4-13-1241/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-13-1241 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2013.a, Jõhvi Väärteoasja number 4-13-1241 (2440,13,00434) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi Jelena Skripniku kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusele väärteoasjas number 2440,13,00434 (Jelena Skripniku süüdistus KarS § 218 lg 1 järgi) Kohtuväline menetleja, tema ametnik Politseija Piirivalveamet, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve konstaablijaoskonna piirkonnavanem Juhan Reisi Menetlusalune isik Jelena Skripnik, isikukood 45003222223, elukoht xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1, määras:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.02.2013.a otsus väärteoasjas number 2440,13,00434.

2. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Kohtumääruse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja menetlusaluse isiku J. Skripnikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Jelena Skripnik esitas 05.03.2013.a kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.02.2013.a otsusele väärteoasjas number 2440,13,00434. Eelnimetatud otsusega tunnistati Jelena Skripnik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot.

4-13-1241 2

Otsuse kohaselt ületas Jelena Skripnik xxx, mis asub xxx, kassajoone ja ei maksnud kauba eest maksumusega 0,77 eurot. Kaup on tagastatud kauplusele. Menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult. Isik teatas, et kuna ta liigub poes elektrilise abivahendiga (ratastoolis), siis võis mingi kaup jääda kassas tähelepanuta. Kuna analoogne juhtum menetlusaluse isikuga antud poes ei ole esmakordne ning süü on tõendatud, siis on vastu võetud otsus määrata isikule rahaline karistus.

Jelena Skripnik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Menetlusalune isik põhjendab kaebust sellega, et tal ei olnud plaanis kaupa varastada. Kaup (šampinjonid) oli riputatud invaskuutri käepidemele eesmärgiga mitte kahjustada seeni ostukorvis.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetlusalust isikut süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi selles, et ta pani toime KarS § 199 lg 1 sisalduvale teokirjeldusele vastava varavastase süüteo - varguse - väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga. Karistades isikut väärteo korras KarS § 218 lg 1 sätestatud süüteo eest KarS § 199 lg 1 kaudu, lasub menetlejal kohustus teha kindlaks, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 199 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kohtupraktikas on selles osas ühisele seisukohale jõutud, vt RKKKo lahend 3-1-1-45-11.

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult toimepandud tegu. Samas tuleb arvestada, et teatud süütegusid ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest.

KarS § 199 lg 1 sätestab vastutuse varguse eest ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega teise isiku valduses oleva võõra vallasasja suhtes. KarS § 199 lg 1 järgi ettenähtud süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena toodud omastamise eesmärk eeldab isiku kavatsetust. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritavat vargust ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Seega ei ole ettevaatamatusest võimalik toime panna ka KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat vargust. Selles osas on kohtupraktika ka välja kujunenud, vt RKKKo lahend 3-1-1-81-06, p 10.

4-13-1241 3

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatult. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Menetlusalune isik tunnistab, et ta ületas kassajoone šampinjonide eest tasumata, kuid väidab, et ta tegi seda tähelepanematusest: kaup ei asunud ostukorvis, vaid oli riputatud invaskuutri käepidemele ning jäi isikul kassat läbides tähele panemata. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, tunnistaja Pxxx Pxxxülekuulamise protokollis fikseeritud asjaolud toetavad menetlusaluse isiku väidet: isik tasus muude, ostukorvis olnud kaupade eest, šampinjonid asusid muudest kaupadest eraldi (ei asunud ostukorvis), isik ei varjanud ega peitnud šampinjone (kaup rippus invaskuutri käepidemel), isik ei lahkunud pärast kassajoone ületamist kohe kauplusehoonest (kutsuti tagasi teisest kauplusest). Olukord, kus isik kassas ei tasu ühe muudest kaupadest eraldi asetatud (näiteks käes hoitava) kauba eest, ei ole üheselt tõlgendatav ning sellisest olukorrast üksi ei saa järeldada tahtlust kauba ebaseaduslikuks omandamiseks. See tähendab, et väärteoprotokollist peavad nähtuma täiendavad asjaolud, millest järeldada, et isik tegutses tahtlikult, kauba ebaseadusliku omandamise eesmärgil. Selliseid asjaolusid väärteoprotokollis fikseeritud ei ole.

Kui kohtuväline menetleja tegi kindlaks, et menetlusalune isik ületas kassajoone kauba eest tasumata ettevaatamatuse tõttu ja seega puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused (puudub teo koosseisupärasus), siis oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud väärteomenetlus lõpetada. Väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § § 119 ja § 29 lg 1 p 1, tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.02.2013.a otsuse väärteoasjas number 2440,13,00434 ning lõpetab väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Inna Kirsipuu Kohtunik