1-13-1749/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

25. märtsil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Deniss Medvedev kaitsja: Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas V.U ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töök. RG OÜ, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud

1.28.01.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 18

kuulise katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

2.16.08.2010 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuu 10 päeva vangistusega tin-

gimisi 2 a. katseajaga.

3.24.05.2012 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 9 kuu 6 päeva vangistusega. Vangistus asendatud ÜKT-ga 552 tundi, täitmise tähtajaga 2 aastat.

25.03.2013 a. seisuga töötatud 243 tundi ja 309 tundi tegemata.

Viibis eelvangistuses alates 22.12.2012 a. kuni 23.12.2012 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

V.U on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 22.12.2012 a. kella 04.06 ajal Narva mnt.

28 maja juures juhtis mootorsõidukit Citroen reg. nr. XXX, olles joobeseisundis. Süüdistatava väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi vähemalt 0,91 milligrammi ühe liitri

kohta. Sellise tahtliku tegevusega V.U rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega V.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kuid kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 21.12 tarvitas terve päeva viina. Lõpetas viina tarvitamise kella 23 ajal ja heitis magama. Öösel Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 1749

kella 4 ajal tundis ennast kainena ja hakkas Õismäelt Piritale sõitma. Narva mnt-l märkas, et

tema sõiduki järgi sõidab politseiauto ja vilkurite märguandel peatas sõiduki.

Indikaatorvahendisse puhumine andis positiivse tulemuse. Ta toimetati politseijaoskonda ja tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal alkoholijoove 0,91 mg/l. Ta oli selle tulemusega nõus. Ta juhtis tol korral sõidukit 15-20 minutit. Mootorsõiduki juhtimisõiguseks juhiluba tal pole olnud. Tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb.

Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtuistungil antud ütluste veel leidnud tõendamist

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati alkoholijoove 1,00 +-0,09 mg/l ja lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l ( t.l. 9,10 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku

kuriteo toimepanemist ÜKT täitmise ajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, talle mõistetud varasemad karistused pole teda positiivselt mõjutanud ja järjekordselt pani toime uue tahtliku kuriteo, samuti on teda eelnevalt kolmel korral karistatud samalaadsete kuritegude eest, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada V.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.05.2012 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 5 ( viis ) kuud 4 ( neli ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 11 ( üksteist ) kuud 4 ( neli ) päeva vangistust

Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud mõistetud karistuse kandmisele asumise ajast ja kohast. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 22.12.2012 a. kuni 23.12.2012 a. s. o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista V.U-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.U-lt kaitsjatasu 192.00 eurot. 4 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik