminaalhooldajale antud seletustes (3.09.2012.a ja 16.11.2012.a) ÜKT sooritusele mitteasumist ja perioodilisele registreerimisele mitteilmumist

töötamisega metsatöödel Eesti piires. Hooldusalune andis korduvalt uusi lubadusi ÜKT

sooritusele asumise kohta, kuid kokkuleppeid antud kuupäevade osas ta ei täitnud. Samuti andis isik seletustes lubadusi, et parandab enda käitumist, puuduvad oktoobrikuu ÜKT tunnid

teeb ära novembris ning ta saab aru, et temale mõistetud vangistus võidakse täitmisele

pöörata.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et katseaeg on kulgenud probleemidega, P.G

tema käitumine on olnud vastutustundetu ja hinnang katseajale on negatiivne. Kriminaalhooldusametniku hinnangu tahtlikult kõrvale üldkasuliku l hoidub P.G töö sooritamisest, sest ta on ise väitnud, et tal on vaba nädal ja asub ÜKT sooritusele, kuid ta

pole enda antud lubadusi täitnud. Sellisel moel on üldkasuliku töö korraldamine ja

kontrollimine osutunud

nii ametnikule kui tööandjale keeruliseks ja raskesti jälgitavaks.

Katseajal on süüdimõistetul esinenud ebatäpsusi perioodilisele registreerimisele ilmumisega

ja rahalist kohustust on isik täitnud koh uotsuses määratud ajast hiljem. t

Kriminaalhooldusametni tahe temale ku arvamuse kohaselt puudub P.G

mõistetud asenduskaristust kanda, mistõttu tegi ta kohtule ettepaneku öörata karistus p täitmisele

3 (6)

4 (6)

Kohus pidas seoses esitatud erakorralise ettekandega kolm kohtuistungit. Esimesel, s.o 07.01.2013.a toimunud kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et peale ettekande esitamist midagi paremuse poole muutunud ei ole – P.G ei ole jätkuvalt asunud määratud aegadel tööd sooritama. Ta annab katteta lubadusi, tegelikult kokkulepetest

ki Ka on olnud korduvalt probleeme registreerimiskohustuse nni ei pea ja tööle ei asu.

täitmise. Süüdimõistetule on antud erinevaid võimaluis sooritada üldkasulikku tööd temale

sobival, so põhitööst vabal ajal, kuid ta ei asu tööle ega ole ka juhendajale ja hooldajale kättesaadav. Positiivne on see, et kohtuistungi ajaks on ta esitanud maksekorraldused kahjude hüvitamise kohustuse täitmise kohta.

P.G selgitas, et saab aru, et üldkasuliku töö näol on tegemist vangistuse asendamisega ja see on võimalus kanda karistust vabaduses olles ning, et kui ta ei pea kinni määrtud kohustustest ja tingimustest, võidakse vangistus täitmisele pöörata. Kokkulepitud ajal

tööle minemata jätmist põhjendas ta asjaoluga, et tal oli vaja teha palgatööd – ta töötab

metsaveotraktori operaatorina. Kokkulepitud ajal ei ilmunud ta kriminaalhooldaja juurde registreerima samal põhjusel, et oli läinud ära tööle ja ei saanud seetõttu ilmuda.. Hiljem läks

aga meelest ära teatada, et ta ei saa registreerimiskohustust täita. Süüdimõistetu selgitas, et lootis, et saab määratud töötunnid ära teha selliselt, et kui kasutab enda transpordivahendit ja tööriistu, siis juhendaja paneb kirja rohkem tunde kui tegelikult tehtud töö – taoline kokkulepe

olevat tal ka juhendajaga olnud. Kui kohus selgitas, et selline töökorraldus ei ole

aktsepteeritav, siis lubas P.G korraldada enda alalise töö taoliselt, et tal oleks

võimalik teha üldkasulikku tööd senisest intensiivsemalt, s.o lisaks nädalavahetustele ka nädala sees.

Kohus lükkas asja arutamise edasi andes süüdimõistetule võimaluse jätkata määratud üldkasuliku töö tegemist, et selgitada välja, kas ta ka tegelikult asub kohustusi täitma. Kohus selgitas süüdimõistetule uuesti väga täpselt üldkasuliku töö tegemise korda, samuti tagajärgi,

mis saabuvad, kui seda korda rikutakse või ei täideta kriminaalhooldusega kaasnevaid

nõudeid ja kohustusi. P.G kinnitas, et talle on kõik arusaadav ja ta asub nõuetekohaselt tööd sooritama vastavalt koostatavale ajakavale. 19.02.2013.a toimus kohtuistung, kus kriminaalhooldusametnik selgitas, et P.G järgmine

üldkasuliku töö tegemise juhendajale on selgitatud töö tegemise ja selle üle arvestuse pidamise korda. Juhendaja on kinnitanud, et on teadlik korrast ja samuti seda, et tal on võimalus pakkuda süüdimõistetule tööd, mida on võimalik sooritada ka nädalavahetustel. P.G-ga koostati uus ajakava vastavalt tundide hulgale, mis on tal vaja sooritada

ning arvestati ka seda, et süüdimõistetu töötab. P.G taaskord ei pidanud kinni

kokkulepitust – tööl käis vaid osadel kordadel ja tegelikult planeeritud mahus tööd ei

sooritanud. Uue ajakava kohaselt oleks pidanud süüdimõistetu jaanuaris märts iga kuu -

sooritama 50 tundi ja edaspidiselt peaks jätkama 60 tunniga kuus. Jaanuaris ei sooritanud

P.G ühtegi tundi, veebruaris töötas viiel päeval, sooritades 39 tundi. Kahjude hüvitamise kohustust täitis nõuetekohaselt, istungi ajaks oli tasutud 25 eurot nõutust enam. P.G selgitas, et ta oli töötanud mõnevõrra rohkem, kui juhendaja kirja pani. Ta olevat läinud tööle ajal, kui juhendajat kohal ei olnud, kuid ta ei teatanud sellest juhendajale ja

seega ei saanud tunde ka kirja panna. Süüdimõistetu palus veelkord võimalust jätkata töö

sooritamist. Ta oli istungile eelneval päeval käinud tööandja juures ja kokkuleppinud töö jätkamises kohe istungile järgneval päeval.

Kohus lükkas veelkord asja arutamise edasi, et võimaldada P.G asuda tööd sooritama. 26.03.2013.a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et süüdimõistetu ei ole asunud tööd nõuetekohaselt sooritama. Ta on töötanud vaid üksikutel päevadel, kokkulepetest kinni ei

pea ega teavita tööandjat või kriminaalhooldajat tööle mitteilmumise põhjustest.

5 (6)

Kriminaalhooldusametnik on saatnud süüdimõistetule e-kirja, milles palunud selgitada kohustuste täitmata jätmise põhjuseid, kuid sellele P.G ei reageerinud. Hilisemalt

vastas, et kuna kirjas polnud lause lõpus küsimärki, siis ei pidanud ta vajalikuks sellele vastata. Käesolevaks ajaks, s.o 8,5 kuu jooksul on P.G sooritanud vaid 74 tundi

üldkasulikku tööd, tegemata on 1006 tundi. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus mõistetud vangistuse täitmisele pöörata.

P.G selgitas, et viimased nädalad ei ole ta töötanud, kuna oli haigestunud.

Tõendit selle kohta tal esitada ei ole, kuna ei pidanud oluliseks arstile minna ega ka

haigestumist fikseerida. Ka peale eelmist kohtuistungit ei asunud ta kokkulepitud aegadel

tööd sooritama, kuna oli vaja põhitööd teha. Kokkulepitud nädalavahetustel tööle mitteilmumiseks tal ühtegi mõjuvat põhjust välja tuua ei olnud. Süüdimõistetu leidis, et talle võiks anda viimase võimaluse ja asuda lõpuks üldkasulikku tööd tegema. Vanglasse minekuks ei ole ta valmis, vabadu

ses oleks vaja tööd teha.

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust

tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Nagu ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, P.G suhtub

vastutustundetult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles, sooritades

üldkasulikku tööd. Samuti ei täida ta nõuetekohaselt käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi. Kohus ja kriminaalhooldusametnik on korduvalt ja väga põhjalikult selgitatud

süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemise korda, samuti kontrollnõuete ja lisakohustuse täitmise vajalikkust ning nende järgimata jätmisest tulenevaid tagajärgi. P.G on

kinnitanud, et saab selgitatust aru ja asub kokkulepitud ajakava alusel üldkasulikku tööd

sooritama ja suhtub ka vajaliku hoolsusega käitumiskontrolli nõuetesse, s.h informeerib

kriminaalhooldajat kõigist ilmnevatest takistustest. Kohus andis P.G-le

erakorralise ettekande menetlemise käigus kahel korral võimaluse asuda kohtuotsust

nõuetekohaselt täitma lükates asja arutamise edasi ja selgitades süüdimõistetule veel täpselt kõiki kohustusi. Kõigil istungitel P.G andis lubadusi asuda koheselt otsust täitma. Vaatamata selle ei ole ta asunud nõuetekohaselt tööd sooritama. Kaheksa ja poole kuu jooksul on ta suutnud ära teha vaid 74 tundi üldkasulikku tööd, mis on võrreldes kogu määratud töö mahuga kaduvväike. Viimasel istungil esitatud väide, et ta ei saanud töötada, on paljasõnaline – süüdimõistetul ei olnud esitada kohtule haigestumise kohta ühtegi tõendit. P.G

enda ütluste kohaselt ei pidanud ta arsti poole pöördumist oluliseks vaatamata selle, et kohus oli talle eelnevatel istungitel selgitanud võimalike takistuste, s.h haiguse tõendamise vajadust.

Ka ei ole P.G olnud kriminaalhooldajale kättesaadav – ta ei ilmunud

kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust täitma ega vastanud ka e-posti vahendusel saadetud kirjadele, kuigi oli need enda ütluste kohaselt kätte saanud. Kõik eelnev näitab P.G pandud kohustuste täitmisse vastutustundetut suhtumist

ja talle teistkordselt antud se vabaneda vangistuse kandmisest - kuriteo, mille eest võimalus teda käesolevas kriminaalasjas karistati, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek

P.G-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

Kriminaalhooldaja andmetel on süüdimõistetu sooritanud talle asenduskaristuseks määratud

1080-st tunnist kohtuistungi ajaks 74 -le tunnile tundi. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2 üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on P.G-le karistuseks mõistetud

6 (6) vangistusest üldkasuliku tööga kantud 1 kuu 7 päeva vangistust (74:2=37; 37 päeva= 1 kuu 7 päeva) P.G 1 aasta 4 kuud 23 päeva . Eelnevast tulenevalt on kandmata karistus

vangistust. Vangistuse kandmiseks tuleb peale kohtumääruse jõustumist P.G

ilmuda kohtu poolt määratud ajal Tartu vanglasse ja vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § KrMS § 42 69 lg 6 ja 8, 432.

Kohtunik: